KUNINGRIIGIAJA XVI P\u00dcHAP\u00c4EV A AASTAL<\/p>\n\n\n\n
Lugemine Saalomoni tarkuseraamatust:
Ei ole teist Jumalat peale sinu, kes kannaks hoolt k\u00f5ige eest. Sina
ei pea t\u00f5estama, et sa \u00f5iglane kohtum\u00f5istja oled, sest sinu v\u00e4gevus
on t\u00f5e algus ja see, et sa valitsed k\u00f5ige \u00fcle, paneb sind halastama
k\u00f5ikide peale. Sa n\u00e4itad oma j\u00f5udu neile, kes ei usu sinu k\u00f5igev\u00e4elisust,
ja paljastad nende jultumuse, kes sind ei tunnista. Kuid oma v\u00e4gevuse
p\u00e4rast m\u00f5istad sa leebet kohut ja valitsed meie \u00fcle armulikult, sest
sinu v\u00e4gevus on allutatud su tahtele. Niisuguste tegude l\u00e4bi \u00f5petad
sa oma rahvale: \u00f5ige inimene peab armastama oma ligimest, ning
sisendama su lastele lootust, et sina annad patusele aega meelt
parandada. See on Jumala S\u00f5na. T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
Issand, Sina oled hea ja andeksandja!
Issand, sina oled hea ja annad andeks,
rikas heldusest k\u00f5igile, kes sind appi h\u00fc\u00fcavad.
Issand, v\u00f5ta minu palvet kuulda
ja pane t\u00e4hele mu anumise h\u00e4\u00e4lt.
K\u00f5ik rahvad tulevad ja kummardavad sind,
annavad au, Issand, sinu nimele.
Sest sina oled suur ja teed imesid,
sina ainu\u00fcksi oled Jumal.
Sina, Issand, oled halastaja ja armuline Jumal,
kannatlik ootama ning rikas t\u00f5est ja heldusest.
P\u00f6\u00f6ra end minu poole ja ole mulle armuline,
anna j\u00f5udu oma sulasele, sinu \u00fcmmardaja pojale.
Au olgu + Isale ja Pojale ja P\u00fchale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on n\u00fc\u00fcd, ikka ja igavesti. Aamen.
Issand, Sina oled hea ja andeksandja!<\/p>\n\n\n\n
Teine lugemine p\u00fcha apostel Pauluse kirjast roomlastele:
Vennad, Vaim tuleb meile appi meie n\u00f5truse vastu, sest me ei tea, kuidas
tuleb palvetada, aga Vaim palvetab ise meie eest v\u00e4ljendamatute anumistega.
Ning s\u00fcdamete tundja Jumal teab, mis Vaimul on m\u00f5ttes, sest Vaim palvetab
p\u00fchade eest Jumala tahtmise j\u00e4rgi. See on Jumala S\u00f5na. T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
Halleluuja!
Mina olen h\u00fc\u00fcdnud teid s\u00f5pradeks,
sest teile olen ma ilmutanud k\u00f5ik, mis ma kuulsin oma Isalt!
Halleluuja!<\/p>\n\n\n\n
Evangeelium p\u00fcha Matteuse j\u00e4rgi:
Jeesus r\u00e4\u00e4kis rahvale t\u00e4hendamiss\u00f5na: “Taevariik on inimese sarnane, kes k\u00fclvas
oma p\u00f5llule hea seemne. Aga kui ta magas, siis tuli vaenlane ja poetas
umbrohuseemet nisu sekka ning l\u00e4ks minema. Kui oras t\u00e4rkas ja looma hakkas, siis
tuli ka umbrohi n\u00e4htavale. Peremehe sulased tulid tema juurde ja \u00fctlesid talle:
“Isand, kas ei k\u00fclvanud sa mitte head seemet, kust tuleb n\u00fc\u00fcd siis umbrohi?” Ja
tema vastas neile: “Seda on teinud minu vihamees.” Aga sulased k\u00fcsisid temalt:
“Kas sa tahad, et me n\u00fc\u00fcd l\u00e4heksime ja koguksime umbrohu p\u00f5llult \u00e4ra?” “Ei,”
vastas tema, “sest muidu t\u00f5mbaksite te rohides \u00fcles ka nisu. Laske m\u00f5lemal
kasvada l\u00f5ikuseni, aga viljal\u00f5ikuse ajal ma \u00fctlen l\u00f5ikajaile: “Koguge k\u00f5igepealt
kokku umbrohi, siduge kimpu ja p\u00f5letage \u00e4ra, aga nisu tooge mu aita”.”
Ja ta r\u00e4\u00e4kis neile veel \u00fche t\u00e4hendamiss\u00f5na ning \u00fctles: “Taevariik on sinepiiva
sarnane, mille inimene v\u00f5ttis ja k\u00fclvas oma p\u00f5llule. See on k\u00fcll v\u00e4ikseim
k\u00f5igist seemneist, aga kui ta kasvama l\u00e4heb, saab see suuremaks teistest
taimedest ning sirgub puuks, nii et taeva linnud tulevad ja teevad pesa tema
okstele”.
Ja ta r\u00e4\u00e4kis neile veel \u00fche m\u00f5istujutu: “Taevariik on haputaigna sarnane, mille
naine v\u00f5ttis ja segas kolme vaka jahu sekka, kuni k\u00f5ik l\u00e4ks hapnema.” Seda
r\u00e4\u00e4kis Jeesus rahvahulkadele t\u00e4hendamiss\u00f5nadega ja ilma m\u00f5istuk\u00f5neta ei r\u00e4\u00e4kinud
ta neile midagi, et l\u00e4heks t\u00e4ide, mis on \u00f6eldud prohveti kaudu: “Ma avan oma suu
t\u00e4hendamiss\u00f5nadeks ja r\u00e4\u00e4gin sellest, mis on olnud varjul maailma loomisest
peale.”
Siis laskis Jeesus rahvahulkadel \u00e4ra minna ja l\u00e4ks koju. Aga tema j\u00fcngrid tulid
tema juurde ja \u00fctlesid: “Seleta meile t\u00e4hendamiss\u00f5na umbrohust p\u00f5llul.” Ja tema
r\u00e4\u00e4kis: “Hea seemne k\u00fclvaja on Inimese Poeg. P\u00f5ld on maailm, hea seeme t\u00e4hendab
taevase kuningriigi lapsi, aga umbrohi kurja lapsi. Vihamees, kes umbrohtu
k\u00fclvab, on saatan. Viljal\u00f5ikus on maailmaajastu l\u00f5pp, ja l\u00f5ikajad on inglid. Nii
nagu umbrohi n\u00fc\u00fcd tulega \u00e4ra p\u00f5letatakse, n\u00f5nda saab olema maailmaajastu l\u00f5pus.
Inimese Poeg l\u00e4kitab oma inglid, ja nemad koguvad tema kuningriigist k\u00f5ik
kurjale ahvatlejad ja \u00fclekohtutegijad ning heidavad nad l\u00f5\u00f5mavasse ahju. Seal on
ulgumine ja hammaste kiristamine. Aga \u00f5iged l\u00f6\u00f6vad siis s\u00e4rama kui p\u00e4ike. Kel
k\u00f5rvad on kuulda see kuulgu.”
See on p\u00fcha Evangeelium! \u00dclistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!
Mt 13,24-43<\/p>\n\n\n\n
Evangeeliumi s\u00f5nad kustutagu meie eksimused.<\/p>\n\n\n\n
Liturgiline v\u00e4rv: roheline<\/p>\n\n\n\n
K\u00f5igev\u00e4eline Jumal, kogu tarkuse allikas, Kes Sa tead meie vajadusi enne,
kui me palume, ja meie teadmatust palumisel: me palume Sind, halasta meie
n\u00f5rkuste ja nende asjade p\u00e4rast, mida me oma v\u00e4\u00e4rtusetuse ja pimeduse p\u00e4rast
ei julge paluda; anna halastuses meile k\u00f5iki h\u00e4id asju oma Poja Jeesuse
Kristuse, meie Issanda v\u00e4\u00e4rilisuse p\u00e4rast; Kes elab ja valitseb koos Sinu
ja P\u00fcha Vaimuga, \u00fcks Jumal, igavesest ajast igavesti. Aamen.<\/p>\n\n\n\n
Lugemised hommikupalvusel: M\u00f5tisklus KUNINGRIIGIAJA XVI P\u00dcHAP\u00c4EV A AASTAL Lugemine Saalomoni tarkuseraamatust:Ei ole teist Jumalat peale sinu, kes kannaks hoolt k\u00f5ige eest. Sinaei pea t\u00f5estama, et sa \u00f5iglane kohtum\u00f5istja oled, sest sinu v\u00e4gevuson t\u00f5e algus ja see, et sa valitsed k\u00f5ige \u00fcle, paneb sind … J\u00e4tka lugemist
Ps 18:1-20; Hs 14; Rm 6:12-18<\/a>
Lugemised \u00f5htupalvusel:
Ps 50; Tn 5:1-9,13-30; Rm 1:17-21<\/a><\/p>\n\n\n\n
Armsad \u00f5ed ja vennad Issandas!
Me seisame t\u00e4na siin, rohelise liturgilise r\u00fc\u00fc vaikuses, olles selja taha j\u00e4tmas
n\u00e4dalat, mis on meid j\u00e4rjekindlalt ja peaaegu valusalt kutsunud sisekaemusele.
L\u00e4bi argip\u00e4evade on p\u00fchakute eeskujud ja prohvetite h\u00fc\u00fcded k\u00f5nelnud meile \u00fchest
ja samast: meeleparandusest. Kuid meeleparandus \u2013 metanoia \u2013 ei ole pelgalt
moraalne enesepiitsutamine. Kiriku traditsioonis m\u00f5istame me seda alati suunana
suures m\u00fcstilises teekonnas: see on hinge j\u00e4rkj\u00e4rguline puhastumine ja muutumine
armastuses. Evangeeliumis maalib meie Issand meile pildi, mis tabab meid otse
s\u00fcdamesse. Ta r\u00e4\u00e4gib p\u00f5llust, kuhu on k\u00fclvatud hea seeme, kuid kus uneajal on
vaenlane poetanud nisu sekka umbrohtu. Kui sageli me kogeme seda omaenese hinges!
Me teeme ilusaid otsuseid, me p\u00f5lvitame siin altari ees, v\u00f5tame vastu Kristuse
Ihu ja Verd, me ihkame p\u00fchadust. Ja ometi, j\u00e4rgmisel hetkel, keset argip\u00e4eva,
m\u00e4rkame endas t\u00e4rkamas kibedust, arvustamist, isekust, uhkust. Umbrohi ja nisu
kasvavad koos. Meie inimlik, impulsiivne reaktsioon on sama, mis sulastel
t\u00e4hendamiss\u00f5nas: “Isand, kas sa tahad, et me n\u00fc\u00fcd l\u00e4heksime ja koguksime umbrohu
p\u00f5llult \u00e4ra?” Me tahame t\u00e4psust, kiiret lahendust. Me tahame eneses k\u00f5ik halva
kohe v\u00e4lja juurida, ja sageli tahame me seda teha ka ligimese juures. Me oleme
valmis haarama reha ja labida, et puhastada oma elu ja Kirik k\u00f5igest, mis n\u00e4ib
ebapuhas. Kuid Peremees vastab meile hoiatavalt: “Ei, sest muidu t\u00f5mbaksite te
rohides \u00fcles ka nisu.” Miks \u00fctleb Jumal meile nii? Siin peitubki meeleparanduse
s\u00fcgav teoloogiline m\u00f5istmine armastuses. Jumal teab, et meie inimlik “rohimine”
ei l\u00e4htu sageli mitte armastusest, vaid enese\u00f5igustusest ja hirmust. Kui me
p\u00fc\u00fcame oma hinges v\u00e4givaldselt ja kiirustades k\u00f5ike korda seada, v\u00f5ime purustada
selle \u00f5rna, vaevalt t\u00e4rkava nisu \u2013 selle t\u00f5elise, haavatava p\u00fchaduse, mida P\u00fcha
Vaim meis kasvatab. Saalomoni tarkuseraamat meenutab meile Jumala olemust, mis
on meie omast nii erinev: “Sina valitsed k\u00f5ige \u00fcle, see paneb sind halastama
k\u00f5ikide peale\u2026 oma v\u00e4gevuse p\u00e4rast m\u00f5istad sa leebet kohut ja valitsed meie
\u00fcle armulikult.” Jumala v\u00e4gi ei v\u00e4ljendu mitte h\u00e4vitamises, vaid kannatlikkuses.
Tema \u00f5iguse algus on halastus. Ja miks Ta ootab? Kirjutaja \u00fctleb: “et sina
annad patusele aega meelt parandada.” Meeleparandus armastuses t\u00e4hendab m\u00f5istmist,
et Jumal ei ole politseinik, kes ootab meie eksimust, vaid Aednik, kes ootab
vilja valmimist. Ta annab meile aega. Ta lubab meie hinges eksisteerida sellel
pingel \u2013 nisu ja umbrohu vahelisel v\u00f5itlusel \u2013, sest just selles katsumuses, keset
oma n\u00f5trust, \u00f5pime me lootma mitte enese tugevusele, vaid Tema armule.
Apostel Paulus kirjutab t\u00e4na roomlastele erakordse lohutuse: “Vaim tuleb meile
appi meie n\u00f5truse vastu, sest me ei tea, kuidas tuleb palvetada, aga Vaim palvetab
ise meie eest v\u00e4ljendamatute anumistega.” Kui s\u00fcgav t\u00f5de! Isegi meie kahetsus,
isegi meie palve on sageli puudulik ja segane. Me ei oska isegi kahetseda nii,
nagu peaks. Kuid me ei pea olema t\u00e4iuslikud, et p\u00f5lvitada Jumala ees. P\u00fcha Vaim
v\u00f5tab meie katkendlikud ohked, meie sisemise segaduse, meie “umbrohtunud” s\u00fcdamed
ja t\u00f5lgib need Isa ees t\u00e4iuslikuks armastuse palveks. Jeesus toob meile veel kaks
v\u00f5rdpilti: sinepiiva ja haputaigna. M\u00f5lemad toimivad m\u00e4rkamatult, varjatult,
seespidiselt. Taevariik meis ei alga suure pauguga, vaid nagu vaikne sakrament.
See on p\u00fchitsetud arm, mis imbub meie olemuse kolme vaka jahu sekka, kuni kogu
meie elu l\u00e4hep hapnema \u2013 kuni meie m\u00f5tted, mured, kired ja armastus on Kristusest
l\u00e4bi imbunud. Selle varjatud muutumise kohta on tabavalt kirjutanud suur
hispaania m\u00fcstik P\u00fcha Risti Johannes: \u201eJumal t\u00f6\u00f6tab hinges salajas ja pimeduses,
ilma et hing ise seda m\u00e4rkaks. See, mis meile tundub t\u00fchjusena, segadusena v\u00f5i
mahaj\u00e4etusena, on sageli P\u00fcha Vaimu varjatud tegevus, mis valmistab ette pinnast
suurema armastuse tulekuks. Sest oma elul\u00f5pul m\u00f5istetakse meie \u00fcle kohut ainult
armastuse j\u00e4rgi.\u201c Meie \u00fclesanne on usaldada seda vaikset hapnemist oma s\u00fcdames,
eriti siis, kui meile tundub, et me vaimne p\u00f5ld on t\u00e4is umbrohtu ja pimedust.
Mida see meie jaoks t\u00e4hendab?
Esiteks t\u00e4hendab see t\u00e4ielikku enesega leppimist l\u00e4bi patukahetsuse. See kutsub
meid \u00fcles loobuma vaimsest perfektsionismist, mis viib meid kas meeleheitele v\u00f5i
variserlikkusesse. Kui sa n\u00e4ed endas umbrohtu \u2013 vanu patte, kadedust, n\u00f5rkust \u2013,
\u00e4ra lange masendusse. \u00c4ra p\u00fc\u00fca seda Jumala eest peita. Tunnista seda, ava oma s\u00fcda
pihitoolis v\u00f5i vaikses palves Issanda ette, teades, et Tema leebe kohus on t\u00e4is
halastust. Lase Nisul ja Umbrohul olla Tema k\u00e4tes. Tema teab, kuidas ja millal
puhastada. Sinu \u00fclesanne on j\u00e4\u00e4da nisuks \u2013 hoida oma juured Kristuse armastuse
pinnases. Kui Saalomoni tarkuseraamat \u00fctleb, et Jumala tegude l\u00e4bi \u00f5pime, et “\u00f5ige
inimene peab armastama oma ligimest”, siis t\u00e4hendab see, et me peame lubama ka
teistel inimestel olla “kasvamisj\u00e4rgus”. Me ei tohi hakata teiste eludes umbrohtu
kitkuma. Me ei tea, millist rasket v\u00f5itlust keegi teine oma hinges peab. Kui Jumal
on kannatlik meie meeleparandusega, kuidas saame me olla k\u00e4rsitud oma venna v\u00f5i
\u00f5e eksimuste suhtes? Kirik on haigla, mitte puhaste inglite klubi.
Nii nagu t\u00e4nane liturgiline roheline v\u00e4rv k\u00f5neleb elust, mis kasvab mulla all
vaikselt, nii tuletab see meile meelde, et meeleparanduse vili ei k\u00fcpse \u00fcle\u00f6\u00f6.
Sinepiiva on v\u00e4ike. Haputaigen on n\u00e4htamatu. Kuid m\u00f5ju on p\u00f6\u00f6rdumatu. \u00c4ra kaota
lootust, kui su edasiminek vaimses elus tundub aeglane. Usalda P\u00fcha Vaimu salajasi,
v\u00e4ljendamatuid anumisi sinu sees. T\u00e4na, kui me ligineme sellele altarile, et saada
osa p\u00fchast Armulaua sakramendist, toome me kaasa kogu oma elu p\u00f5llu \u2013 oma nisu
ja oma umbrohu. Me ei tule siia sellep\u00e4rast, et me oleme t\u00e4iuslikud, vaid
sellep\u00e4rast, et me vajame Arsti. Palugem t\u00e4na p\u00e4evapalve s\u00f5nadega: “K\u00f5igev\u00e4eline
Jumal\u2026 halasta meie n\u00f5rkuste ja nende asjade p\u00e4rast, mida me oma v\u00e4\u00e4rtusetuse ja
pimeduse p\u00e4rast ei julge paluda; anna halastuses meile k\u00f5iki h\u00e4id asju oma Poja
Jeesuse Kristuse v\u00e4\u00e4rilisuse p\u00e4rast.”
Ja siis, kui me oleme Tema vastu v\u00f5tnud, v\u00f5ime me minna tagasi maailma, kindlas
lootuses, et l\u00f5puks, aegade t\u00e4is saades, p\u00fchitseb ja kirgastab Tema meid t\u00e4ielikult
ning “\u00f5iged l\u00f6\u00f6vad siis s\u00e4rama kui p\u00e4ike” oma Isa kuningriigis.
Aidaku Issand ise seda t\u00f5eks elada. Aamen.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"