KUNINGRIIGIAJA XXII P\u00dcHAP\u00c4EV A AASTAL<\/p>\n\n\n\n
Lugemine prohvet Jeremia raamatust:
Issand, sina oled mind alla surunud ja ma olen alla surutud, sina olid tugevam,
sina v\u00f5itsid! Ja ma olen olnud naeruks igal p\u00e4eval. K\u00f5ik pilkavad mind, sest iga
kord, kui ma r\u00e4\u00e4gin, pean ma karjuma, kuulutama v\u00e4givalda ja r\u00f5humist. Issanda
s\u00f5na on saanud mulle igap\u00e4evaseks teotuseks ja pilkeks. Aga kui ma m\u00f5tlesin: ma
ei taha enam m\u00f5elda tema peale ega r\u00e4\u00e4kida tema nimel, siis oli mu s\u00fcdames nagu
p\u00f5letav tuli ja mu luudes h\u00f5\u00f5gumine.
See on Jumala S\u00f5na. T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
Minu hing igatseb Issandat!
Mu Jumal, sind ma otsin \u00fcha,
sinu j\u00e4rele januneb mu hing.
Sind igatsedes vaevleb mu ihu
nagu p\u00f5uast pragunenud maa.
Ma vaatasin p\u00fchamus su poole
et n\u00e4ha sinu v\u00e4gevust ja kirkust.
Sest sinu heldus on parem kui elu,
sind \u00fclistavad mu huuled.
Ma tahan sind kiita kogu eluaja,
sinu nimel t\u00f5sta palves oma pihud.
Sa toidad mind otsekui pidus\u00f6\u00f6gil
ja mu s\u00fcda \u00fclistab sind r\u00f5\u00f5msate huultega.
T\u00f5esti, sina oled minu abimees,
sinu tiibade varju all ma h\u00f5iskan.
Minu hing on sinusse kiindunud,
sinu parem k\u00e4si hoiab minust kinni.
Au olgu + Isale ja Pojale ja P\u00fchale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on n\u00fc\u00fcd, ikka ja igavesti. Aamen.
Minu hing igatseb Issandat!<\/p>\n\n\n\n
Teine lugemine p\u00fcha apostel Pauluse kirjast roomlastele:
Vennad, ma manitsen teid Jumala armu p\u00e4rast, et te tooksite iseendid elavaks,
p\u00fchaks ja Jumalale meelep\u00e4raseks ohvriks. See ongi m\u00f5istlik jumalateenimine.
\u00c4rge saage selle maailma sarnaseks, vaid muutuge ja saage uueks oma s\u00fcdame
m\u00f5tlemiste poolest, et te v\u00f5iksite veenduda selles, mis on Jumala tahtmine –
mis on hea, Jumalale meele j\u00e4rgi ja t\u00e4iuslik.
See on Jumala S\u00f5na. T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
Halleluuja!
Meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa valgustagu meie vaimusilmi,
et me tunneksime \u00e4ra oma lootuse ja kutsumuse!
Halleluuja!<\/p>\n\n\n\n
Evangeelium p\u00fcha Matteuse j\u00e4rgi:
Sellest ajast peale r\u00e4\u00e4kis Jeesus tihti oma j\u00fcngritele, et tema peab minema
Jeruusalemma, seal palju kannatama vanemate, \u00fclempreestrite ja kirjatundjate
l\u00e4bi; \u00e4ra tapetama, kuid kolmandal p\u00e4eval \u00fcles t\u00f5usma. Seepeale kutsus Peetrus
Jeesuse k\u00f5rvale ja hakkas teda manitsema: “Hoidku Jumal, mu Issand, \u00e4rgu seda
sinuga s\u00fcndigu!” Aga tema p\u00f6\u00f6rdus \u00fcmber ja \u00fctles Peetrusele: “Tagane minust,
saatan; sa kiusad mind, sest sinu m\u00f5tted ei ole Jumalast, vaid inimesest!” Siis
\u00fctles Jeesus oma j\u00fcngritele: “Kui keegi tahab k\u00e4ia minu j\u00e4rel, siis ta unustagu
ennast, v\u00f5tku oma rist ja tulgu minu j\u00e4rel. Sest kes iganes tahab oma elu
p\u00e4\u00e4sta, see kaotab selle, aga kes kaotab oma elu minu p\u00e4rast, see leiab selle.
Mis kasu on inimesel sellest, kui ta v\u00f5idaks kogu maailma, aga kaotaks oma elu,
v\u00f5i mille eest v\u00f5iks inimene osta tagasi oma hinge. Sest Inimese Poeg tuleb oma
Isa kirkuses \u00fches inglitega ning tasub iga\u00fchele tema tegude j\u00e4rgi.”
See on p\u00fcha Evangeelium! \u00dclistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!
Mt 16,21-27<\/p>\n\n\n\n
Evangeeliumi s\u00f5nad kustutagu meie eksimused.<\/p>\n\n\n\n
Liturgiline v\u00e4rv: roheline<\/p>\n\n\n\n
K\u00f5ige v\u00e4e Issand, Kes Sa oled k\u00f5igi heade asjade looja ja andja:
poogi meie s\u00fcdametesse armastus oma Nime vastu, kasvata meis t\u00f5elist
jumalateenistust, toida meid k\u00f5ige headusega ja too meis esile heade
tegude viljad Jeesuse Kristuse, meie Issanda l\u00e4bi, Kes elab ja valitseb koos
Sinu ja P\u00fcha Vaimuga, \u00fcks Jumal, igavesest ajast igavesti. Aamen.<\/p>\n\n\n\n
Lugemised hommikupalvusel: Lugemised \u00f5htupalvusel: M\u00f5tisklus<\/p>\n\n\n\n Ristiusu t\u00f5eline s\u00fcgavus ei peitu julgustavates loosungites ega pinnapealses KUNINGRIIGIAJA XXII P\u00dcHAP\u00c4EV A AASTAL Lugemine prohvet Jeremia raamatust:Issand, sina oled mind alla surunud ja ma olen alla surutud, sina olid tugevam,sina v\u00f5itsid! Ja ma olen olnud naeruks igal p\u00e4eval. K\u00f5ik pilkavad mind, sest igakord, kui ma r\u00e4\u00e4gin, pean ma … J\u00e4tka lugemist
Ps 104; Srk 17:11-15; Mk 3:20-21,31-35<\/a><\/p>\n\n\n\n
Ps 11; Ps 12; 5Ms 15:7-15; Mt 26:6-13<\/a><\/p>\n\n\n\n
lohutuses, vaid paradoksis. T\u00e4nase Kuningriigiaja XXII p\u00fchap\u00e4eva
p\u00fchakirjalugemised seavad meid vastamisi kristliku elu k\u00f5ige n\u00f5udlikuma ja
samas k\u00f5ige vabastavama tegelikkusega: ristitee ja meie endi tahte t\u00e4ieliku
\u00fcmberkujundamisega.
Vaadelgem korraks prohvet Jeremijat. Ta ei ole tagasihoidlik kangelane ega
v\u00f5idutsev mees. Jeremija on murtud mees. “Issand, sina oled mind alla surunud
ja ma olen alla surutud\u2026 Ma olen olnud naeruks igal p\u00e4eval.” Jeremija
kogeb jumaliku kutsumuse rasket koormat \u2014 t\u00f5e kuulutamine maailmas, mis
t\u00f5de vihkab, toob kaasa \u00fcksinduse ja pilked. Kuid kui ta otsustab vaikida,
muutub Jumala S\u00f5na tema sees p\u00f5letavaks tuleks, mida ei saa kustutada. Siin
paljastub Kiriku teoloogia \u00fcks kallis m\u00f5te: Jumala arm ei ole mugav t\u00e4iendus
meie elule, vaid muutev, vahel valus j\u00f5ud, mis murrab l\u00e4bi meie inimlikest
kaitsem\u00fc\u00fcridest.
Evangeeliumis n\u00e4eme sedasama draamat lahti rullumas Jeesuse ja Peetruse
vahel. Peetrus, kes on just tunnistanud Jeesuse Kristuseks, ei suuda taluda
m\u00f5tet kannatavast Messiast. “Hoidku Jumal, mu Issand, \u00e4rgu seda sinuga
s\u00fcndigu!” h\u00fc\u00fcab ta. Kuid Jeesuse vastus on terav ja tingimusteta: “Tagane
minust, saatan; sa kiusad mind, sest sinu m\u00f5tted ei ole Jumalast, vaid
inimesest!” Miks reageerib Issand nii karmilt? Sest Peetrus pakkus Kristusele
(ja meile) ristita kristlust. Ta pakub religiooni ilma ohvrita, armu ilma
kuludeta.
P\u00fcha John Henry Newman s\u00f5nastab oma meditatsioonides (Meditations and Devotions)
Kiriku s\u00fcgava veendumuse: “Jumal on loonud mind tegema Talle mingit kindlat
teenistust\u2026 Seep\u00e4rast ma usaldan Teda. Kus tahes v\u00f5i mis tahes olukorras
ma ka ei oleks, ei visata mind kunagi \u00e4ra. Kui olen haiguses, v\u00f5ib mu haigus
Teda teenida; kui segaduses, v\u00f5ib mu segadus Teda teenida; kui mures, v\u00f5ib mu
mure Teda teenida. Need v\u00f5ivad olla vajalikud vahendid mingi suure eesm\u00e4rgi
saavutamiseks, mis on t\u00e4ielikult \u00fcle meie m\u00f5istmise.” Need s\u00f5nad tabavad
t\u00e4naste lugemiste tuuma.
Kirik seab t\u00e4nased tekstid meie ette, et vabastada meid suurimast ilmiklikust
eksitusest: arvamusest, et usuelu eesm\u00e4rk on mugavus, turvalisus ja maailma
tunnustus. Kirik tuletab meile meelde, et kristlik identiteet on olemuslikult
sakramentaalne ja ohvrimeelne. Kristus ei kutsu meid olema “head inimesed”
maailma standardite j\u00e4rgi, vaid kutsub meid muutuma. Maailma loogika \u00fctleb:
hoia end, kogu endale, kaitse oma positsiooni. Evangeeliumi loogika \u00fctleb:
“Kes iganes tahab oma elu p\u00e4\u00e4sta, see kaotab selle, aga kes kaotab oma elu
minu p\u00e4rast, see leiab selle.”
P\u00fcha Paulus v\u00f5tab selle kokku oma kirjas roomlastele, mis on kristliku elu
nurgakivi: me peame tooma oma kehad ja elud “elavaks, p\u00fchaks ja Jumalale
meelep\u00e4raseks ohvriks.” See ongi meie m\u00f5istlik jumalateenimine \u2014 kreeka
keeles logik\u0113 latreia \u2014, vaimne kultus, mis ei piirdu vaid p\u00fchap\u00e4evase missaga,
vaid h\u00f5lmab kogu meie olemust. Kirik \u00fctleb meile t\u00e4na: teie usk peab teile
midagi maksma, vastasel juhul on see vaid t\u00fchi kest.
Kuidas me vastame sellele \u00fcleskutsele oma igap\u00e4evases elus? Kiriku s\u00f5num ei
ole \u00fcksnes teoloogiline anal\u00fc\u00fcs, vaid kutse tegevusele.
V\u00f5tkem oma risti igap\u00e4evaselt. Rist on teadlik otsus unustada ennast, alistada
oma ego, oma uhkus ja oma tahe Jumala tahtele. See on valik armastada ja
teenida ka siis, kui see toob kaasa vaeva, m\u00f5istmatust v\u00f5i pilget, nagu
Jeremija puhul.
\u00c4rgem saagem selle maailma sarnaseks. Paulus hoiatab meid mugandumast
praeguse ajastu m\u00f5ttemallidele. Me peame uuenema oma “s\u00fcdame m\u00f5tlemiste
poolest”. See t\u00e4hendab oma vaimu toitmist palve, p\u00fchakirja ja Kiriku
sakramentidega, mitte maailma ahvatlustega. Me peame \u00f5ppima n\u00e4gema asju
Jumala, mitte inimeste vaatenurgast.
M\u00f5istkem, et rist ei ole haigus ega \u00f5nnetus, vaid Jumala p\u00fchitsev t\u00f6\u00f6riist.
Kirik \u00f5petab, et teemant ei s\u00e4ra ilma terava lihvimiseta ja kuld ei saavuta
puhtust ilma tuleta. Risti v\u00f5tmine t\u00e4hendab vabatahtlikku alistumist Jumala
kujundavale k\u00e4ele. See on valik lasta oma egol kahaneda, et Kristuse kirkus
saaks meis kasvada. Kui me lakkame v\u00f5itlemast Jumala kasvatuse vastu ja anname
oma elud Tema k\u00e4tte, muutuvad meie katsumused armu vahenditeks. Me ei kaota
oma elu, vaid laseme sellel puhastuda ja s\u00e4rama l\u00fc\u00fca. Siin, armulaua sakramendis,
kohtuvad meie inimesekssaamise vaevad ja Kristuse t\u00e4iuslik kirkus. Tema toidab
meid oma eluga, et me v\u00f5iksime teel kohata Tema \u00fclest\u00f5usmise v\u00f5itu.
Aidaku selles meid k\u00f5igev\u00e4eline Jumal. Aamen.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"