KUNINGRIIGIAJA XXIV P\u00dcHAP\u00c4EV A AASTAL<\/p>\n\n\n\n
Lugemine Siiraki tarkuseraamatust:
Vihkamine ja viha \u2013 needki on j\u00e4lkused, ainult patune hoiab neist
kinni. K\u00e4ttemaksjaile maksab Jumal k\u00e4tte, ega unusta tema patte.
Anna andeks oma ligimesele, kes on sulle liiga teinud, siis
kustutab Issand sinu patud su palve peale. Sest inimene peab viha
teise peale aga Issandalt anub p\u00e4\u00e4semist. Ta on halastamatu
inimese vastu, kes on tema sarnane, kuid palub oma pattude p\u00e4rast.
Kui tema, kes ta on ihulik, on t\u00e4is vihkamist, kes k\u00fcll annaks
andeks tema patud? M\u00f5tle l\u00f5pule ja lakka vaenutsemast, pea meeles
kaduvikku ja surma ning pea k\u00e4ske. Pea k\u00e4ske ja \u00e4ra vihka oma
ligimest, meenuta K\u00f5igek\u00f5rgema lepingut ja andesta s\u00fc\u00fcteod.
See on Jumala S\u00f5na. T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
Issand on armuline ja halastaja!
Kiida, mu hing, Issandat
ja k\u00f5ik, mis minu sees on, tema p\u00fcha nime.
Kiida, mu hing, Issandat,
ja \u00e4ra unusta k\u00f5iki tema heategusid.
Tema annab sulle andeks kogu su \u00fclekohtu,
teeb sind terveks k\u00f5ikidest haigustest.
Ta p\u00e4\u00e4stab sinu elu hukatusest,
kroonib sind helduse ja halastusega.
Tema ei riidle l\u00f5puta,
tema viha ei kesta igavesti
Tema ei tee meile meie pattude j\u00e4rgi
ega tasu meile k\u00e4tte meie \u00fclekohut m\u00f6\u00f6da.
Nii k\u00f5rgel kui taevas on maa kohal,
n\u00f5nda suur on Issanda heldus neile, kes teda kardavad.
Nii kaugel kui koit on loojangust,
nii kaugele viib ta meist meie patud.
Au olgu + Isale ja Pojale ja P\u00fchale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on n\u00fc\u00fcd, ikka ja igavesti. Aamen.
Issand on armuline ja halastaja!<\/p>\n\n\n\n
Teine lugemine p\u00fcha apostel Pauluse kirjast roomlastele:
Vennad, keegi ei ela meist iseendale ja keegi ei sure iseendale,
sest kui me elame, siis me elame Issandale, ja kui me sureme, siis
sureme Issandale. Kas me n\u00fc\u00fcd elame v\u00f5i sureme \u2013 oleme ikka
Issanda p\u00e4ralt. Sest Issand on surnud ja ellu \u00e4rganud, ning saanud
Issandaks nii elavate kui surnute \u00fcle.
See on Jumala S\u00f5na. T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
Halleluuja!
Uue k\u00e4su ma annan teile, \u00fctleb Issand,
et te armastaksite mind, n\u00f5nda nagu mina teid olen armastanud!
Halleluuja!<\/p>\n\n\n\n
Evangeelium p\u00fcha Matteuse j\u00e4rgi:
Sel ajal astus Peetrus Jeesuse juurde ning \u00fctles: “Issand, kui
mitu korda v\u00f5ib minu vend eksida minu vastu, nii et mina peaksin
temale andeks andma? Kas on k\u00fcllalt seitsmest korrast?” Jeesus
\u00fctles talle: “Ei, mitte seitse korda, vaid seitsek\u00fcmmend seitse
korda. Seep\u00e4rast on taevariik kuninga sarnane, kes n\u00f5udis oma
sulastelt selgust nende arvepidamise kohta. Ja kui ta hakkas aru
p\u00e4rima, toodi tema ette \u00fcks sulane, kes oli talle k\u00fcmme tuhat
talenti v\u00f5lgu. Ja kui temal ei olnud tagasi maksta, k\u00e4skis tema
isand m\u00fc\u00fca tema ja ta naise, tema lapsed ja k\u00f5ik, mis tal oli,
ning maksta.
Siis heitis sulane maha tema jalgade ette, palus teda ning \u00fctles:
“Ole ometi minuga kannatalik ja ma maksan sulle k\u00f5ik tagasi!” Ja
isandal l\u00e4ks meel haledaks oma sulase p\u00e4rast, ning ta laskis tal
minna ja kustutas tema v\u00f5la.
Aga kui see sulane oli v\u00e4lja l\u00e4inud, leidis ta \u00fche teise sulase,
kes oli talle v\u00f5lgu sada teenarit. Ja ta haaras temast kinni,
k\u00e4gistas teda ning \u00fctles: “Maksa mulle oma v\u00f5lg \u00e4ra!” Aga teine
sulane heitis maha ja palus teda: “Kannata veel, k\u00fcll ma tasun
sulle oma v\u00f5la!” Kuid tema ei tahtnud ning laskis teise sulase
vangi heita, kuni tema k\u00f5ik \u00e4ra maksab.
Kui n\u00fc\u00fcd teised sulased n\u00e4gid, mis juhtus, panid nad seda v\u00e4ga
pahaks ja nad tulid ning r\u00e4\u00e4kisid oma isandale k\u00f5igest, mis oli
s\u00fcndinud. Siis kutsus isand selle sulase enda juurde ning \u00fctles
talle: “Sina halb sulane! Kogu sinu v\u00f5la ma andsin sulle andeks,
sellep\u00e4rast et sa mind palusid. Eks pidanud siis sinagi halastama
oma kaassulase peale, n\u00f5nda nagu mina sinu peale halastasin.” Ja
isand laskis tema oma vihas vangi heita, kuni ta maksab \u00e4ra kogu
oma v\u00f5la. Nii teeb minu taevane Isa ka teile, kui te ei anna kogu
s\u00fcdamest andeks oma vennale”.
See on p\u00fcha Evangeelium! \u00dclistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!
Mt 18,21-35<\/p>\n\n\n\n
Evangeeliumi s\u00f5nad kustutagu meie eksimused.<\/p>\n\n\n\n
Liturgiline v\u00e4rv: roheline<\/p>\n\n\n\n
Oh Jumal, kuna me ilma Sinuta ei saa Sulle meele j\u00e4rgi olla, siis
anna halastavalt, et Sinu P\u00fcha Vaim juhiks ja valitseks k\u00f5iges
meie s\u00fcdameid Jeesuse Kristuse, meie Issanda l\u00e4bi, Kes elab ja
valitseb koos Sinu ja P\u00fcha Vaimuga, \u00fcks Jumal, igavesest ajast
igavesti. Aamen.<\/p>\n\n\n\n
Lugemised hommikupalvusel: Lugemised \u00f5htupalvusel: M\u00f5tisklus KUNINGRIIGIAJA XXIV P\u00dcHAP\u00c4EV A AASTAL Lugemine Siiraki tarkuseraamatust:Vihkamine ja viha \u2013 needki on j\u00e4lkused, ainult patune hoiab neistkinni. K\u00e4ttemaksjaile maksab Jumal k\u00e4tte, ega unusta tema patte.Anna andeks oma ligimesele, kes on sulle liiga teinud, siiskustutab Issand sinu patud su palve … J\u00e4tka lugemist
Ps 49; Srk 5:1-10; Lk 12:13-21<\/a><\/p>\n\n\n\n
Ps 26; Ps 128; Kg 5:8-19; 1Tm 6:1-10<\/a><\/p>\n\n\n\n
Armsad \u00f5ed ja vennad Issandas.
T\u00e4nased p\u00fchakirjalugemised ei kutsu meid eranditult “k\u00f5igiga h\u00e4sti l\u00e4bi saama”.
Siin ei r\u00e4\u00e4gita odavast tolerantsusest ega sellest, et me peaksime oma tundeid
maha suruma. T\u00e4na asetatakse meie ette midagi palju teravamat: me ei saa elada
Jumala armu sees, kui me ise, teadlikult v\u00f5i mitte, teisiti k\u00e4itume.
Vaadakem t\u00e4nast t\u00e4hendamiss\u00f5na. Jeesus r\u00e4\u00e4gib sulasest, kellele kingitakse
absoluutselt hoomamatu summa. See ei ole lihtne laen. Tolleaegses maailmas oli
see terve riigi aastaeelarve. Tavaline t\u00f6\u00f6mees peaks selle summa teenimiseks t\u00f6\u00f6tama
ligi 60 miljonit p\u00e4eva. Teisis\u00f5nu \u2014 seda v\u00f5lga ei ole v\u00f5imalik tagasi maksta. Mitte
kuidagi.Kui sulane h\u00fc\u00fcab: “Ole minuga kannatlik, ma maksan sulle k\u00f5ik tagasi!” \u2014
siis ta r\u00e4\u00e4gib ilmselget ebareaalsust. Ta ei saa aru, kui lootusetus seisus ta on.
Ja mis teeb isand? Ta ei anna pikendust. Ta teeb midagi uskumatut \u2014 ta kustutab
v\u00f5la t\u00e4ielikult. Ta v\u00f5tab selle hiiglasliku kahju lihtsalt enda kanda.
Aga mis juhtub j\u00e4rgmisel hetkel? See sama mees astub uksest v\u00e4lja, n\u00e4eb oma
kaassulast, kes on talle v\u00f5lgu saja p\u00e4eva palga \u2014 ehk m\u00f5ne kuu t\u00f6\u00f6vaeva \u2014, v\u00f5tab
tal k\u00f5rist kinni ja karjub: “Maksa \u00e4ra!” Meie kuuleme seda lugu ja m\u00f5tleme: kui
\u00f5el mees! Aga kui me ausad oleme, siis me teeme sageli t\u00e4pselt samamoodi. Kui
keegi meile liiga teeb, n\u00f5uame me viimse pennini \u00f5iglust. Kuid kui me ise Jumala
ees seisame, eeldame me iseenesestm\u00f5istetavalt halastust.
Kiriku traditsioonis ei vaadelda liturgiat ega p\u00fchakirja lihtsalt tekstina \u2014 nagu
“ole n\u00fc\u00fcd tubli ja andesta”. Ei, k\u00fcsimus on osasaamises Jumala enda loomusest.
P\u00fcha Aquino Thomas on \u00f6elnud, et Jumala halastus ei ole n\u00f5rkus ega \u00f5igluse puudumine.
See on hoopis Tema k\u00f5igev\u00e4elisuse k\u00f5ige suurem v\u00e4ljendus. Miks? Sest Jumalale on
omane t\u00f5sta teisi \u00fcles nendest aukudest, kuhu nad on langenud.
Kui me keeldume andestamast, ei riku me lihtsalt mingit k\u00e4itumisreeglit. Me
keerame ise kraani kinni. Me l\u00f5ikame end \u00e4ra sellest samast armuallikast, millest
me ise Pihil ja Armulauas osa loodame saada.
C.S. Lewis t\u00e4heldas kunagi v\u00e4ga otsekoheselt: “Olla kristlane t\u00e4hendab andestada
seda, mida ei saa vabandada, sest Jumal on andestanud sinu sees selle, mida ei
saa vabandada.” Andestamine ei t\u00e4henda \u00fclekohtu olematuks r\u00e4\u00e4kimist. See t\u00e4hendab
otsust: ma ei kasuta sinu s\u00fc\u00fcd sinu vastu.
Andestamatus ei ole emotsioon, vaid isetehtud vangla. Siirak \u00fctleb: “Aga kui tema,
kes ta on ihulik, on t\u00e4is vihkamist, kes k\u00fcll annaks andeks tema patud?”
Mida see meie jaoks t\u00e4hendab? Andestamine ei ole emotsioon, vaid tahteakt ja
asjaolude tasakaalustus. Kui sa ootad hetke, millal sa tundud valmis olevat
andestama, ei andesta sa kunagi. Andestamine algab otsusest anda kohtum\u00f5istmise
\u00f5igus \u00fcle Jumalale. Nagu apostel Paulus kirjutab t\u00e4na roomlastele: “Keegi ei ela
meist iseendale ja keegi ei sure iseendale\u2026 oleme ikka Issanda p\u00e4ralt.” Kui me
ei kuulu iseendale, ei kuulu meile ka \u00f5igus teiste \u00fcle l\u00f5plikku kohut m\u00f5ista.
Evangeeliumi hoiatus on karm: isand laskis sulase vangi heita, kuni ta maksab \u00e4ra
kogu oma v\u00f5la. Kui me hoiame kinni teiste v\u00f5lgadest meie ees, n\u00f5uame me sellega,
et ka Jumal m\u00f5\u00f5daks meile t\u00e4pse \u00f5igluse (mitte armu) m\u00f5\u00f5dupuuga. Kuid t\u00e4pse
\u00f5igluse m\u00f5\u00f5dupuu all ei j\u00e4\u00e4ks keegi meist seisma. Kristlasele on vaja vabanemist
k\u00e4ttemaksu ts\u00fcklist. Maailm toimib “tasu ja k\u00e4ttemaksu” loogika alusel. Kristus
murrab selle ts\u00fckli Ristil. Kui me andestame, l\u00f5petame me kurjuse edasikandumise
meie kaudu. Me ei lase teise inimese eksimusel dikteerida oma hinge seisundit.
T\u00e4na Altari juurde astudes ei too me Jumala ette oma teeneid. Me astume siia kui
need, kelle k\u00fcmne tuhande talendi suurune v\u00f5lg on Ristil t\u00fchistatud. Me v\u00f5tame
vastu armu, mida me pole \u00e4ra teeninud. \u00c4rgem siis mingem siit p\u00fchakojast v\u00e4lja,
et haarata teistel k\u00f5rist. Palugem t\u00e4na lp\u00e4evapalve s\u00f5nadega: Anna halastavalt,
et Sinu P\u00fcha Vaim juhiks ja valitseks k\u00f5iges meie s\u00fcdameid. Et me suudaksime
lahti lasta neist “sajast teenarist”, mis meid ahelates hoiavad, ning elada
Jumala m\u00f5\u00f5tmatu ja vabastava armu sees. Aidaku selles meid p\u00fcha Kolmainus
Jumal Ise. Aamen.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"