KUNINGRIIGIAJA XVIII P\u00dcHAP\u00c4EV A AASTAL<\/p>\n\n\n\n
Lugemine prohvet Jesaja raamatust:
Kuulake, k\u00f5ik janused, tulge vee juurde. Ka see, kellel pole raha, tulgu, ostku
ja s\u00f6\u00f6gu! Tulge, ostke, ilma et te maksaksite h\u00f5bedas, ostke veini ja piima.
Miks te kaalute h\u00f5bedat selle eest, mis ei toida, ja oma vaevatasu selle eest,
mis ei k\u00fcllasta. Kuulake ometi mind, siis saate h\u00e4sti s\u00fc\u00fca ja nautida
h\u00f5rgutavaid roogi. P\u00f6\u00f6rake oma k\u00f5rv minu poole ja kuulake, siis j\u00e4\u00e4te elama. Ja
ma teen teiega igavese lepingu ja j\u00e4\u00e4n sellele ustavaks, nii nagu ma olen ustav
oma sulasele Taavetile. See on Jumala S\u00f5na. T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
Issand, Sina t\u00e4idad k\u00f5ik, mis elab, ja millest Sul on hea meel!
Issand on armuline ja halastaja,
kannatlik ja suur helduse poolest..
Issand on hea k\u00f5igile
ja tema halastus on \u00fcle k\u00f5igi ta tegude.
K\u00f5ikide silmad on ootavalt sinu peal
ja sa toidad neid \u00f5igel ajal.
Sina avad oma k\u00e4e
ja t\u00e4idad k\u00f5ik, mis elab, ja millest sul on hea meel.
Issand on \u00f5ige k\u00f5igil oma teedel
ja p\u00fcha k\u00f5igis oma tegudes.
Issand on ligi k\u00f5igile, kes teda appi h\u00fc\u00fcavad,
k\u00f5igile, kes teda t\u00f5es appi h\u00fc\u00fcavad.
Au olgu + Isale ja Pojale ja P\u00fchale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on n\u00fc\u00fcd, ikka ja igavesti. Aamen.
Issand, Sina t\u00e4idad k\u00f5ik, mis elab, ja millest Sul on hea meel!<\/p>\n\n\n\n
Teine lugemine p\u00fcha apostel Pauluse kirjast roomlastele:
Vennad, kes suudaks meid lahutada Kristuse armastusest? Kas kitsikus v\u00f5i h\u00e4da,
tagakiusamine v\u00f5i n\u00e4lg, k\u00fclm, oht v\u00f5i m\u00f5\u00f5k? Sest k\u00f5igest sellest me saame v\u00f5itu
tema kaudu, kes ta meid on armastanud. Ma olen kindel, et ei surm ega elu, ei
inglid ega taevav\u00e4ed, ei olev ega tulev, ei k\u00f5rgus ega s\u00fcgavus, ei v\u00e4givald ega
\u00fckski loodu ei suuda meid lahutada Kristuse armastusest – armastusest, mis on
Kristuses Jeesuses, meie Issandas. See on Jumala S\u00f5na. T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
Halleluuja!
Ma t\u00e4nan sind, Isa, taeva ja maa Issand,
et sa oled oma riigi saladuse avaldanud lapsemeelsetele!
Halleluuja!<\/p>\n\n\n\n
Evangeelium p\u00fcha Matteuse j\u00e4rgi:
Kui Jeesus Ristija Johannese surmast kuulda sai, l\u00e4ks ta paadiga inimt\u00fchja paika
ja tahtis seal \u00fcksinda olla. Aga kui rahvahulgad linnades sellest kuulsid,
l\u00e4ksid nad teele ja tulid jalgsi tema juurde. Ning kui Jeesus paadist v\u00e4lja
astus, n\u00e4gi ta suurt rahvahulka. Tal hakkas neist kahju ja ta tegi terveks nende
haiged. Aga kui \u00f5htu k\u00e4tte j\u00f5udis, tulid tema j\u00fcngrid tema juurde ja \u00fctlesid:
“See paik siin on asustamata ja aeg on juba hiline. Lase n\u00fc\u00fcd rahvahulkadel \u00e4ra
minna, et nad l\u00e4heksid \u00fcmberkaudsetesse k\u00fcladesse ja ostaksid endale
toidupoolist”. Aga Jeesus kostis neile: “Neil ei ole tarvis \u00e4ra minna. Andke
teie neile s\u00fc\u00fca!” Nemad vastasid: “Meil ei ole rohkem kui ainult viis leiba ja
kaks kala”. Siis Jeesus \u00fctles: “Tooge need siia, minu juurde!” Ja Jeesus k\u00e4skis
rahvahulkadel maha istuda, v\u00f5ttis need viis leiba ja kaks kala, vaatas \u00fcles
taevasse, \u00f5nnistas, murdis, ja andis oma j\u00fcngritele, et nemad jagaksid rahvale.
Ja k\u00f5ik s\u00f5id ja said s\u00f6\u00f6nuks, ning \u00fclej\u00e4\u00e4nud leivapalu koguti kokku kaksteist
korvit\u00e4it. Aga neid, kes olid s\u00f6\u00f6nud, oli ligi viis tuhat meest, peale nende
veel naised ja lapsed. See on p\u00fcha Evangeelium! \u00dclistus olgu Sulle,
Issand Jeesus Kristus!
Mt 14:13-21<\/p>\n\n\n\n
Evangeeliumi s\u00f5nad kustutagu meie eksimused.<\/p>\n\n\n\n
Liturgiline v\u00e4rv: roheline<\/p>\n\n\n\n
Oh Issand, me palume Sind, lase oma lakkamatul halastusel puhastada ja
kaitsta Sinu Kirikut, ja kuna see ei saa ilma Sinu toetuseta turvaliselt
p\u00fcsida, siis hoia seda igavesti Oma abi ja headusega Jeesuse Kristuse,
meie Issanda l\u00e4bi, Kes elab ja valitseb koos Sinu ja P\u00fcha Vaimuga, \u00fcks
Jumal, igavesest ajast igavesti. Aamen.<\/p>\n\n\n\n
Lugemised hommikupalvusel: Lugemised \u00f5htupalvusel: M\u00f5tisklus KUNINGRIIGIAJA XVIII P\u00dcHAP\u00c4EV A AASTAL Lugemine prohvet Jesaja raamatust:Kuulake, k\u00f5ik janused, tulge vee juurde. Ka see, kellel pole raha, tulgu, ostkuja s\u00f6\u00f6gu! Tulge, ostke, ilma et te maksaksite h\u00f5bedas, ostke veini ja piima.Miks te kaalute h\u00f5bedat selle eest, mis ei … J\u00e4tka lugemist
Ps 115; Hs 14:1-11; 1Ts 4:1-12<\/a><\/p>\n\n\n\n
Ps 119:9-24; \u00d5p 4:1-4,20-27; Hb 12:1-13<\/a><\/p>\n\n\n\n
Armsad \u00f5ed ja vennad Issandas!
Kui me vaatame t\u00e4na liturgilisse kalendrisse ja astume sammu tagasi
m\u00f6\u00f6dal\u00e4inud n\u00e4dala m\u00f5tisklusse, m\u00e4rkame \u00fcht katkematut l\u00f5ime, mis
l\u00e4bib meie vaimset teekonda. M\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalal seisis meie ees k\u00fcsimus
igatsusest ja sellest, kuidas Jumal otsib inimest tema eksir\u00e4nnakutes.
T\u00e4na viib Liturgia meid sammu v\u00f5rra s\u00fcgavamale: see ei r\u00e4\u00e4gi enam
ainult sellest, et meil on n\u00e4lg, vaid avab meile t\u00f5e meie puudustest \u2013
ning sellest, kuidas Kristus kohtab meid just seal, kus meie enda
vahendid, olgu aeg, raha v\u00f5i tarkus, l\u00f5pevad.
Me kuulsime evangeeliumis, kuidas Jeesus l\u00e4ks inimt\u00fchja paika, et olla
\u00fcksinda. Ta tahtis leinata Ristija Johannest. Kuid rahvahulgad j\u00e4rgnesid
talle. Inimt\u00fchi paik \u2013 meie hinge s\u00fcgavaimad hoiupaigad, kui v\u00f5ime nii
\u00fctelda, meie vaikuse ruumid \u2013 t\u00e4ituvad \u00e4kitselt n\u00e4lja, haiguste ja
erinevate tarvidustega. Tavaliselt jutlustatakse t\u00e4nasest Evangeeliumi
imest kui suurest toitmisimest v\u00f5i sotsiaalsest jagamisest. Kuid Kiriku
traditsioonis avaneb siin palju isiklikum ja teravam tarkus: see on
j\u00fcngerluse ja meie iga\u00fche sisemise kitsikuse kokkup\u00f5rge.
\u00d5htu j\u00f5uab k\u00e4tte. Paik on asustamata. J\u00fcngrid teevad midagi v\u00e4ga inimlikku,
v\u00e4ga m\u00f5istlikku. Nad \u00fctlevad Jeesusele: “Lase rahval \u00e4ra minna, et nad
ostaksid endale toidupoolist.” See on meie igap\u00e4evane loogika: meil ei ole
piisavalt, ressurss on otsas, olukord on keeruline \u2013 saagu iga\u00fcks ise
hakkama, mingu nad \u00e4ra. Kuid Jeesus vastab s\u00f5nadega, mis l\u00f5ikavad l\u00e4bi
igasugusest mugavustsoonist: “Neil ei ole tarvis \u00e4ra minna. Andke teie
neile s\u00fc\u00fca!” Kas pole see kitsikus? Kas pole see hetk, kus me tunde- ja
usuelus seisame silmitsi t\u00e4ieliku pankrotiga? Kui meilt n\u00f5utakse
andeksandmist, aga meil pole hinge j\u00e4\u00e4nud raasukestki armulikkust\u2026 Kui
meilt oodatakse jaksamist oma peres, Kirikus v\u00f5i t\u00f6\u00f6l, aga meie enda
panipaigad on t\u00fchjad\u2026 Kui apostel Paulus k\u00fcsib t\u00e4na kirjast roomlastele:
“Kas kitsikus v\u00f5i h\u00e4da, tagakiusamine v\u00f5i n\u00e4lg?” \u2013 ja me peame tunnistama,
et jah, me tunname seda kitsikust oma rinnus iga p\u00e4ev.
J\u00fcngrid vastavad Jeesusele: “Meil ei ole rohkem kui ainult viis leiba ja
kaks kala.” See on inimliku olemise t\u00e4ielik piiratus. Viis leiba ja kaks
kala viie tuhande mehe, naiste ja laste jaoks ei ole lihtsalt liiga v\u00e4he \u2013
see on matemaatiliselt absurdne. Ja just siin toimub vaimuliku elu
p\u00f6\u00f6rdepunkt. Jeesus ei \u00fctle: “Sellest ei piisa, minge ostke juurde.” Ta
\u00fctleb: “Tooge need siia, minu juurde!” Anglokatoliiklik m\u00fcstik ja kirjanik
Evelyn Underhill on kord kirjutanud: “Jumal ei k\u00fcsi meilt seda, mida meil
ei ole. Ta k\u00fcsib meilt seda, mida meil on \u2013 olgu see kui tahes t\u00fchine,
katkine v\u00f5i ebapiisav \u2013 et Ta saaks selle v\u00f5tta, \u00f5nnistada, murda ja muuta
oma Kohaloluks.” T\u00e4na ei kutsu p\u00fchakiri meid \u00fcles tekitama endas “suurt
usku” ega otsima rahalisi vahendeid, nagu prohvet Jesaja h\u00fc\u00fcab: “Ka see,
kellel pole raha, tulgu, ostku ja s\u00f6\u00f6gu!” See on Jumala arm, mis t\u00f6\u00f6tab
risti vastupidi maailma seadustele. Maailm n\u00f5uab iseenese n\u00e4ilist t\u00e4iuslikkust
ja maksej\u00f5ulisust; Kristus k\u00fcsib aga meie ebat\u00e4iuslikkust ja n\u00f5rkust.
P\u00fcha Augustinus h\u00fc\u00fcdis oma “Pihtimustes”: “Sina olid minu sees, aga mina
olin v\u00e4ljas ja otsisin Sind sealt\u2026 Sa kutsusid ja h\u00fc\u00fcdsid ning murdsid l\u00e4bi
minu kurtuse.” Kas me ei otsi sageli toitu “\u00fcmberkaudsetest k\u00fcladest” \u2013
asendustest, mis ei toida, nagu Jesaja hoiatab: “Miks te kaalute h\u00f5bedat
selle eest, mis ei toida?” Me toitume tunnustusest, muretsemisest,
kontrollivajadusest, kuid oleme ikka n\u00e4ljased.
Altari ees avaneb teine reaalne tegelikkus. Paneme t\u00e4hele evangeeliumi s\u00f5nu:
Jeesus v\u00f5ttis leivad, vaatas \u00fcles taevasse, \u00f5nnistas, murdis ja andis. Need
on samad s\u00f5nad, mida me kuuleme igal missal Armulaua seadmisel. See ei ole
lihtsalt lugu minevikust; see on see, mida Kristus teeb meiega praegu. Et
leib v\u00f5iks toita tuhandeid, peab see saama murtud. Meie kitsikus, meie
haigused, meie v\u00e4simus \u2013 kui me ei peida neid Jumala eest ega h\u00e4bene neid,
vaid toome need Tema k\u00e4tte, saavad neist paigad, kus Jumala arm murrab l\u00e4bi
meie egoismi.
Apostel Paulus kinnitab t\u00e4na kindlusega, mis ei s\u00fcnni inimm\u00f5istusest, vaid
kogetud armastusest: “Ma olen kindel, et ei surm ega elu\u2026 ei olev ega
tulev\u2026 ei suuda meid lahutada Kristuse armastusest.” Miks? Sest see
armastus ei s\u00f5ltu meie k\u00fcllusest, vaid Tema ustavusest.
Mida see t\u00e4hendab minu ja Sinu jaoks t\u00e4na, kui me siit uksest v\u00e4lja astume?
Mida me peame tegema? Tooma oma viis leiba ja kaks kala Kristuse juurde.
See on kolm v\u00e4ga konkreetset tegu meie igap\u00e4evaelus:
Esiteks: Kui sa l\u00e4hed t\u00e4na koju ja tunned, et sa ei jaksa, et sul ei ole
kannatlikkust oma abikaasa, lapse v\u00f5i kolleegi jaoks \u2013 \u00e4ra peida seda ega
otsi asendustegevusi. Lasku oma p\u00f5lvedele ja \u00fctle Jumalale otse v\u00e4lja:
“Issand, mul ei ole seda armastust, mida oodatakse. Mul on ainult see
v\u00e4simus. V\u00f5ta see.” See on esimene tegu \u2013 ausus Jumala ees.
Teiseks: Evangeeliumis ei muutunud leivad k\u00fclluslikuks Jeesuse k\u00e4es seistes,
vaid siis, kui neid hakati v\u00e4lja jagama. Kui sinu elus on keegi, kellelt
sa peaksid andeks paluma v\u00f5i kellele andeks andma, aga sul “pole selleks
tunnet” \u2013 tee see samm ilma tundeta. Helista. Kirjuta. Astu juurde. Teo
tegemine eeldab usaldust, mitte emotsiooni.
Kolmandaks: Kui Sinu poole p\u00f6\u00f6rdub keegi oma mure, haiguse v\u00f5i vajadusega
ja Sinu esimene reaktsioon on m\u00f5elda: “Mul pole aega, mine otsi abi mujalt” \u2013
siis m\u00e4leta Jeesuse s\u00f5nu: “Neil ei ole tarvis \u00e4ra minna. Andke teie neile
s\u00fc\u00fca.” P\u00fchenda neile oma j\u00e4rgmised 10 minutit. Kuula \u00e4ra. Ole kohal. See
ongi see leib, mida sa murrad.
Me ei pea tegema suuri v\u00f5i v\u00f5imatuid asju. Meilt ei n\u00f5uta viie tuhande
toitmist \u2013 seda teeb Kristus. Meilt n\u00f5utakse vaid seda, et me ei jookseks
oma t\u00fchjusega minema, vaid tooksime selle Altari ette ja viiksime siit
saadud armu tegelikku ellu.
Sest kus l\u00f5peb meie inimlik j\u00f5ud, seal algab Tema igavese lepingu ustavus.
Palugem siis alanud n\u00e4dalal koos Kirikuga:
Oh Issand, me palume Sind, lase oma lakkamatul halastusel puhastada ja
kaitsta Sinu Kirikut, ja kuna see ei saa ilma Sinu toetuseta turvaliselt
p\u00fcsida, siis hoia seda igavesti Oma abi ja headusega Jeesuse Kristuse,
meie Issanda l\u00e4bi. Aamen.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"