KUNINGRIIGIAJA XXI P\u00dcHAP\u00c4EV A AASTAL<\/p>\n\n\n\n
Lugemine prohvet Jesaja raamatust:
Nii \u00fctleb Issand Sebnale, kuninga koja\u00fclemale ja \u00f5ukonnapealikule: Ma t\u00f5ukan
sind alla su ametist, ja su k\u00f5rgest seisusest paiskan ma su p\u00f5rmu. Ning sellel
p\u00e4eval ma kutsun oma sulase Eljakimi, Hilkja poja. Ma panen talle selga sinu
kuue ja v\u00f6\u00f6tan tema niuded sinu v\u00f6\u00f6ga. Ja ma annan sinu ameti tema k\u00e4tte ning
t\u00f5stan ta isandaks Jeruusalemma elanike ja juuda koja \u00fcle. Ja ma panen Taaveti
koja v\u00f5tme tema \u00f5lale, nii et kui tema avab, siis keegi ei sule, ja kui tema
suleb, siis keegi ei ava! Mina l\u00f6\u00f6n tema nagu varna seina – kindlasse kohta,
ning tema saab auj\u00e4rjeks oma isa soole.
See on Jumala S\u00f5na. T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
Issand, Sinu heldus kestab igavesti!
Ma t\u00e4nan sind kogu s\u00fcdamest,
inglite ees ma laulan ja m\u00e4ngin sinule.
Sinu templi poole ma langen silmili
ja kiidan k\u00f5rgeks su nime sinu helduse ja ustavuse p\u00e4rast.
Sest k\u00f5rgeks \u00fcle k\u00f5ige
oled sa t\u00f5stnud oma nime ja t\u00f5otuse.
Kui ma sinu poole h\u00fc\u00fcdsin, sa v\u00f5tsid mind kuulda,
ja rohkendasid mu hingej\u00f5u.
T\u00f5esti, Issand on k\u00f5rge ja n\u00e4eb madalat,
aga k\u00f5rgi ta tunneb \u00e4ra juba kaugelt.
Issand, sinu heldus kestab igavesti,
\u00e4ra j\u00e4ta oma k\u00e4tet\u00f6\u00f6d.
Au olgu + Isale ja Pojale ja P\u00fchale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on n\u00fc\u00fcd, ikka ja igavesti. Aamen.
Issand, Sinu heldus kestab igavesti!<\/p>\n\n\n\n
Teine lugemine p\u00fcha apostel Pauluse kirjast roomlastele:
Vennad, kui suur on k\u00fcll Jumala rikkuse s\u00fcgavus, kui \u00e4\u00e4retu tema tarkus. Kui
uurimatud on tema kohtum\u00f5istmised ja \u00e4ram\u00f5istetamatud tema teed! Jah, kes k\u00fcll
on lugenud Issanda m\u00f5tteid, ja kes suudaks olla tema n\u00f5uandja? V\u00f5i kes on talle
midagi enne andnud, et tema peaks tagasi maksma? Jah. Temast ja Tema l\u00e4bi ja
Temas on k\u00f5ik loodu. Temale olgu au ikka ja igavesti. Aamen.
See on Jumala S\u00f5na. T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
Halleluuja!
Sina oled Peetrus, ja sellele kaljule rajan ma oma Kiriku,
ning surmavalla v\u00e4ravad ei v\u00f5ida seda \u00e4ra!
Halleluuja!<\/p>\n\n\n\n
Evangeelium p\u00fcha Matteuse j\u00e4rgi:
Kui Jeesus tuli Filippuse Kaisarea aladele, k\u00fcsis ta oma j\u00fcngritelt: “Kelleks
inimesed mind, Inimesepoega, peavad?” Ja nemad vastasid: “M\u00f5ned peavad sind
Ristijaks Johanneseks, teised Eelijaks, m\u00f5ned aga Jeremiaks v\u00f5i m\u00f5neks teiseks
prohvetiks.” Siis k\u00fcsis ta nende k\u00e4est: “Aga teie, kelleks teie mind peate?”
Siimon Peetrus vastas: “Sina oled Messias, elava Jumala Poeg.” Jeesus kostis
talle: “\u00d5nnis oled sina, Siimon Joona poeg, sest seda pole sulle ilmutanud ei
liha ega veri, vaid minu Isa, kes on Taevas! Ja mina \u00fctlen sulle: sina oled
Peetrus (see on Kalju), ja sellele kaljule rajan ma oma kiriku, ja surmavalla
v\u00e4ravad ei v\u00f5ida seda \u00e4ra. Mina annan sulle taevariigi v\u00f5tmed, ja mis sa iganes
maa peal seod, see on taevas seotud, ja mis sa maa peal lahti p\u00e4\u00e4stad, see on
taevas lahti p\u00e4\u00e4stetud”. Siis keelas ta oma j\u00fcngreid kellelegi r\u00e4\u00e4kimast, et
tema ongi Messias. See on p\u00fcha Evangeelium! \u00dclistus olgu Sulle,
Issand Jeesus Kristus!
Mt 16,13-20<\/p>\n\n\n\n
Evangeeliumi s\u00f5nad kustutagu meie eksimused.<\/p>\n\n\n\n
Liturgiline v\u00e4rv: roheline<\/p>\n\n\n\n
Me palume Sind, halastav Jumal, et Sinu Kirik, olles \u00fchtsuses kokku kogutud
Sinu P\u00fcha Vaimu l\u00e4bi, v\u00f5iks ilmutada Sinu v\u00e4ge k\u00f5igi rahvaste seas Sinu
nime auks Jeesuse Kristuse, meie Issanda l\u00e4bi, Kes elab ja valitseb koos
Sinu ja P\u00fcha Vaimuga, \u00fcks Jumal, igavesest ajast igavesti. Aamen.<\/p>\n\n\n\n
Lugemised hommikupalvusel: Lugemised \u00f5htupalvusel: M\u00f5tisklus KUNINGRIIGIAJA XXI P\u00dcHAP\u00c4EV A AASTAL Lugemine prohvet Jesaja raamatust:Nii \u00fctleb Issand Sebnale, kuninga koja\u00fclemale ja \u00f5ukonnapealikule: Ma t\u00f5ukansind alla su ametist, ja su k\u00f5rgest seisusest paiskan ma su p\u00f5rmu. Ning sellelp\u00e4eval ma kutsun oma sulase Eljakimi, Hilkja poja. Ma panen … J\u00e4tka lugemist
Ps 139; Srk 15:11-20; Fl 2:12-18<\/a><\/p>\n\n\n\n
Ps 27; Tb 13:1-5,7-11; Rm 9:1-5,14-24,30-33<\/a><\/p>\n\n\n\n
Kui me vaatame t\u00e4naseid p\u00fchakirjalugemisi tervikuna, k\u00f5lab neist l\u00e4bi \u00fcks s\u00fcgav,
salap\u00e4rane ja lootustandev t\u00f5de: Jumala eriline valik ja Tema Kiriku kindel
p\u00fcsivus. Kui me seisame altari ees, ei hoia me lihtsalt traditsiooni elus, vaid
Kristus Ise sirutab oma k\u00e4ed meie l\u00e4bi t\u00e4nasesse p\u00e4eva, tehes meist oma armu
vahendajad \u2013 p\u00fchitsetud, sakramentaalse ja katoolse kogukonnana, mille Isa on
oma armust kutsunud, Lunastaja verega rajanud ja P\u00fcha Vaimuga varustanud.
Kuid miks algab meie p\u00fchap\u00e4evane lugemine nii karmi ja ootamatu pildiga Vana
Testamendi prohvet Jesaja raamatust? Jesaja k\u00f5neleb meile mehest nimega Sebna.
Ta oli Juuda kuninga Hiskija palee\u00fclem \u2013 mees, kelle k\u00e4es oli k\u00f5rgeim maise
v\u00f5imu ja vastutuse v\u00f5ti. Ent Sebna oli unustanud, kelle sulane ta on. Ta kasutas
talle usaldatud t\u00e4htsat positsiooni eneseimetluseks, uhkuseks ja isikliku au
tagaajamiseks. Jesaja kirjeldab varem, kuidas Sebna lasi endale raiuda kaljusse
toreda hauakambri, ehitades m\u00e4lestusm\u00e4rki oma surelikule egole. Ta unustas
lepingurahva ja Jumala armu.bSebna kukkumine toob esile vaimuliku seadusp\u00e4ra:
Jumala majapidamises ei ole ruumi enesekesksele v\u00f5imuihale. Teda oli vaja
v\u00e4lja vahetada, sest Jumala rahvas vajas isalikku hoidjat, mitte omakasup\u00fc\u00fcdlikku
valitsejat. Tema asemele kutsub Issand Eljakimi. Jumal v\u00f5tab Sebnale kuulunud
ametir\u00fc\u00fc ja v\u00f6\u00f6 ning paneb need uue sulase selga. Jumal \u00fctleb Eljakimi kohta:
\u201eMa panen Taaveti koja v\u00f5tme tema \u00f5lale, nii et kui tema avab, siis keegi ei
sule, ja kui tema suleb, siis keegi ei ava!\u201c Eljakimist pidi saama justkui
\u201eisa Jeruusalemma elanikele\u201c. Kuid see lugu ei j\u00e4\u00e4 pelgalt ajalooks. See avaneb
t\u00e4ies hiilguses t\u00e4nases evangeeliumis, kus Jeesus Filippuse Kaisareas k\u00fcsib:
\u201eAga teie, kelleks teie mind peate?\u201c Kui Siimon vastab Vaimu ilmutuses: \u201eSina
oled Messias, elava Jumala Poeg,\u201c teeb Issand temast Peetruse \u2013 Kalju. Kristus
kordab Jesaja ettekuulutust uues ja igaveses lepingus: Tema annab Kirikule ja
apostlitele Taaveti koja taevased v\u00f5tmed. Mitte selleks, et luua maist eraldatust,
vaid selleks, et uksed Taevariiki, armulauale ja pattude andeksandmisele oleksid
avatud. Mida see k\u00f5ik t\u00e4hendab meie jaoks siin ja praegu?
Valituks olemine ei t\u00e4henda passiivset ettem\u00e4\u00e4ratust ega mugavuse garantiid.
Jumala kutse ei ole pilet pealtvaatajate saali, vaid kutse elavale koost\u00f6\u00f6le
Looja ja Tema loodu vahel. Sebna kurb saatus tuletab meelde, et me v\u00f5ime kanda
ametir\u00fc\u00fcd, ent kui meie s\u00fcda ei tee koost\u00f6\u00f6d Jumala armuga, saab meist t\u00fchi kest.
Jumal ei vaja Kirikut mitte sellep\u00e4rast, et Ta oleks abitu, vaid Ta on oma
piiritus armus otsustanud tegutseda meie kaudu. Kiriku valitus t\u00e4hendab olla
vahend Tema k\u00e4es, avatud uks ja lepituse kanal. See on igap\u00e4evane otsus \u00f6elda
koos Neitsi Maarjaga: \u201eVaata, siin on Issanda teenija, s\u00fcndigu mulle Sinu s\u00f5na
j\u00e4rgi.\u201c T\u00e4nane Psalm tuletab meile meelde: \u201eIssand on k\u00f5rge ja n\u00e4eb madalat,
aga k\u00f5rgi ta tunneb \u00e4ra juba kaugelt.\u201c Me ei tohi langeda Sebna pattu. Iga kord,
kui me kristlastena v\u00f5i kogudusena arvame, et Jumala arm on meie eriline eelis\u00f5igus
teiste \u00fcle, mitte vastutus teisi teenida, kaotame me oma vaimuliku v\u00f6\u00f6 ja r\u00fc\u00fc.
Hoidkem meeles, et Kirik ja kogudus on rajatud Kristusele \u2013 nurgakivile. P\u00fcha
Lancelot Andrewes, varajane inglise piiskop ja anglokatoliku traditsiooni s\u00fcgav
teoloog, on oma palvetes s\u00f5nanud: \u201eTee meist, Issand, mitte k\u00f5rkjad tuules ega
t\u00fchised varjud, vaid elavad kivid Sinu templi m\u00fc\u00fcrides, mis toetuvad \u00fcksnes Sinu
Poja alandlikkusele ja armule.\u201c
Seda peegeldab ka t\u00e4nase hommikupalvuse lugemine apostel Pauluse kirjast
filiplastele: \u201eN\u00f5udke oma p\u00e4\u00e4stet kartuse ja v\u00e4rinaga, sest Jumal on see, kes
teis teeb, et te tahate ja viite t\u00e4ide tema hea meele j\u00e4rgi.\u201c Meilt ei oodata
meeleheitlikku eneset\u00f5estamist, vaid usaldavat allumist Jumala armule.
Armsad vennad ja \u00f5ed, meid on valitud mitte meie v\u00e4\u00e4rikuse, vaid Tema piiritu
halastuse p\u00e4rast. T\u00e4na kutsub Kristus meid \u00fcles astuma oma igap\u00e4evaellu ustavate
majapidajatena: Teenima oma ligimest samasuguse isaliku hoolega, milleks kutsuti
Eljakim. Avama lepituse, armastuse ja palve v\u00f5tmetega uksi neile, kes on
meeleheites ja eriti neile, kes otsivad teed Jumala juurde. Seisma kindlalt ja
vankumatult p\u00fchitsetud Kiriku osaduses, teades, et surmavalla v\u00e4ravad ei saa
iial v\u00f5itu selle \u00fcle, mis on rajatud Kristuse elavale t\u00f5ele.
Olgu Tema p\u00fcha arm meie varjupaigaks ja tugevuseks igal meie sammul. Aamen.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"