KUNINGRIIGIAJA XVII P\u00dcHAP\u00c4EV A AASTAL<\/p>\n\n\n\n
Lugemine esimesest kuningate raamatust:
Issand ilmutas end Gibeonis Saalomonile unes ja \u00fctles: “Palu minult, mida ma
peaksin sulle andma!” Ja Saalomon vastas: “Sina, Issand, oled t\u00f5stnud oma sulase
kuningaks mu isa Taaveti asemele, aga mina olen veel v\u00e4ga noor ega tea, kuidas
peaks kuningas k\u00e4ituma. Sinu sulane seisab su rahva keskel, suure rahva keskel,
kelle sina oled \u00e4ra valinud, nii suure, et keegi ei suuda \u00e4ra lugeda ega m\u00e4\u00e4rata
selle arvu. Sellep\u00e4rast, anna oma sulasele s\u00f5nakuulelik s\u00fcda, et ta suudaks
m\u00f5ista su rahvale kohut ning teha vahet hea ja kurja vahel, sest kes suudaks
m\u00f5ista kohut sinu nii suurele rahvale”. Aga see meeldis Issandale, et Saalomon
just seda palus, ja Issand \u00fctles Saalomonile: “Kuna sa ei palunud endale pikka
iga, rikkust ega oma vaenlaste hinge, vaid hoopis m\u00f5istust, et teha \u00f5igeid
otsuseid, siis t\u00e4idan ma sinu palve. Vaata, ma annan sulle targa ja m\u00f5istliku
s\u00fcdame, n\u00f5nda et sinu sarnast pole olnud enne sind, ega t\u00f5use ka p\u00e4rast sind.”
See on Jumala S\u00f5na. T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
Sinu seadus on mulle kallis!
Issand on k\u00f5ik, mis mul on, midagi muud mul ei ole,
Tema s\u00f5nu olen ma t\u00f5otanud pidada.
Sinu seadus on minule kallis,
kallim h\u00f5bedast ja kullast.
Olgu su heldus mulle lohutuseks,
nii nagu sa oled \u00f6elnud oma sulasele.
Ole mulle armuline, siis suudan elada,
sest sinu seadus teeb mulle r\u00f5\u00f5mu.
Sellep\u00e4rast ma armastan su k\u00e4ske
enam kui ehedat kulda.
Sellep\u00e4rast elan ma ausalt su m\u00e4\u00e4ruste j\u00e4rgi,
vihkan k\u00f5iki pettuse radu.
Sinu leping on imev\u00e4\u00e4rne,
minu s\u00fcda peab sellest kinni.
Sinu s\u00f5na seletus l\u00f6\u00f6b s\u00e4rama,
rumalgi v\u00f5ib sellest aru saada.
Au olgu + Isale ja Pojale ja P\u00fchale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on n\u00fc\u00fcd, ikka ja igavesti. Aamen.
Sinu seadus on mulle kallis!<\/p>\n\n\n\n
Teine lugemine p\u00fcha apostel Pauluse kirjast roomlastele:
Vennad, me teame, et neid, kes Jumalat armastavad, aitab Jumal k\u00f5iges heas –
neid, kes tema plaani j\u00e4rgi on kutsutud. Sest need, kellest ta on ette teadnud,
need on ta ette m\u00e4\u00e4ranud kujunema oma Poja n\u00e4o j\u00e4rgi, et tema oleks esmas\u00fcndinu
paljude vendade seas. Ning keda tema on ette m\u00e4\u00e4ranud, need on ta ka kutsunud,
ja need, keda ta on kutsunud, need on ta \u00f5igeks teinud. Aga kelle ta on \u00f5igeks
teinud, selle on ta t\u00f5stnud oma kirkusesse. See on Jumala S\u00f5na. T\u00e4nu olgu
Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
Halleluuja!
Ma t\u00e4nan sind, Isa, taeva ja maa Issand,
et sa oled oma riigi saladuse avaldanud lapsemeelsetele!
Halleluuja!<\/p>\n\n\n\n
Evangeelium p\u00fcha Matteuse j\u00e4rgi:
Jeesus r\u00e4\u00e4kis rahvale t\u00e4hendamiss\u00f5na: “Taevariik on p\u00f5llusse peidetud aarde
sarnane, mille inimene leidis ja peitis uuesti. Siis l\u00e4ks ta r\u00f5\u00f5muga ja m\u00fc\u00fcs \u00e4ra
k\u00f5ik, mis tal oli, ja ostis selle p\u00f5llu. Samas on taevariik kaupmehe sarnane,
kes otsis ilusaid p\u00e4rle. Ja kui ta leidis \u00fche eriti hinnalise p\u00e4rli, siis ta
l\u00e4ks ja m\u00fc\u00fcs k\u00f5ik, mis tal oli, ning ostis selle p\u00e4rli. Aga taevariik on ka
nooda sarnane, mis heideti merre, ja see vedas kokku k\u00f5iksuguseid kalu. Kui noot
t\u00e4is sai, veeti see rannale, istuti maha ja koguti head kalad astjatesse, halvad
aga visati minema. N\u00f5nda on ka selle ajastu l\u00f5pul. Inglid tulevad ja koguvad
kurjad \u00f5igete keskelt ning viskavad l\u00f5\u00f5mavasse ahju. Ja seal on ulumine ja
hammaste kiristamine. Kas te saite k\u00f5igest aru, millest ma teile r\u00e4\u00e4kisin?” Ja
nad vastasid: “Jah!” Aga tema \u00fctles neile: “Sellep\u00e4rast on iga kirjatundja, kes
on \u00f5petatud taevariigi jaoks, majaperemehe sarnane, kes toob oma varakambrist
esile nii uut kui vana.” See on p\u00fcha Evangeelium! \u00dclistus olgu Sulle,
Issand Jeesus Kristus!
Mt 13,44-52<\/p>\n\n\n\n
Evangeeliumi s\u00f5nad kustutagu meie eksimused.<\/p>\n\n\n\n
Liturgiline v\u00e4rv: roheline<\/p>\n\n\n\n
Oh Jumal, k\u00f5igi Sinule lootjate kaitsja, Kelleta pole miski v\u00e4gev,
miski pole p\u00fcha: olles meie valitseja ja teejuht, suurenda ja
mitmekordista meile oma halastust,et v\u00f5iksime l\u00e4bida ajalikkust nii,
et me l\u00f5puks ei kaotaks igavest;
Jeesuse Kristuse, meie Issanda v\u00e4\u00e4rilisuse p\u00e4rast; Kes elab ja
valitseb koos Sinu ja P\u00fcha Vaimuga, \u00fcks Jumal, igavesest ajast
igavesti. Aamen.<\/p>\n\n\n\n
Lugemised hommikupalvusel: Lugemised \u00f5htupalvusel: M\u00f5tisklus KUNINGRIIGIAJA XVII P\u00dcHAP\u00c4EV A AASTAL Lugemine esimesest kuningate raamatust:Issand ilmutas end Gibeonis Saalomonile unes ja \u00fctles: “Palu minult, mida mapeaksin sulle andma!” Ja Saalomon vastas: “Sina, Issand, oled t\u00f5stnud oma sulasekuningaks mu isa Taaveti asemele, aga mina olen veel v\u00e4ga … J\u00e4tka lugemist
Ps 119:33-48; Srk 1:18-27; Jh 7:14-24<\/a><\/p>\n\n\n\n
Ps 25; Srk 6:22-37; Lk 10:38-42<\/a><\/p>\n\n\n\n
Armsad \u00f5ed ja vennad Issandas!
Kui p\u00fcha Matteus koondab oma evangeeliumi 13. peat\u00fckki taevariigi t\u00e4hendamiss\u00f5nad,
j\u00f5uab ta k\u00fcsimuseni, mille Jeesus esitab oma j\u00fcngritele: \u201eKas te saite k\u00f5igest aru,
millest ma teile r\u00e4\u00e4kisin?\u201d Nad vastavad k\u00f5hklemata: \u201eJah!\u201d Enamik jutlusi alustab
ja l\u00f5petab t\u00e4nasest evangeeliumist k\u00f5neldes: me oleme leidnud peidetud aarde, me
oleme avastanud hinnalise p\u00e4rli, me v\u00f5ime r\u00f5\u00f5muga k\u00f5igest muust loobuda! Kuid me
unustame sageli k\u00fcsida: mis saab p\u00e4rast avastust? Mis juhtub siis, kui aare on k\u00e4es
ja emotsionaalne joovastus m\u00f6\u00f6dub? Siit algabki iga kristlase igap\u00e4evane elu, tarkus
ei ole mitte aarde leidmine, vaid oskus leitud aardega elada. Traditsiooniliselt
n\u00e4eme t\u00e4nastes lugemistes vooruse ahelat: Saalomon palub tarkust, et valitseda;
psalmikirjutaja kiidab Seadust, mis on kallim kullast; ja Matteuse evangeelium kutsub
meid taevariigi nimel k\u00f5ike loovutama. Aga vaadakem s\u00fcgavamale. Kui Saalomon palub
\u201es\u00f5nakuulelikku s\u00fcdant\u201d (heebrea keeles lev shomea \u2014 “kuulatavat s\u00fcdant”), ei palu
ta intellektuaalset \u00fcleolekut ega lihtsalt teadmisi. Ta palub v\u00f5imet vahet teha
(lehavin). Sama motiiv kordub evangeeliumi t\u00e4hendamiss\u00f5nas. Noot ei vedanud kokku
ainult v\u00e4\u00e4rtuslikku \u2014 see t\u00f5mbas rannale k\u00f5iksuguseid kalu. P\u00e4rli leidmisele ja
nooda rannale vedamisele j\u00e4rgneb alati k\u00f5ige raskem t\u00f6\u00f6: mahaistumine ja eristamine.
P\u00fcha Augustinus kirjutab oma Pihtimustes tarkuse ja jumaliku korra kohta n\u00f5nda:
\u201eSinu Seadus on t\u00f5de ja t\u00f5de oled Sina ise\u2026 Kuid meie armastus asjade vastu peab
olema korda seatud. Kes armastab seda, mida tuleb p\u00f5lata, v\u00f5i p\u00f5lgab seda, mida tuleb
armastada, selle s\u00fcda ei ole tark.\u201d Tarkus (ladina keeles sapientia, mis tuleneb
tegus\u00f5nast sapere \u2014 “maitset tundma, eristama”) ei ole seega informatsiooni kogumine,
vaid v\u00f5ime l\u00f5igata l\u00e4bi ebaoluline. T\u00e4nap\u00e4eva L\u00e4\u00e4ne \u00fchiskonnas ja ka t\u00e4nap\u00e4eva
kristlase hinges p\u00f5rkub see p\u00fchakirja s\u00f5num kolme t\u00f5sise takistuse ehk kitsaskoha vastu:
Me elame ajastul, mida sotsioloogid kutsuvad h\u00fcpervalikute ajastuks. Me tahame
aaret ja p\u00e4rlit, aga me ei taha m\u00fc\u00fca oma \u201eteisi p\u00f5lde\u201d. Me tahame kristlikku rahu,
aga me ei soovi loobuda oma meeleldustest, kontrollivajadusest v\u00f5i mugavustest.
T\u00e4hendamiss\u00f5nas kaupmees aga m\u00fc\u00fcs k\u00f5ik. T\u00e4nap\u00e4eva inimesele on m\u00f5te t\u00e4ielikust
p\u00fchendumisest ja \u00fche asja t\u00f5ttu muust loobumisest hirmutav. Kui psalmilaulja h\u00fc\u00fcab:
\u201eSinu seadus on mulle kallis, kallim h\u00f5bedast ja kullast!\u201d, t\u00f5mbub t\u00e4nap\u00e4eva
individualistlik inimene oma kaitsvasse “mulli”. S\u00f5na \u201eseadus\u201d assotsieerub meile
piirangu, keelamise ja vabaduse v\u00f5tmisega. Me unustame, et Jumala Seadus (Torah)
ei ole juriidiline koodeks, vaid elujuhis, mis hoiab loodut lagunemest ja inimest
elus. T\u00e4hendamiss\u00f5na l\u00f5pp \u2014 kus halvad kalad visatakse minema ning r\u00e4\u00e4gitakse ahjust
ja hammaste kiristamisest \u2014 on t\u00e4nap\u00e4eva “pehme” teoloogia jaoks piinlik koht.
Me eelistaksime evangeeliumi ilma lahususeta, ilma vastutuseta, ilma tagaj\u00e4rgedeta.
Mida see meie jaoks t\u00e4hendab? Apostel Paulus \u00fctleb kirjas roomlastele meile t\u00e4na
midagi otsustavat: need, keda Jumal on kutsunud, on ta m\u00e4\u00e4ranud \u201ekujunema oma Poja
n\u00e4o j\u00e4rgi\u201d. See t\u00e4hendab, et tarkus ei ole staatiline omandus, vaid kujunemisprotsess.
Saalomon ei saanud tarkust nagu teooria raamatut. Ta sai s\u00fcdame, mis peab iga
p\u00e4ev uuesti kuulama ja kaaluma. Mitte k\u00f5ik pole \u00fchtviisi v\u00e4\u00e4rtuslik. Meie aeg,
meie energia, meie armastus ja meie t\u00e4helepanu on piiratud ressursid. Jeesus \u00f5petab,
et me ei saa k\u00f5ike elus kaasas kanda. On asju \u2014 hoiakuid, harjumusi, suhteid ja
m\u00f5ttemalle \u2014, mis tuleb rannale j\u00f5udes minema visata, et head kalad astjatesse
mahuksid. Kui me k\u00fcsime: mida Kirik ja Kristus meilt t\u00e4na ootavad?, siis vastus ei
ole emotsionaalne tahe ega uute kohustuste kuhjamine. Vastus peitub evangeeliumi
viimases salmis majaperemehest, kes toob varakambrist esile nii uut kui vana.
Me peame arendama vaimulikku eristamisv\u00f5imet (discretio). Enne igat suurt v\u00f5i
v\u00e4ikest otsust ei peaks me k\u00fcsima: \u201eMis on mulle kasulik v\u00f5i mugav?\u201d, vaid Saalomoni
kombel: \u201eMispuhul on see otsus \u00f5ige ja hea Jumala ees?\u201d Palugem endale igap\u00e4evaselt
kuulatavat s\u00fcdant. Maha istumine ja kalade sorteerimine n\u00f5uab vaikust. V\u00f5tkem sel
n\u00e4dalal teadlikult aega palveks ja enesevaatluseks, et k\u00fcsida: mis on minu elus
see “vana”, mis kannab igavikulist v\u00e4\u00e4rtust (palve, sakramendid, Seadus, armastus),
ja mis on see t\u00fchine “praht”, mille noot on \u00fches t\u00f5mmanud, kuid mis risustab mu hinge?
Hoidkem meeles, et Kristlus ei ole tasuta hobi. See n\u00f5uab kogu meie olemust. Kui
me oleme avastanud Taevariigi, ei saa me elada nii, nagu me poleks seda kunagi
n\u00e4inud. Meie ustavus Jumala Seadusele ja Tema k\u00e4skudele on meie vastus leitud aardele.
P\u00fcha Thomas Aquino on \u00f6elnud: \u201eTarkus ei ole midagi muud kui teatud liiki jumalik
valgus, mis suunab inimest n\u00e4gema asju n\u00f5nda, nagu Jumal neid n\u00e4eb.\u201d
Palugem siis alanud n\u00e4dalal seda valgust, et me ei vaataks taevariiki mitte
k\u00f5rvaltvaataja uudishimuga, vaid majaperemehe vastutusega \u2014 valmis loobuma ajalikust,
et p\u00e4rida igavene.
Aidaku selles meid Issand Ise. Aamen.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"