KUNINGRIIGIAJA XIX P\u00dcHAP\u00c4EV A AASTAL<\/p>\n\n\n\n
Lugemine esimesest kuningate raamatust:
Eelija tuli Jumala m\u00e4e Hoorebi juurde ja ta l\u00e4ks \u00fchte koopasse ning \u00f6\u00f6bis seal.
Aga Issand h\u00fc\u00fcdis teda ja \u00fctles: “Mine v\u00e4lja ja seisa m\u00e4e peal Issanda ees ja
vaata, Issand l\u00e4heb sinu eest m\u00f6\u00f6da!” Siis t\u00f5usis marutuul, mis muutus tormiks
ning k\u00f5igutas m\u00e4gesid ja purustas kaljusid, kuid Issand ei olnud marutuules. Ja
tuule j\u00e4rel tuli maav\u00e4risemine, aga Issandat ei olnud maav\u00e4risemises. Ja
maav\u00e4risemise j\u00e4rel tuli tulel\u00f5\u00f5m, aga Issand ei olnud tulel\u00f5\u00f5mas. Siis aga tuli
vaikne, tasane sahin. Kui Eelija seda kuulis, kattis ta oma n\u00e4o kuuega ja l\u00e4ks
v\u00e4lja ning seisis koopasuus. See on Jumala S\u00f5na. T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
Issand, osuta meile oma heldust ja lunasta meid!
Ma tahan kuulda, mida Issand Jumal r\u00e4\u00e4gib,
t\u00f5esti, ta kuulutab rahu oma rahvale ja oma vagadele.
Tema abi on ligi neile, kes teda kardavad,
tema kirkus elab meie maal.
Heldus ja t\u00f5de saavad kokku,
\u00f5igus ja rahu annavad teineteisele suud.
Maa seest v\u00f5rsub t\u00f5de,
\u00f5igus vaatab alla taevast.
Jah, Issand annab meile k\u00f5ik hea,
meie maa kannab vilja.
\u00d5iglus k\u00f5nnib tema ees
ja k\u00e4ib tema j\u00e4lgedes.
Au olgu + Isale ja Pojale ja P\u00fchale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on n\u00fc\u00fcd, ikka ja igavesti. Aamen.
Issand, osuta meile oma heldust ja lunasta meid!<\/p>\n\n\n\n
Teine lugemine p\u00fcha apostel Pauluse kirjast roomlastele:
Vennad, ma r\u00e4\u00e4gin t\u00f5tt Kristuses ja mu s\u00fcdametunnistus tunnistab P\u00fchas Vaimus,
et ma ei valeta. Mu s\u00fcdames on suur kurbus ja lakkamatu valu, sest ma sooviksin
olla ise Kristuse poolt \u00e4ra neetud ja temast lahus, kui see v\u00f5iks aidata minu
vendi, minu oma rahva liikmeid. Sest nemad on iisraellased, kelle p\u00e4ralt on
lapse\u00f5igus, kirkus ja lepingud; seadused, jumalateenistus ja t\u00f5otused. Nende
omad on esiisad, kellest Kristus on ihu poolest s\u00fcndinud. Tema, kes ta on Jumal
\u00fcle k\u00f5ige, olgu ta kiidetud igavesti. See on Jumala S\u00f5na. T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
Halleluuja!
Meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa andku teile tarkuse vaimu,
ja valgustagu meie s\u00fcdame silmad \u00e4ra tundma oma lootuse suurust!
Halleluuja!<\/p>\n\n\n\n
Evangeelium p\u00fcha Matteuse j\u00e4rgi:
Jeesus k\u00e4skis oma j\u00fcngritel paati asuda ja s\u00f5ita vastaskaldale enne teda, kuni
tema rahvahulkadel minna laseb. Ja kui ta oli lasknud rahvahulkadel \u00e4ra minna,
l\u00e4ks ta \u00fcles m\u00e4ele ning palvetas seal \u00fcksinduses. Samas oli paat juba kaldast
kaugel eemal ja heitles lainetega, sest tuul oli vastu. Aga neljandal
\u00f6\u00f6vahikorral tuli Jeesus nende juurde vett m\u00f6\u00f6da k\u00f5ndides. Kui j\u00fcngrid n\u00e4gid
Jeesust j\u00e4rvel k\u00f5ndimas, olid nad kohkunud ja \u00fctlesid: “See on tont!”, ning nad
karjusid hirmu p\u00e4rast. Aga Jeesus hakkas nendega r\u00e4\u00e4kima ja \u00fctles: “Olge julged,
see olen mina, \u00e4rge kartke!” Peetrus vastas: “Issand, kui see oled Sina, siis
k\u00e4si mul vett m\u00f6\u00f6da sulle vastu tulla.” Ja ta \u00fctles: “Tule!” Ning Peetrus astus
paadist v\u00e4lja, k\u00f5ndis vee peal ja tuli Jeesuse juurde. Aga tuult n\u00e4hes l\u00f5i ta
kartma, ta hakkas vajuma ning h\u00fc\u00fcdis: “Issand, p\u00e4\u00e4sta mind!” Jeesus sirutas
sedamaid oma k\u00e4e, haaras temast kinni ja \u00fctles talle: “Sina n\u00f5drausuline, miks
sa kahtlema l\u00f5id?” Ja kui nad paati astusid, rauges tuul. Ja paadisolijad
kummardasid Jeesust ning \u00fctlesid: “T\u00f5esti, sina oled Jumala Poeg!”
See on p\u00fcha Evangeelium! \u00dclistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!
Mt 14:22\u201333<\/p>\n\n\n\n
Evangeeliumi s\u00f5nad kustutagu meie eksimused.<\/p>\n\n\n\n
Liturgiline v\u00e4rv: roheline<\/p>\n\n\n\n
Anna meile, Issand, me palume Sind, vaimu alati m\u00f5elda ja teha seda, mis on \u00f5ige,
et meie, kes me ei saa ilma Sinuta eksisteerida, Sinu l\u00e4bi v\u00f5iksime elada Sinu
tahte j\u00e4rgi; Jeesuse Kristuse, meie Issanda l\u00e4bi, Kes elab ja valitseb koos Sinu
ja P\u00fcha Vaimuga, \u00fcks Jumal, igavesest ajast igavesti. Aamen.<\/p>\n\n\n\n
Lugemised hommikupalvusel: Lugemised \u00f5htupalvusel: M\u00f5tisklus KUNINGRIIGIAJA XIX P\u00dcHAP\u00c4EV A AASTAL Lugemine esimesest kuningate raamatust:Eelija tuli Jumala m\u00e4e Hoorebi juurde ja ta l\u00e4ks \u00fchte koopasse ning \u00f6\u00f6bis seal.Aga Issand h\u00fc\u00fcdis teda ja \u00fctles: “Mine v\u00e4lja ja seisa m\u00e4e peal Issanda ees javaata, Issand l\u00e4heb sinu eest … J\u00e4tka lugemist
Ps 145; Srk 1:1-10; Jh 8:25-36<\/a><\/p>\n\n\n\n
Ps 15; Ps 46; Js 44:1-8,21-23; Rm 12:1-9<\/a><\/p>\n\n\n\n
T\u00e4nased p\u00fchakirjalugemised ei ole m\u00f5eldud meile toodud meeldivaks p\u00fchap\u00e4evaseks
kuulamiseks ega moraalitsemiseks. Need asetavad meid olemusliku kristliku m\u00fcsteeriumi
ette: kuidas kujuneb inimhing kesk maailma elu ning milles seisneb Kiriku orgaaniline,
sakramentaalne \u00fchtsus? Teoloogiliselt ei ole Kirik pelgalt m\u00f5ttekaaslaste \u00fchendus,
vaid Kristuse m\u00fcstiline Ihu (Corpus Christi mysticum). See Ihu ei eksisteeri nagu
alalhoitud museaal, vaid elab ja hingab liturgilise kalendri p\u00fchitsetud ajas. T\u00e4nane
Kuningriigiaja XIX p\u00fchap\u00e4ev ei too meie ette vaimset paigalseisu, vaid vaikset,
pidevat ja paratamatut kasvu. Liturgiline kalender on vaimuliku kasvu alus \u2013 p\u00e4evast
p\u00e4eva korduv r\u00fctm, mis ei ahelda inimest mehaanilisse rutiini, vaid kinnistab tema
muutliku meele Jumala muutumatusse olemusse. Esimene lugemine viib meid Hoorebi m\u00e4ele.
Prohvet Eelija on murtud, v\u00e4sinud ja p\u00f5geneb oma elu eest. Ta ootab Jumala
vahelesekkumist teatraalses m\u00f5ttes \u2013 tormis, maav\u00e4risemises v\u00f5i tules. Kuid Jumal ei
ilmutanud end kaosel\u00e4hedases m\u00fcras, vaid vaikses, tasases sahinas (q\u014dl d\u0259m\u0101m\u0101h daqq\u0101h).
Evangeeliumis leiame j\u00fcngrid \u00f6iselt tormiselt j\u00e4rvelt. Paat on iidne Kiriku s\u00fcmbol.
Lained heitlevad selle \u00fcmber, tuul on vastu. Kui Kristus tuleb k\u00f5ndides \u00fcle vee, ei
kohku j\u00fcngrid mitte ainult tormi, vaid ka Tema ligiolu p\u00fchaduse ees. Kristus ei
vaigista tormi otsekohe kaugele j\u00e4\u00e4des; Ta astub koos nendega paati.
Seda vaimulikku paradoksi \u2013 Jumala ligiolu m\u00fcras ja vaikuses, Kiriku Ihu ja isikliku
hinge koostoimet \u2013 tabas s\u00fcgavalt varajase kiriku kloostriisa ja teoloog p\u00fcha
Johannes Kassianos (John Cassian), kes kirjutas oma “Vestlustes” (Conlationes):
“Meie vaimuliku v\u00f5itluse peamine eesm\u00e4rk ja hingeseisund peab olema n\u00f5nda, et me
hoiduksime j\u00e4rjekindlalt meele hajevilolekust ning liidaksime oma s\u00fcdame lakkamatuks
\u00fchenduseks Jumalaga\u2026 Kui aga vaim on korrakski rebitud eemale sellest ainsast
alusm\u00fc\u00fcrist, kaldub ta v\u00e4\u00e4ramatult igap\u00e4evaste murede tormi k\u00e4tte ning vajub omaenese
raskuse all kokku.” Johannes tuletab meile meelde: torm j\u00e4rvel ei ole mitte ainult
v\u00e4line maailm, vaid eelk\u00f5ige meie sisemine hajevilolek. Liturgiline kord ongi see
“ainsuslik alusm\u00fc\u00fcr”, mis ei lase vaimul vajuda omaenese raskuse all kokku.
Kui k\u00f5rvutame p\u00fchakirja ja teoloogilisi t\u00f5desid oma igap\u00e4evase elutegelikkusega,
tuleks meil vaadata kolme olulist olukorda:
Esiteks, kuidas me ootame Jumalat? Me ootame Jumalat tormis, maav\u00e4risemises ja tules.
Me tahame usuelult emotsionaalseid k\u00f5rghetki, koheseid vastuseid ja n\u00e4htavaid v\u00f5ite.
Kui argip\u00e4ev on vaikne ja rutiinne, tunneme end justkui h\u00fcljatuna. Kitsaskoht on selles,
et otsides \u00fcliinimlikku sekkumist, k\u00f5nnime me m\u00f6\u00f6da igap\u00e4evasest “vaiksest sahinast” \u2013
hommikupalvusest, p\u00fchap\u00e4evasest Missast ja vaiksetest armastuse tegudest.
Teiseks, Peetrus astub paadist v\u00e4lja usus, kuid hakkab vajuma hetkel, mil viib oma
pilgu Kristuselt tormile. Igap\u00e4evaselt avaldub see meie p\u00fc\u00fcdes hallata elu puhtalt oma
tahtej\u00f5u, anal\u00fc\u00fcsi ja kontrollivajadusega. Niipea kui me toetume vaid oma iseendale,
muutub maailma reaalsus meid uputavaks lainetuseks.
Kolmandaks on ehk hirm muutuda “halliks kristlaseks”. Kuidas kasvada kokku Kiriku
traditsiooniga, dogmadega ja igap\u00e4evase palver\u00fctmiga, ilma et kaotaksime oma unikaalset
isiksust? Kaasaegne inimene kardab struktuuri, pidades seda vabaduse piiramiseks.
Kuid kristlikus teoloogias on vastupidi: laev ei piira meremehe vabadust ususilmade
l\u00e4bipaistvuses, vaid p\u00e4\u00e4stab ta uppumisest.
Mida see meie jaoks t\u00e4hendab ja mida peame tegema?
Liturgiline elur\u00fctm ja t\u00e4nased tekstid ei kutsu meid mitte mugavustsooni, vaid teadlikule
vaimulikule askeesile. \u00dchtsus Kirikuga ei kustuta meie individuaalsust, vaid puhastab
selle. Nii nagu leib ja vein p\u00fchitsetakse Altaril ilma nende v\u00e4limust h\u00e4vitamata, nii
saab ka inimene Kiriku Ihu liikmena t\u00f5eliselt iseendaks alles siis, kui tema eluring
on kinnitunud Kristusesse. See t\u00e4hendab: \u00e4ra j\u00e4ta oma usuelu juhuse hooleks ega ” \u00f5ige
tunde” hooleks. V\u00f5ta kasutusse kirikuaasta igap\u00e4evased lugemised ja palvehetked. Kui
siduda oma isiklik p\u00e4evaplaan Kiriku igap\u00e4evase palveotsinguga, ei ole sa tormide
keskel kunagi \u00fcksi \u2013 sa hingad koos kogu Kristuse Ihuga. Selleks loo oma p\u00e4eva teadlikke
vaikuse saari. L\u00fclita v\u00e4lja k\u00f5ik v\u00e4line, et \u00f5ppida eristama Jumala tasast h\u00e4\u00e4lt maailma
m\u00fcrast.Ja kui leiad end vaimulikust v\u00f5i elulisest kitsikusest vajumas, \u00e4ra p\u00fc\u00fca “veepinnal
ujuda” oma j\u00f5uga. Peetruse palve oli l\u00fchike ja viivitamatu: “Issand, p\u00e4\u00e4sta mind!”
P\u00f6\u00f6rdu viivitamatult sakramentaalse armu \u2013 pihi ja armulaua \u2013 poole. Astu paadist v\u00e4lja,
kuid hoia fookus Kristusel – Kirik ja liturgiline kord on paat, mis meid kannab, kuid
teatud hetkedel kutsub Kristus meid astuma isiklikule ususammule \u2013 andestama k\u00e4ttemaksu
asemel, seisma t\u00f5e eest v\u00f5i langetama raske otsuse. Tee seda, kuid \u00e4ra vaata laineid,
vaid \u00fcksnes Tema palet. Kui me lakkaamatus palves ja liturgilises \u00fchtsuses hoiame oma
pilgu Kristusel, raugeb torm mitte ainult meie \u00fcmber, vaid ka meie sees. Ja me v\u00f5ime
koos kogu Kirikuga kummardada Teda ja \u00f6elda: “T\u00f5esti, Sina oled Jumala Poeg!”
Aidaku selles meid k\u00f5igev\u00e4elike Kolmainu Jumal. Aamen.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"