KUNINGRIIGIAJA XIII P\u00dcHAP\u00c4EV A AASTAL<\/p>\n\n\n\n
Lugemine teisest kuningate raamatust:
\u00dchel p\u00e4eval l\u00e4ks Eliisa Suunemisse ja seal oli \u00fcks rikas naine, kes kutsus teda
end poole s\u00f6\u00f6maajale. Sellest ajast, kui Eliisa sealt kandist l\u00e4bi l\u00e4ks, astus
ta edaspidi iga kord selle naise juurde sisse einet v\u00f5tma. Aga naine \u00fctles oma
mehele: “Ma tean, et see inimene, kes meie juures k\u00e4ib, on p\u00fcha jumalamees.
Seadkem ometi korda \u00fcks katusekamber, pangem sinna voodi, laud ja tool, ning
k\u00fc\u00fcnlajalg, et siis kui ta meile tuleb, v\u00f5iks ta seal omaette olla.” Kord kui
Eliisa j\u00e4lle nende juurde tuli, k\u00fcsis ta \u00fche teenri k\u00e4est, mida ta v\u00f5iks tema
emanda heaks teha. Teener vastas: “Vaata, tal ei ole poega ja tema mees on
vana”. Siis k\u00e4skis Eliisa, et ta oma emanda kohale kutsuks. Ja emand tuli ning
seisis uksel. Aga Eliisa \u00fctles talle: “Vaata, j\u00e4rgmisel aastal, kui ma siia
tulen hoiad sina s\u00fcles oma poega.” See on Jumala S\u00f5na. T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
Issanda heldusest ma laulan igavesti!
Issanda heldusest ma laulan igavesti,
p\u00f5lvest p\u00f5lve kuulutan valjul h\u00e4\u00e4lel sinu ustavust.
Ma tunnistan: sinu heldus kestab igavesti,
sinu ustavus p\u00fcsib taevas kindlalt.
\u00d5nnis on rahvas, kes oskab h\u00f5isata,
kes k\u00f5nnib sinu palge valguses.
Sinu nime \u00fcle on nad r\u00f5\u00f5msad igap\u00e4ev,
sinu \u00f5igluse p\u00e4rast nad h\u00f5iskavad.
Sina oled nende ilu ja v\u00e4gevus,
oma armus oled sa teinud suureks me j\u00f5u.
Meie kilp on Issanda p\u00e4ralt,
Issanda P\u00fcha ja meie Kuninga p\u00e4ralt
Au olgu + Isale ja Pojale ja P\u00fchale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on n\u00fc\u00fcd, ikka ja igavesti. Aamen.
Issanda heldusest ma laulan igavesti!<\/p>\n\n\n\n
Teine lugemine p\u00fcha apostel Pauluse kirjast roomlastele:
Vennad, kas te ei tea, et me iganes oleme ristitud Jeesuses Kristuses, oleme
ristitud tema surmas. \u00dches temaga oleme meiegi ristimise kaudu surma maetud, et
nii nagu Kristus on surnuist \u00fcles \u00e4ratatud Isa kirkuse v\u00e4el, n\u00f5nda v\u00f5iksime
meiegi elada uut, t\u00f5elist elu. Kui me n\u00fc\u00fcd oleme \u00fches Kristusega surnud, siis
v\u00f5ime uskuda, et ka meid ootab elu \u00fches temaga. Sest me teame, et Kristus on
juba surnuist \u00fcles \u00e4ratatud ega sure enam kunagi, ja surmal ei ole v\u00f5imu tema
\u00fcle. Kui ta suri, siis suri ta patule ainsa korra, aga kui ta elab, siis elab ta
Jumalale. N\u00f5nda arvake teiegi end patule surnud olevat, et te v\u00f5iksite elada
Jumalale Jeesuses Kristuses. See on Jumala S\u00f5na. T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
Halleluuja!
Mina olen teid kutsunud s\u00f5pradeks
sest ma olen teile ilmutanud k\u00f5ik, mis ma olen kuulnud oma Isalt!
Halleluuja!<\/p>\n\n\n\n
Evangeelium p\u00fcha Matteuse j\u00e4rgi:
Jeesus \u00fctles oma j\u00fcngritele: Kes armastab oma ema v\u00f5i isa enam kui mind, see
pole mind v\u00e4\u00e4rt, ja kes armastab oma poega v\u00f5i t\u00fctart enam kui mind, see pole
mind v\u00e4\u00e4rt. Ning kes ei v\u00f5ta oma risti ega k\u00e4i minu j\u00e4rel, see ei ole mind
v\u00e4\u00e4rt. Aga kes elust kinni hoiab, see kaotab selle, kes aga oma elu kaotab minu
p\u00e4rast, see j\u00e4\u00e4b elama. Kes teid vastu v\u00f5tab, see v\u00f5tab mind vastu ja kes minu
vastu v\u00f5tab, see v\u00f5tab vastu tema, kes ta mind on l\u00e4kitanud. Kes v\u00f5tab prohveti
vastu tema prohveti nime p\u00e4rast, see saab prohveti palga ja kes v\u00f5tab vaga
inimese vastu sellep\u00e4rast, et see inimene on vaga, saab vaga inimese palga. Aga
kes iganes annab \u00fchele neist silmapaistmatutest juua karikat\u00e4ie k\u00fclma vett, tema
j\u00fcngriseisuse p\u00e4rast – t\u00f5esti ma \u00fctlen teile, see ei j\u00e4\u00e4 ilma oma palgast.
See on p\u00fcha evangeelium. \u00dclistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!
Mt 10,37-42<\/p>\n\n\n\n
Evangeeliumi s\u00f5nad kustutagu meie eksimused.<\/p>\n\n\n\n
Liturgiline v\u00e4rv: roheline<\/p>\n\n\n\n
Oo, K\u00f5igev\u00e4eline Jumal, Kes Sa oled ehitanud oma Kiriku apostlite ja prohvetite
alusele, kus Jeesus Kristus ise on nurgakivi: anna meile olla n\u00f5nda \u00fchendatud
vaimu \u00fchtsuses nende \u00f5petuse kaudu, et meist v\u00f5iks saada selline p\u00fchaduse tempel,
mis on sulle meelep\u00e4rane; sellesama Jeesuse Kristuse, meie Issanda, l\u00e4bi,
Kes elab ja valitseb koos Sinu ja P\u00fcha Vaimuga, \u00fcks Jumal,
igavesest ajast igavesti. Aamen.<\/p>\n\n\n\n
Lugemised hommikupalvusel: Lugemised \u00f5htupalvusel: M\u00f5tisklus KUNINGRIIGIAJA XIII P\u00dcHAP\u00c4EV A AASTAL Lugemine teisest kuningate raamatust:\u00dchel p\u00e4eval l\u00e4ks Eliisa Suunemisse ja seal oli \u00fcks rikas naine, kes kutsus tedaend poole s\u00f6\u00f6maajale. Sellest ajast, kui Eliisa sealt kandist l\u00e4bi l\u00e4ks, astusta edaspidi iga kord selle naise juurde sisse … J\u00e4tka lugemist
Ps 91; Nl 3:22-33; Mt 10:24-39<\/a><\/p>\n\n\n\n
Ps 51; Js 19:9-15; Mt 15:1-20<\/a><\/p>\n\n\n\n
Armsad \u00f5ed ja vennad Issandas!
T\u00e4nased p\u00fchakirja tekstid kutsuvad meid vaikusesse, sisekaemusesse, mis ei sulge
meid iseendasse, vaid vastupidi \u2013 avab meid Jumala reaalsusele sellisena, nagu see
on, mitte sellisena, nagu me seda oma k\u00e4rsituses ette kujutame. Roheline liturgiline
v\u00e4rv meie \u00fcmber k\u00f5neleb elust, kasvust ja argisest ustavusest. Kuid vaimne kasv on
sageli n\u00e4htamatu, vaikne ja n\u00f5uab aega. Esimeses lugemises kohtame rikast naist
Suunemist. Ta on lugupeetud, j\u00f5ukas ja usklik. Ta m\u00e4rkab prohvet Eliisat, tunneb
\u00e4ra Jumala ligiolu ja valmistab talle oma majas p\u00fcha paiga \u2013 vaikse katusekambri,
kus on voodi, laud, tool ja k\u00fc\u00fcnlajalg. See naine ei palu midagi. Ta teenib vaikides.
Ja ometi, kui prohvet uurib tema s\u00fcdame salajasi igatsusi, selgub t\u00f5de: tal ei ole
poega ja ta mees on vana. Tema hinges on t\u00fchjus ja t\u00e4itumata ootus.
Me samastume sageli selle naisega. Me oleme kristlased, me teeme head, me sisustame
oma elus “kambri” Jumalale, kuid s\u00fcdamep\u00f5hjas kanname igatsusi, mis pole t\u00e4itunud.
Me ootame Jumala armu ja lubaduste t\u00e4itumist \u2013 sageli kohe, oma tingimustel ja oma
aeg-ruumi j\u00e4rgi. Kuid Eliisa s\u00f5nad naisele on meeldetuletus: “J\u00e4rgmisel aastal, kui
ma siia tulen, hoiad sina s\u00fcles oma poega.” Iga asi omal ajal. Jumal on armuline,
kuid Tema arm ei ole tellimust\u00f6\u00f6, mis t\u00e4idab meie soove meie k\u00e4su peale. Kiriku \u00f5petus
tuletab meile meelde, et Jumala ajastus on osa Tema \u00f5petusprotsessist. Ootamise
aeg on puhastumise aeg, kus me \u00f5pime lahti laskma oma tahtest ja usaldama Tema
ustavust, millest laulab psalm: “Sinu ustavus p\u00fcsib taevas kindlalt.”
Kuid siit j\u00f5uame teise, s\u00fcgavama sisekaemusliku t\u00f5demuseni. Meile meeldib v\u00e4ga
m\u00f5telda, et Jumalal on meie iga\u00fchega mingi eriline, salajane ja suur plaan \u2013 projekt,
mis teeb meist usukangelased. Me veedame aastaid sisekaemuses, otsides seda
“peidetud plaani”. Apostel Paulus suunab meid kirjast roomlastele aga hoopis teisele
teele. Ta k\u00fcsib: “Kas te ei tea, et me iganes oleme ristitud Jeesuses Kristuses,
oleme ristitud tema surmas?” Meie elu plaan on juba ilmutatud. See ei ole peidetud.
Jumala plaan sinu ja minu jaoks on elada avalikult kristlasena. Me oleme ristimise
kaudu maetud ja \u00fcles \u00e4ratatud, et elada uut, t\u00f5elist elu. See t\u00e4hendab, et kristlik
elu ei ole sissepoole p\u00f6\u00f6ratud m\u00fcstika, mis p\u00f5geneb maailma eest, vaid see on
ristitud inimese igap\u00e4evane, n\u00e4htav ja avalik elu keset maailma. Jumala plaan on
see, et sa sured iga p\u00e4ev patule ja elad Jumalale. Seda kinnitab meile t\u00e4nane
evangeelium, kus Jeesuse s\u00f5nad k\u00f5lavad peaaegu karmilt ja n\u00f5udlikult: “Kes armastab
oma ema v\u00f5i isa enam kui mind, see pole mind v\u00e4\u00e4rt\u2026 Ja kes ei v\u00f5ta oma risti ega
k\u00e4i minu j\u00e4rel, see ei ole mind v\u00e4\u00e4rt.” Risti kandmine ei ole salajane hobi. See
on avalik otsus. Kristlaseks olemine n\u00f5uab prioriteetide seadmist, kus ustavus
Kristusele kaalub \u00fcles isegi k\u00f5ige l\u00e4hedasemad inimlikud sidemed. Me ei saa peituda
oma sisemisse vagadusse, kui v\u00e4ljaspool on vaja tunnistada T\u00f5de. Kes tahab oma elu
hoida \u2013 oma mugavust, oma mainet, oma peidetud rahu \u2013, see kaotab selle. Aga kes
kaotab oma elu Kristuse p\u00e4rast, see leiab t\u00f5elise elu. Ja ometi l\u00f5peb see n\u00f5udlik
evangeelium imelise, lohutava ja lihtsa lubadusega: “Kes iganes annab \u00fchele neist
silmapaistmatutest juua karikat\u00e4ie k\u00fclma vett, tema j\u00fcngriseisuse p\u00e4rast \u2013 t\u00f5esti
ma \u00fctlen teile, see ei j\u00e4\u00e4 ilma oma palgast.” Suunemi naise suurus oli selles, et
ta pakkus prohvetile s\u00fc\u00fca ja tegi talle toa. Evangeeliumi v\u00e4ike tegu on anda
v\u00e4etile karikas k\u00fclma vett. Jumala plaan meie eluks ei realiseeru suurtes, m\u00fc\u00fctilistes
kangelastegudes, vaid avalikus, n\u00e4htavas armastuses v\u00e4ikestes asjades. Me ei pea
teadma tulevikku, me peame olema ustavad olevikus. Mida see t\u00e4hendab meie jaoks?
Suunemi naine \u00f5petab, et vaimne tundlikkus algab teise inimese m\u00e4rkamisest ja tema
teenimisest ilma omakasu otsimata. Jeesus aga tuletab meelde, et meie elus peab
valitsema selge hierarhia. K\u00f5ige ilusamadki inimlikud armastused \u2013 vanemad ja
lapsed \u2013 v\u00f5ivad v\u00f5tta Jumala koha, kui me pole valvsad. Kuid kui Jumal on oma
\u00f5igel, esimesel kohal, siis asetuvad ka k\u00f5ik teised armastused meie elus oma
\u00f5igesse j\u00e4jekorda.
Vaadakem t\u00e4na oma s\u00fcdamesse. Tunnistagem oma k\u00e4rsitust ja t\u00e4itumata ootusi, kuid
usaldagem need Jumala ajastuse k\u00e4tte. Ja astugem oma sisekaemuslikust kambrist
v\u00e4lja maailma, kandes oma risti auga, elades ristitud inimestena avalikult,
valguses ja ustavuses. Aidaku selles meid k\u00f5igev\u00e4eline Jumal. Aamen.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"