KUNINGRIIGIAJA XV P\u00dcHAP\u00c4EV A AASTAL<\/p>\n\n\n\n
Lugemine prohvet Jesaja raamatust:
Nii nagu vihm ja lumi tulevad taevast alla ega l\u00e4he sinna tagasi,
vaid kastavad maad, teevad selle viljakandvaks, et see annaks
k\u00fclvajale seemet ja s\u00f6\u00f6jale leiba – n\u00f5nda on ka s\u00f5naga, mis
l\u00e4htub minu suust: tema ei tule t\u00fchjalt tagasi, vaid teeb seda,
mis on minu meele j\u00e4rgi, ja saadab korda, milleks mina tema
l\u00e4kitasin. See on Jumala S\u00f5na. T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
Kui seeme langeb heasse mulda, kannab see palju vilja!
Sulle kuulub kiituselaul, Jumal, Siionil,
sinule tuleb t\u00e4ita oma t\u00f5otused.
Sina oled kandnud maa eest hoolt ja seda jootnud,
lasknud maal rikkalikult vilja kanda.
Jumala ojad on veest tulvil,
nii valmistad sina tema uudsevilja,
n\u00f5nda sa korraldad k\u00f5ik.
Sina kastad rohkesti tema vagusid
ja leotad lahti mullakamara,
teed selle pehmeks vihmapiiskadega
ja \u00f5nnistad tema v\u00f5rseid.
Sa kroonid aasta oma armuga
ja su j\u00e4ljed t\u00e4ituvad pilgeni.
Rohtla vainud on kastetud,
K\u00fcnkad on v\u00f6\u00f6tatud h\u00f5iskamisega.
Nurmed on r\u00fc\u00fctatud kariloomadega,
orud on m\u00e4hkunud viljasse,
nad r\u00f5kkavad r\u00f5\u00f5must ja laulavad.
Au olgu + Isale ja Pojale ja P\u00fchale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on n\u00fc\u00fcd, ikka ja igavesti. Aamen.
Kui seeme langeb heasse mulda, kannab see palju vilja!<\/p>\n\n\n\n
Teine lugemine p\u00fcha apostel Pauluse kirjast roomlastele:
Vennad, ma arvan, et selle ajastu kannatused ei t\u00e4henda midagi
v\u00f5rreldes tulevase kirkusega, mis meile avalikuks saab. Sest
k\u00f5ik loodu ootab pikisilmi jumalalaste ilmumist. Loodu on ju
allutatud kaduvale, kuid mitte enda tahtmist m\u00f6\u00f6da, vaid
allutaja v\u00e4el. Samas on tema \u00e4ratanud lootuse, et ka loodu
p\u00e4\u00e4seb kord kaduvuse orjusest jumalalaste kirkuse vabadusse.
Me ju teame, et k\u00f5ik loodu \u00e4gab \u00fcheskoos ja on s\u00fcnnitusvaevades
t\u00e4nini. Veel enam, ka meie, kellel on Vaimu esmaand, \u00e4game
oma s\u00fcdames ning ootame lapse\u00f5igust ja oma ihu \u00e4ralunastamist.
See on Jumala S\u00f5na. T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
Halleluuja!
Issand, ava meie s\u00fcda,
et me v\u00f5taksime vastu Sinu S\u00f5na!
Halleluuja!<\/p>\n\n\n\n
Evangeelium p\u00fcha Matteuse j\u00e4rgi:
Sel p\u00e4eval tuli Jeesus v\u00e4lja oma kodust ja istus j\u00e4rve \u00e4\u00e4res.
Aga suured rahvahulgad kogunesid tema juurde. Ja Jeesus v\u00f5ttis
paadis istet, kuid rahvas seisis kaldal. Ning Jeesus r\u00e4\u00e4kis
neile t\u00e4hendamiss\u00f5nadega ja \u00fctles: “Vaata, k\u00fclvaja l\u00e4ks p\u00f5llule
k\u00fclvama. Ja kui ta k\u00fclvas, kukkus osa seemneid tee \u00e4\u00e4rde, ja
linnud tulid ja nokkisid selle \u00e4ra. Osa seemneid kukkus kivisele
maale, kus neil polnud palju mulda. See osa idanes k\u00fcll kiiresti,
kuid p\u00e4ikese t\u00f5ustes see n\u00e4rbus ja kuivas \u00e4ra, sest tal polnud
juurt. Muist seemneid kukkus ohakate sekka, ja ohakad sirgusid
ja l\u00e4mmatasid saagi. Aga osa seemneid kukkus heasse mulda ja
kandis vilja – m\u00f5ni sada seemet, m\u00f5ni kuusk\u00fcmmend ja m\u00f5ni
kolmk\u00fcmmend seemet. Kel k\u00f5rvad on kuulda, see kuulgu”.
Siis tulid tema j\u00fcngrid tema juurde ja k\u00fcsisid: “Miks r\u00e4\u00e4gid sa
neile m\u00f5istujuttudega?”. Ta vastas: “Teile on antud m\u00f5ista
taevariigi saladust, neile aga mitte, sest kellel on, sellele
antakse, ja tal on rohkem kui k\u00fcllalt, aga kellel ei ole, sellelt
v\u00f5etakse seegi mis tal on. Aga t\u00e4hendamiss\u00f5nadega r\u00e4\u00e4gin
ma neile sellep\u00e4rast, et nad vaadates ei n\u00e4e ja kuuldes ei m\u00f5ista,
sest nende kohta l\u00e4heb t\u00e4ide Jesaja ennustus, kui ta \u00fctleb:
“Te kuulete oma k\u00f5rvaga, kuid ei m\u00f5ista, vaatate oma silmaga ega
n\u00e4e, sest selle rahva s\u00fcda on kaledaks l\u00e4inud. Nende k\u00f5rvad t\u00f5rguvad
kuulmast ja nad pigistavad kinni oma silmad, et nad ei n\u00e4eks ega
p\u00f6\u00f6rduks nii, et mina neid parandada v\u00f5iksin”. Kuid \u00f5ndsad on
teie silmad, et nad n\u00e4evad, ja teie k\u00f5rvad, et nad kuulevad,
sest t\u00f5esti ma \u00fctlen teile: paljud prohvetid ja \u00f5iged on ihaldanud
n\u00e4ha seda, mida teie n\u00e4ete, kuid ei ole n\u00e4inud, ja kuulda, mida
teie kuulete, ega ole kuulnud. Kuulake n\u00fc\u00fcd, mida t\u00e4hendab m\u00f5istujutt
k\u00fclvajast: iga kord, kui inimene kuuleb midagi Jumalariigi kohta
ega m\u00f5ista, tuleb hingevaenlane ja riisub k\u00fclvatu tema s\u00fcdamest.
Seda n\u00e4itab seeme, mis kukkus tee \u00e4\u00e4rde. Mis aga k\u00fclvati kivisele
maale, see t\u00e4hendab inimest, kes k\u00fcll s\u00f5na vastu v\u00f5tab, kuid
kellel pole juurt, kes on heitlik – kui teda s\u00f5na p\u00e4rast ahistama
hakatakse v\u00f5i taga kiusatakse, siis j\u00e4tab ta k\u00f5ik sinnapaika. Ja
ohakate sekka k\u00fclvatu on see, kes k\u00fcll s\u00f5na kuuleb, kuid kelles
selle maailmaajastu mured ja rikkuse petlik veetlus l\u00e4mmatavad
s\u00f5na, nii et see j\u00e4\u00e4b viljatuks. Aga see, mis k\u00fclvati heasse mulda,
on inimese sarnane, kes s\u00f5na kuulda v\u00f5tab ja m\u00f5istab ning kannab
vilja: m\u00f5ni saja-, m\u00f5ni, kuuek\u00fcmne- ja m\u00f5ni kolmek\u00fcmnekordselt.”
\u00dclistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!
Mt 13,1-23<\/p>\n\n\n\n
Evangeeliumi s\u00f5nad kustutagu meie eksimused.<\/p>\n\n\n\n
Liturgiline v\u00e4rv: roheline<\/p>\n\n\n\n
Oo Issand, me palume Sinu halastust, et Sa v\u00f5taksid vastu oma
rahva palved, kes saavad Sinu poole p\u00f6\u00f6rduda, ja annaksid neile
nii arusaamise kui ka teadmise, mida nad peaksid tegema, ning
ka armu ja v\u00e4e seda ustavalt t\u00e4ita Jeesuse Kristuse,
meie Issanda, l\u00e4bi, Kes elab ja valitseb koos Sinu ja P\u00fcha
Vaimuga, \u00fcks Jumal, igavesest ajast igavesti. Aamen.<\/p>\n\n\n\n
Lugemised hommikupalvusel: M\u00f5tisklus KUNINGRIIGIAJA XV P\u00dcHAP\u00c4EV A AASTAL Lugemine prohvet Jesaja raamatust:Nii nagu vihm ja lumi tulevad taevast alla ega l\u00e4he sinna tagasi,vaid kastavad maad, teevad selle viljakandvaks, et see annaksk\u00fclvajale seemet ja s\u00f6\u00f6jale leiba – n\u00f5nda on ka s\u00f5naga, misl\u00e4htub minu suust: … J\u00e4tka lugemist
Ps 85; 2Sm 19:16-23; Mt 5:38-48<\/a>
Lugemised \u00f5htupalvusel:
Ps 57; Ps 130; 2Ms 24:1-11,16-18; Hb 9:18-28<\/a><\/p>\n\n\n\n
Armsad \u00f5ed ja vennad Issandas!
V\u00e4ga paljud jutlused, mida me sellest evangeeliumitekstist kuulnud
oleme, kipuvad meid samastama \u201eJumala k\u00fclvatud seemnetega\u201c \u2013 me
r\u00e4\u00e4gime sellest, kuidas me peaksime maailmas idanema ja kasvama.
Kuid t\u00e4na tahaksin ma seda teksti veidi avardada. K\u00f5ige olulisem
ei ole siin mitte see, et me oleksime justkui k\u00fclvatud seemned,
vaid see, kuidas me laseme Jumala k\u00fclvatud seemnel endas kasvada.
Sest k\u00fclvatud seeme on usk, lootus ja armastus \u2013 ja see t\u00e4hendamiss\u00f5na
r\u00e4\u00e4gib meile t\u00e4hendusrikkalt meie enda s\u00fcdame pinnasest.
See t\u00e4hendamiss\u00f5na r\u00e4\u00e4gb t\u00e4hendusrikkalt meie s\u00fcdame pinnasest.
T\u00e4nane evangeelium viib meid j\u00e4rve kaldale, kus Jeesus k\u00f5neleb
rahvaga t\u00e4hendamiss\u00f5nades. J\u00fcngrid k\u00fcsivad Temalt k\u00fcsimuse, mis
vaevab paljusid meist t\u00e4nap\u00e4evalgi: \u201eMiks Sa r\u00e4\u00e4gid neile
m\u00f5istujuttudega?\u201c Miks r\u00e4\u00e4gib Jumal nii sageli varjatult? Miks ei
v\u00f5iks T\u00f5de olla ilmne, \u00fchem\u00f5tteline, k\u00f5igile kohe arusaadav?
Kui me vaatame t\u00e4nast rohelist liturgilist v\u00e4rvi, meenutab see
meile kasvu, eluj\u00f5udu ja lootust. Prohvet Jesaja ja psalmikirjutaja
v\u00f5rdlevad Jumala s\u00f5na vihma ja lumega, mis kastavad maad ja
panevad seemne idanema. Kuid Jeesuse t\u00e4hendamiss\u00f5na k\u00fclvajast toob
meid karmi reaalsusesse: k\u00f5ik pinnased ei v\u00f5ta seemet vastu.
Ja siin peitubki saladus, miks Jumal \u201er\u00e4\u00e4gib varjatult\u201c. Jumala
k\u00f5neviis ei ole m\u00f5istatus selleks, et meid kiusata, vaid see on
peegel, mis n\u00e4itab meie s\u00fcdame seisukorda. See on suur v\u00e4ljakutse
kahele t\u00e4iesti erinevale inimt\u00fc\u00fcbile: sellele, kes arvab, et
Jumalat pole olemas, ja sellele, kes on veendunud, et tema suhe
Jumalaga on t\u00e4iesti korras. Inimesele, kes arvab, et Jumalat pole,
tundub m\u00f5te \u201evarjatult k\u00f5nelevast Jumalast\u201c mugava vabandusena.
Ta k\u00fcsib: \u201eKui Jumal on olemas, miks Ta Ennast ei ilmuta? Miks Ta
ei kirjuta Oma nime t\u00e4htedega taevasse?\u201c Kuid p\u00fchakiri n\u00e4itab, et
Jumal ei taha meid oma auhiilgusega pimestada ega alistada. Kui
Jumal ilmuks kogu Oma kosmilises v\u00e4es, ei j\u00e4\u00e4ks meile ruumi vabaks
valikuks \u2013 me oleksime sunnitud uskuma hirmust v\u00f5i h\u00e4mmingust.
Jumal aga otsib armastust, mitte sunnitud allumist.
Ta k\u00f5neleb varjatult \u2013 l\u00e4bi loodu ilu, l\u00e4bi ligimese armastuse,
l\u00e4bi s\u00fcdametunnistuse vaikse h\u00e4\u00e4le \u2013, et j\u00e4tta inimesele vabadus.
Jumala kohalolu on nagu pehme vihm, millest Jesaja r\u00e4\u00e4gib: see ei
purusta mullakamarat, vaid leotab seda pehmelt. Skeptikule on see
v\u00e4ljakutse m\u00e4rgata m\u00e4rke seal, kus ta on harjunud n\u00e4gema vaid
juhust. See on kutse vaadata s\u00fcgavamale kui ainult silmaga n\u00e4htav
maailm, mis apostel Pauluse s\u00f5nul praegu veel \u201e\u00e4gab kaduvuse orjuses\u201c.
Kuid veelgi suurem ja ohtlikum on see v\u00e4ljakutse meile, kes me
istume p\u00fchap\u00e4evast p\u00fchap\u00e4eva kirikupingis. Meile, kes me arvame,
et meie vahekord Jumalaga on korras. Me kuuleme Jeesuse seletust
k\u00fclvajast ja m\u00f5tleme automaatselt: \u201eK\u00fcll on kahju neist, kes on
nagu tee\u00e4\u00e4rne v\u00f5i kivine maa\u2026 \u00d5nneks mina olen see hea muld.\u201c
Kuid t\u00f5eline vaimulik \u00e4ratus algab siis, kui me m\u00f5istame, et need
neli pinnast ei kirjelda mitte nelja eri inimest, vaid nelja
erinevat seisundit meie enda s\u00fcdames. Mitu korda on Jumala S\u00f5na
langenud meie s\u00fcdame tee \u00e4\u00e4rde \u2013 me kuuleme seda liturgias, kuid
unustame hetkega, kui kirikuuks meie taga sulgub? Mitu korda on
meie usk olnud kivine maa \u2013 t\u00e4is vaimustust headel aegadel, kuid
kuivanud kohe, kui saabub argip\u00e4ev v\u00f5i m\u00f5ni eluraskus? Ja kui
sageli on meie s\u00fcdames ohakad \u2013 selle maailmaajastu mured,
majanduslik kindlustatus, maailma m\u00fcra ja igap\u00e4evane stress \u2013,
mis l\u00e4mmatavad selle vaikse h\u00e4\u00e4le, millega Jumal meiega r\u00e4\u00e4gib?
Kui me arvame, et meil on k\u00f5ik korras, lakkame me oma s\u00fcdamep\u00f5ldu
harimast. Kuid muld vajab pidevat rohimist, kivide korjamist ja
kastmist. Jumala varjatud k\u00f5neviis sunnib meid k\u00fcsima: kas me
\u00fcldse veel kuuleme Teda, v\u00f5i kuuleme me ainult omaenda usulisi
harjumusi? Mida see k\u00f5ik t\u00e4hendab meie jaoks t\u00e4na, siin ja praegu?
See t\u00e4hendab, et usk ei ole intellektuaalne info, vaid suhe.
Jumal ei anna meile valmis teadmistepaketti, vaid Ta kutsub meid
otsingule. T\u00e4hendamiss\u00f5nad on uksed, millest tuleb ise sisse
astuda. Kel on k\u00f5rvad kuulda, see kuulgu! See t\u00e4hendab, et
kuulamine on otsus. See on valik peatuda, vaikida ja kuulatada.
See t\u00e4hendab ka lootust, millest p\u00fcha Paulus r\u00e4\u00e4gib roomlastele.
Kuigi me elame maailmas, mis \u00e4gab kannatustes ja kus Jumala h\u00e4\u00e4l
n\u00e4ib sageli vaigistatud, ei ole Jumala S\u00f5na tegevusetu. Nii nagu
vihm ei tule taevast tagasi t\u00fchjalt, vaid teeb maa viljakaks, nii
toimib Jumala arm ka meie elus \u2013 sageli n\u00e4htamatult, maa all,
juurte tasandil. T\u00e4na palvetasime p\u00e4evapalves, et Jumal annaks
meile \u201enii arusaamise kui ka teadmise, mida peaksime tegema,
ning ka armu ja v\u00e4e seda ustavalt t\u00e4ita\u201c.
\u00c4rgem otsigem siis Jumalat tormist v\u00f5i valjust k\u00e4rast. Otsigem
Teda sellest vaiksest ja varjatud S\u00f5nast, mis pakub end meile
p\u00fchakirjas ja mida me saame vastu v\u00f5tta ka altarisakramendis \u2013
leiva ja veini varjatud kujul. Harigem oma s\u00fcdame maad, et kui
K\u00fclvaja taas m\u00f6\u00f6da l\u00e4heb, leiaks Ta eest mulla, mis on valmis
kandma vilja \u2013 m\u00f5ni sada, m\u00f5ni kuusk\u00fcmmend ja m\u00f5ni kolmk\u00fcmmend
seemet. Aidaku selles meid k\u00f5igev\u00e4eline Jumal. Aamen.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"