KUNINGRIIGIAJA XXV P\u00dcHAP\u00c4EV A AASTAL<\/p>\n\n\n\n
Lugemine prohvet Jesaja raamatust:
Otsige Issandat, kuni ta on veel leitav, h\u00fc\u00fcdke teda, kuni ta on
l\u00e4hedal. Jumalatu j\u00e4tku oma tee ja nurjatu mees oma m\u00f5tted, ning
p\u00f6\u00f6rdugu Issanda poole, siis tema halastab; ja meie Jumala poole,
siis tema annab paljugi andeks. “Sest minu m\u00f5tted ei ole teie
m\u00f5tted, ja minu teed ei ole teie teed”, \u00fctleb Issand. “Nii kui
taevad on k\u00f5rgel \u00fcle maa, n\u00f5nda on minu teed k\u00f5rgemal kui teie
teed, ja minu m\u00f5tted k\u00f5rgemal kui teie m\u00f5tted.”
See on Jumala S\u00f5na. T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
Issand on ligi k\u00f5igile, kes Teda appi h\u00fc\u00fcavad!
Ma t\u00e4nan sind igal p\u00e4eval,
kiidan sinu nime ikka ja igavesti.
Issand on suur ja k\u00f5rgekskiidetav,
uurimatu on tema suurus.
Issand on armuline ja halastaja,
kannatlik ja suur oma helduse poolest.
Issand on hea k\u00f5igile
ja tema halastus on \u00fcle k\u00f5igi ta tegude.
Issand on \u00f5ige k\u00f5igil oma teedel
ja helde k\u00f5igis oma tegudes.
Issand on ligi neile, kes teda appi h\u00fc\u00fcavad,
k\u00f5igile, kes teda t\u00f5emeeles appi h\u00fc\u00fcavad.
Au olgu + Isale ja Pojale ja P\u00fchale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on n\u00fc\u00fcd, ikka ja igavesti. Aamen.
Issand on ligi k\u00f5igile, kes Teda appi h\u00fc\u00fcavad!<\/p>\n\n\n\n
Teine lugemine p\u00fcha apostel Pauluse kirjast filiplastele:
Vennad, ma ootan ja loodan pikisilmi, et ma ei j\u00e4\u00e4 milleski
h\u00e4bisse. Nagu alati, nii ka n\u00fc\u00fcd on Kristus minu ihus \u00fclistatud,
\u00fcksk\u00f5ik, kas ma elan v\u00f5i suren. Jah, elu on mulle Kristus ja surm
on v\u00f5it. Kui ma aga peaksin edasi elama, t\u00e4hendab see mulle
viljakandvat t\u00f6\u00f6d. Mille ma peaksin valima? Ma ei tea. Ma olen
aina kahevahel: ma igatsen siit lahkuda ja olla Kristuse juures,
sest seal on v\u00f5rratult parem. Teie jaoks oleks ometi parem, kui ma
j\u00e4\u00e4ksin siia. Aga teie elage Kristuse evangeeliumi v\u00e4\u00e4riliselt.
See on Jumala S\u00f5na. T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
Halleluuja!
Issand, ava meie s\u00fcda
kuulama k\u00f5ike, mida Sinu Poeg meile r\u00e4\u00e4gib!
Halleluuja!<\/p>\n\n\n\n
Evangeelium p\u00fcha Matteuse j\u00e4rgi:
Jeesus r\u00e4\u00e4kis oma j\u00fcngritele t\u00e4hendamiss\u00f5na: “Taevariik on
majaisanda sarnane, kes l\u00e4ks varahommikul v\u00e4lja palkama
p\u00e4evat\u00f6\u00f6lisi oma viinam\u00e4ele. Ja kui ta oli t\u00f6\u00f6listega p\u00e4evapalga
kokku leppinud, l\u00e4kitas ta nad oma viinam\u00e4ele. Ja kui ta l\u00e4ks
v\u00e4lja kolmandal tunnil, n\u00e4gi ta teisi turul j\u00f5ude seismas, ning ta
\u00fctles neilegi: “Minge mu viinam\u00e4ele, ja ma maksan teile palga, mis
iganes seda v\u00e4\u00e4rt on.” Ja nemad l\u00e4ksid. Samamoodi l\u00e4ks ta v\u00e4lja ka
kuuendal ja \u00fcheksandal tunnil ja tegi n\u00f5ndasamuti. Aga kui ta
\u00fcheteistk\u00fcmnendal tunnil v\u00e4lja l\u00e4ks, leidis veel m\u00f5ned, kes seisid
ja \u00fctles neilegi: “Miks te seisate siin kogu p\u00e4eva j\u00f5ude?” Nemad
vastasid talle: “Meid ei ole keegi palganud.” Ja tema \u00fctles neile:
“Minge teiegi mu viinam\u00e4ele.”
Aga kui \u00f5htu k\u00e4tte j\u00f5udis, \u00fctles viinam\u00e4e isand oma valitsejale:
“Kutsu t\u00f6\u00f6lised ja maksa v\u00e4lja nende palk, viimastest kuni
esimesteni v\u00e4lja”. Ja \u00fcheteistk\u00fcmnendal tunnil palgatud tulid ja
said iga\u00fcks \u00fche teenari. Kui j\u00e4rg j\u00f5udis esimeste k\u00e4tte, arvasid
nemad, et neile makstakse rohkem, aga nemadki sai iga\u00fcks \u00fche
teenari. Ja kui nad olid saanud, siis nad nurisesid majaisanda
vastu: “Need, viimased, tegid ainult \u00fche tunni t\u00f6\u00f6d, aga sina
maksad neile sama palga kui meile, kes me oleme talunud p\u00e4eva
koormat ja l\u00f5\u00f5ska?” Aga isand vastas neile ja \u00fctles: “S\u00f5ber, ma ei
tee sulle \u00fclekohut! Kas sa ei leppinud siis minuga kokku \u00fche
teenari peale p\u00e4evapalgaks? V\u00f5ta oma palk ja mine oma teed, aga
sellele, viimasele, tahan mina anda n\u00f5nda kui sinulegi! Kas ma ei
tohi siis enese omaga teha seda, mida ma tahan? V\u00f5i on sinu silm
sellep\u00e4rast kade, et ma hea olen? N\u00f5nda saavad viimased esimesteks
ja esimesed viimasteks.”
See on p\u00fcha Evangeelium! \u00dclistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!
Mt 20,1-16a<\/p>\n\n\n\n
Evangeeliumi s\u00f5nad kustutagu meie eksimused.<\/p>\n\n\n\n
Liturgiline v\u00e4rv: roheline<\/p>\n\n\n\n
Anna meile, Issand, mitte muretseda maiste asjade p\u00e4rast,
vaid armastada taevaseid asju; ja isegi n\u00fc\u00fcd, kui oleme
kaduvate asjade keskel, hoida kinni neist, mis j\u00e4\u00e4vad;
Jeesuse Kristuse, meie Issanda l\u00e4bi, Kes elab ja
valitseb koos Sinu ja P\u00fcha Vaimuga, \u00fcks Jumal, igavesest
ajast igavesti. Aamen.<\/p>\n\n\n\n
Lugemised hommikupalvusel: Lugemised \u00f5htupalvusel: M\u00f5tisklus KUNINGRIIGIAJA XXV P\u00dcHAP\u00c4EV A AASTAL Lugemine prohvet Jesaja raamatust:Otsige Issandat, kuni ta on veel leitav, h\u00fc\u00fcdke teda, kuni ta onl\u00e4hedal. Jumalatu j\u00e4tku oma tee ja nurjatu mees oma m\u00f5tted, ningp\u00f6\u00f6rdugu Issanda poole, siis tema halastab; ja meie Jumala poole,siis tema … J\u00e4tka lugemist
Ps 116; Js 12; Jh 11:21-44<\/a><\/p>\n\n\n\n
Ps 90; Hs 33:1-9; Mt 24:37-51<\/a><\/p>\n\n\n\n
Armsad \u00f5ed ja vennad Issandas.
Esimest korda seda Matteuse evangeeliumi t\u00e4hendamiss\u00f5na lugedes \u2013 v\u00f5i
kuulates seda meie kaasaja \u00fchiskonnas \u2013 reageerib meie sisemine
\u00f5iglustunne peaaegu iseeneslikult. T\u00f6\u00f6seadused, ameti\u00fchingud ja lihtne
inimlik tasakaalutunnetus \u00fctlevad meile: see ei ole \u00f5iglane. Kuidas saab
keegi, kes rassis viinam\u00e4el terve p\u00e4eva k\u00f5rvetava p\u00e4ikese k\u00e4es, saada
t\u00e4pselt sama palga kui see, kes saabus alles viimasel tunnil ja vaevalt
k\u00e4ed tolmusteks tegi?
Tavaliselt lahendatakse see jutlustes lihtsa ja lohutava moraaliga:
“N\u00e4ete, Jumal on nii armuline! Tema arm on tasuta kingitus ja me peame
olema n\u00f5nda armastavad nagu Tema.” Kuid kui me taandame t\u00e4nased p\u00fchakirja
tekstid vaid soovituseks olla eeskujulikult armastav, libiseme me m\u00f6\u00f6da
millestki hoopis s\u00fcgavamast. T\u00e4nane liturgia ei r\u00e4\u00e4gi lihtsalt sellest,
et me peaksime p\u00fc\u00fcdlema armastava Jumala eeskuju poole. T\u00e4nane liturgia
paljastab meie ja Jumala olemusliku erinevuse ning kutsub meid astuma
v\u00e4lja maise \u00f5igluse arvepidamisest Taevariigi tegelikkusesse.
Prohvet Jesaja kuulutab meile otses\u00f5nu: “Minu m\u00f5tted ei ole teie m\u00f5tted,
ja minu teed ei ole teie teed, \u00fctleb Issand.” Inimlik \u00f5iglus p\u00f5hineb alati
m\u00f5\u00f5tmisel. Me m\u00f5\u00f5dame aega, pingutust, teeneid, patte, \u00f5igeksm\u00f5istmist
ja s\u00fc\u00fcd. Me ehitame oma maailma \u00fcles tehingulisele loogikale: do ut des \u2013
ma annan, et sina annaksid. See on \u00fchiskonna p\u00fcsivuse alus, kuid kui me
\u00fcritame seda maist tehinguloogikat \u00fcle kanda Jumala kuningriiki, muutub
meie religioossus kadeduseks ja kibestumiseks.
Viinam\u00e4e majaisand ei rikkunud lepingut varajaste t\u00f6\u00f6listega. Ta andis
neile kokkulepitud teenari. Nende pahameel ei tulnud mitte sellest, et
neile oleks liiga tehtud, vaid sellest, et Jumala headus ei allunud
nende tehingulisele m\u00f5\u00f5dupuule. Nad eeldasid, et Jumal toimib inimliku
tarkuse j\u00e4rgi. Kuid Jumala arm ei ole pirukas, mida jagatakse l\u00f5ikudeks \u2013
nii et kui keegi saab hiljem t\u00fcki, j\u00e4\u00e4b varajastele v\u00e4hem. Jumala arm on
nagu valgus v\u00f5i \u00f5hk: see on jagamatu, t\u00e4ielik ja ammendamatu igale
osasaajale. Kirikuisa p\u00fcha Johannes Kuldsuu \u00fctleb oma kuulsas \u00dclest\u00f5usmisp\u00fcha
jutluses, mis peegeldab t\u00e4pselt t\u00e4nase evangeeliumi vaimu:
“Keegi \u00e4rgu nutku oma vaesust, sest k\u00f5igile on ilmunud \u00fchine kuningriik.
Keegi \u00e4rgu leinagu oma eksimusi, sest hauast on t\u00f5usnud andestus. Keegi
\u00e4rgu kartku surma, sest P\u00e4\u00e4stja surm on meid vabastanud\u2026 Ta v\u00f5ttis vastu
esimese ja halastas viimase peale; Ta andis puhkust \u00fcheteistk\u00fcmnenda tunni
mehele ja tegi head esimesele.”
Jumal ei jaga palka vastavalt meie t\u00f6\u00f6ajale, vaid oma olemusliku headuse
j\u00e4rgi. Taevariik ei ole tasu soorituse eest; Taevariik on Jumal ise, kes
kingib ennast t\u00e4ielikult igale hingele, kes Teda vastu v\u00f5tab. Nagu
psalmikirjutaja nii tabavalt v\u00e4ljendas: “Issand on ligi k\u00f5igile, kes Teda
appi h\u00fc\u00fcavad!”
Kuidas elada selles paradoksis? Apostel Paulus tabab kirjas filiplastele
teoloogilise s\u00fcgavaima hoiakuga: teoloogilise pinge ehk sacramental
presence’iga k\u00e4esolevas hetkes. Paulus on vanglas, elu ja surma piiril.
Inimliku loogika j\u00e4rgi peaks ta muretsema tuleviku, \u00f5igluse v\u00f5i oma t\u00f6\u00f6
tulemuste p\u00e4rast. Kuid tema eksistentsiaalne fookus on p\u00f6\u00f6ratud j\u00e4\u00e4vale:
“Jah, elu on mulle Kristus ja surm on v\u00f5it.” Paulus ei vaatle oma elu
tehinguna \u2013 et mida rohkem ta kannatab, seda suurema tasu ta saab. Tema
jaoks on Kristus juba praegu kogu tema olemise sisu. Ta on kahevahel, sest
ta teab, et tegelikkus ei jagune “maiseks t\u00f6\u00f6ks” ja “taevaseks tasuks”.
Viinam\u00e4el t\u00f6\u00f6tamine ei ole orjaaeg enne puhkust; viinam\u00e4el t\u00f6\u00f6tamine ise
on osadus Majaisandaga. Need esimese tunni t\u00f6\u00f6lised evangeeliumis j\u00e4id
ilma r\u00f5\u00f5must. Nad n\u00e4gid t\u00f6\u00f6d viinam\u00e4el vaid raske koormana ja l\u00f5\u00f5skavana
p\u00e4eva kannatusena, mille eest n\u00f5uda tasu. Nad ei m\u00f5istnud, et viinam\u00e4el
olemine \u2013 Majaisanda l\u00e4hedal viibimine kogu p\u00e4eva jooksul \u2013 oli juba
ise suurim privileeg ja kingitus, mida turuplatsil t\u00fchjusest vaevlevad
\u00fcheteistk\u00fcmnenda tunni mehed igatsesid.
Mida see t\u00e4hendab meie jaoks?
Kui me k\u00fcsime, mida see s\u00f5num t\u00e4hendab meile siin ja praegu, 21. sajandi
murede, arvepidamise ja tulevikuhirmude keskel, siis vastus ei paku meile
mugavust. Me elame kultuuris, mis m\u00f5\u00f5dab pidevalt inimeste v\u00e4\u00e4rtust edu,
tootlikkuse ja saavutuste kaudu. Kahjuks toome me sama m\u00f5tteviisi tihti
Kirikusse ja oma usuellu. Me m\u00f5\u00f5dame oma p\u00fchadust, oma aastatepikkust
teenistust v\u00f5i oma moraalset \u00fcleolekut v\u00f5rreldes nendega, kes “p\u00f6\u00f6rduvad
viimasel tunnil” v\u00f5i elavad teisiti. Evangeelium kutsub meid loobuma
sellest arvepidamisest. Sinu p\u00e4\u00e4ste ja sinu osadus Jumalaga ei muutu
v\u00e4\u00e4rtuslikumaks sellest, kui kellegi teise osadus Jumalaga on teistsugune.
Meie p\u00e4evapalve k\u00f5lab \u00e4ratavalt: “Anna meile, Issand, mitte muretseda
maiste asjade p\u00e4rast, vaid armastada taevaseid asju; ja isegi n\u00fc\u00fcd, kui
oleme kaduvate asjade keskel, hoida kinni neist, mis j\u00e4\u00e4vad.”
T\u00e4nap\u00e4eva maailm m\u00f5\u00f5dab aega kronoloogiliselt \u2013 minutid, mis kuluvad,
vanus, mis koguneb. Kuid Jumal tegutseb armuajas. \u00dcheteistk\u00fcmnenda tunni
t\u00f6\u00f6line ei saanud sama palka mitte sellep\u00e4rast, et tema laiskust oleks
premeeritud, vaid sellep\u00e4rast, et kui kutse tuli, vastas ta sellele
t\u00e4ieliku valmisolekuga. Jumalale ei ole oluline, kui kaua sa oled olnud
“usklik” v\u00f5i Kiriku osaduses; Teda huvitab sinu s\u00fcdame t\u00e4ielik alistumine
Talle praegusel hetkel. Sakramentaalne arusaam Kirikust ei n\u00e4e Kirikut
mitte \u00f5iglaste klubina, vaid viinam\u00e4ena, kuhu kutsutakse kurnatuid.
Turuplatsil seismine t\u00e4hendas t\u00fchjust, m\u00f5ttetust ja h\u00fcljatust \u2013 “meid ei
ole keegi palganud”. Kiriku missioon ei ole kohut m\u00f5ista selle \u00fcle, miks
keegi saabus hilja, vaid olla koht, kus iga\u00fchele pakutakse sama eluleiba
ja samasse Karika m\u00fcsteeriumisse sisenemist, olgu tema teekond olnud milline
tahes. Vennad ja \u00f5ed. Apostel Paulus tuletab meile meelde: “Elage Kristuse
evangeeliumi v\u00e4\u00e4riliselt.” See ei t\u00e4henda reeglite mehaanilist t\u00e4itmist
tasu lootuses. See t\u00e4hendab elamist teadmises, et me k\u00f5ik \u2013 olgu me siin
viinam\u00e4el koidikust saati v\u00f5i alles hilis\u00f5htul kutsutud \u2013 oleme kerjused,
kes on saanud osa samast ammendamatust Majaisanda armulauast.
P\u00f6\u00f6rakem oma pilk \u00e4ra maise \u00f5igluse puudulikust kaalukausist ja suundugem
sinna, kus Jumal on end ise leitavaks teinud. Altari ees seismine on meie
vastus Tema kutsele \u2013 mitte selleks, et paluda palka oma vaeva eest, vaid
et sulanduda Tema uurimatusse headusesse. Kui me v\u00f5tame vastu P\u00fcha
Sakramendi, kaob piir varajase ja hilise vahel, sest Jumala kohalolu ei
ole osadeks jagatav. Viibigem selles p\u00fchas saladuses ja laskem Tema
m\u00f5tetel saada meie m\u00f5teteks. Sest n\u00f5nda saavad viimased esimesteks ja
esimesed viimasteks. Aidaku selles meid k\u00f5igev\u00e4eline Jumal ise.
Aamen.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"