KUNINGRIIGIAJA XII P\u00dcHAP\u00c4EV A AASTAL<\/p>\n\n\n\n
Esimene lugemine prohvet Jeremia raamatust:
Ma olen kuulnud paljude sosinat: “Hirm on haaranud k\u00f5iki, andke v\u00e4lja, andke ta
\u00fcles!” K\u00f5ik mu l\u00e4hedased luuravad mu v\u00e4\u00e4ratust: v\u00f5ibolla laseb ta end segadusse
ajada, et me saaksime ta l\u00f5ksu p\u00fc\u00fcda ja talle k\u00e4tte tasuda. Aga Issand on minuga
nagu see, kellel on v\u00f5im ja v\u00e4gevus, sellep\u00e4rast komistavad mu j\u00e4litajad ega
suuda midagi \u00e4ra teha. Nad j\u00e4\u00e4vad suurde h\u00e4bisse, sest nende n\u00f5u l\u00e4heb nurja, ja
see on igavene h\u00e4bi, mis ei vao unustusse.
V\u00e4gede Issand, kes sa paned \u00f5ige proovile, katsud l\u00e4bi s\u00fcdame ja m\u00f5tted, lase
mul n\u00e4ha, et sa neile k\u00e4tte tasud, sest sinu k\u00e4tte ma olen usaldanud oma
riiuasja. Laulge Issandale, kiitke Issandat, sest tema p\u00e4\u00e4stab vaese hinge
kurjategijate k\u00e4est. See on Jumala S\u00f5na. T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
Oma suures helduses, Issand, v\u00f5ta mind kuulda!
Sinu p\u00e4rast ma kannatan teotust,
sinu p\u00e4rast on h\u00e4bipuna mu palgeil.
Ma olen v\u00f5\u00f5raks j\u00e4\u00e4nud oma vendadele
ja mu ema lapsed ei tunne mind \u00e4ra.
Sest mure ja hool sinu koja p\u00e4rast on mind \u00e4ra neelanud
ja nende teotamised, kes sind teotavad,
on langenud minu peale.
Aga mina tulen sinu juurde palvega,
Issand, sinu hea meele ajal.
Oma suures helduses vasta mulle,
mu Jumal, minu ustav abimees.
Issand, v\u00f5ta mind kuulda oma armus ja helduses,
oma suure halastuse p\u00e4rast, vasta mulle.
Vaadake, teie, mahar\u00f5hutud, ja r\u00f5\u00f5mustage:
teie s\u00fcda, kes te n\u00f5uate Jumalat taga, j\u00e4\u00e4b elama!
Sest Issand v\u00f5tab vaeseid kuulda, ega p\u00f5lga \u00e4ra vangisolijaid.
Kiitku teda nii taevas kui maa, meri ja k\u00f5ik mis seal liigub.
Au olgu + Isale ja Pojale ja P\u00fchale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on n\u00fc\u00fcd, ikka ja igavesti. Aamen.
Oma suures helduses, Issand, v\u00f5ta mind kuulda!<\/p>\n\n\n\n
Teine lugemine p\u00fcha apostel Pauluse kirjast roomlastele:
Vennad, \u00fche inimese kaudu on patt maailma tulnud, ning patu kaudu surm, mis on
osaks saanud k\u00f5ikidele inimestele, kuna k\u00f5ik on pattu teinud. Patt oli maailmas
juba enne seadust, kuid ilma seaduseta ei saa patutundmist olla. Aga surm
valitses Aadamast Mooseseni ka nende \u00fcle, kes ei olnud pattu teinud niisuguse
\u00fcleastumisega nagu Aadam. Tema on aga Tuleva v\u00f5rdkuju. Ometi ei ole \u00fcleastumine
samav\u00e4\u00e4rne armukingitusega, sest kui \u00fche inimese \u00fcleastumise l\u00e4bi on paljud
surma leidnud, siis seda enam on Jumala armukink rohkeks saanud paljudele \u00fche
inimese – Jeesuse Kristuse armu kaudu.
See on Jumala S\u00f5na. T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
Halleluuja!
R\u00e4\u00e4gi, Issand, sest sinu sulane kuulab,
Sinul on igavese elu s\u00f5nad!
Halleluuja!<\/p>\n\n\n\n
Evangeelium p\u00fcha Matteuse j\u00e4rgi:
Jeesus \u00fctles oma j\u00fcngritele: “\u00c4rge kartke neid, kes teid taga kiusavad, sest
miski ei ole n\u00f5nda kinni kaetud, et see ei hakkas v\u00e4lja paistma, ega ole midagi
nii h\u00e4sti peidetut, et see ei saaks avalikuks. Mida n\u00fc\u00fcd mina teile \u00fctlen
pimedas, sellest k\u00f5nelege p\u00e4evavalges, ja mida te kuulete endale k\u00f5rva sisse
sosistavat, seda kuulutage katustelt. \u00c4rge kartke neid, kes ihu v\u00f5ivad tappa,
kuid hinge tappa ei suuda – kartke pigemini teda, kes ta v\u00f5ib p\u00f5rgus hukata nii
teie ihu kui hinge. Kas siis kaht varblast ei m\u00fc\u00fcda \u00fche veeringu eest? Ja ometi,
\u00fckski neist ei kuku maha ilma teie Isa teadmata. Aga teie juuksekarvadki on k\u00f5ik
\u00e4ra loetud. \u00c4rge siis kartke – teie olete enam v\u00e4\u00e4rt kui palju varblasi
\u00fchtekokku. Iga\u00fcht, kes mind v\u00f5tab tunnistada inimeste ees, teda tunnistan ka
mina oma Isa ees. Aga iga\u00fche, kes iganes minu \u00e4ra salgab inimeste ees, teda
salgan ka mina oma Isa ees, kes on taevas”.
See on p\u00fcha evangeelium. \u00dclistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!
10 ,26-33<\/p>\n\n\n\n
Evangeeliumi s\u00f5nad kustutagu meie eksimused.<\/p>\n\n\n\n
Liturgiline v\u00e4rv: roheline<\/p>\n\n\n\n
Oh Issand, me palume Sind, aita meil igavesti Sinu p\u00fcha nime ees
aukartust tunda ja seda armastada, sest Sina ei lakka kunagi
aitamast ja juhtimast neid kelle Sa oled asetanud oma armastava
helduse kindlale alusele Jeesuse Kristuse, meie Issanda, l\u00e4bi,
Kes elab ja valitseb koos Sinu ja P\u00fcha Vaimuga, \u00fcks Jumal,
igavesest ajast igavesti. Aamen.<\/p>\n\n\n\n
Lugemised hommikupalvusel: Lugemised \u00f5htupalvusel: M\u00f5tisklus KUNINGRIIGIAJA XII P\u00dcHAP\u00c4EV A AASTAL Esimene lugemine prohvet Jeremia raamatust:Ma olen kuulnud paljude sosinat: “Hirm on haaranud k\u00f5iki, andke v\u00e4lja, andke ta\u00fcles!” K\u00f5ik mu l\u00e4hedased luuravad mu v\u00e4\u00e4ratust: v\u00f5ibolla laseb ta end segadusseajada, et me saaksime ta l\u00f5ksu p\u00fc\u00fcda ja … J\u00e4tka lugemist
Ps 145; Jr 31:1-14; Mt 9:9-13<\/a><\/p>\n\n\n\n
Ps 32; Ps 36:5-13; Jr 23:1-8; Lk 19:2-10<\/a><\/p>\n\n\n\n
Armsad \u00f5ed ja vennad Issandas!
T\u00e4nase p\u00fchap\u00e4eva liturgiline v\u00e4rv on roheline \u2013 see on Kuningriigiaja, argip\u00e4eva ja
kasvu v\u00e4rv. Kuid t\u00e4nased p\u00fchakirjatekstid ei k\u00f5nele meile odavast mugavusest ega
muretust argip\u00e4evast. Vastupidi, need asetavad meid otse vaimse v\u00f5itluse keskpunkti.
Me kuuleme prohvet Jeremia ahastavat h\u00fc\u00fcdu, kes kogeb s\u00f5prade taganemist ja \u00fchiskonna
survet. Me kuuleme apostel Paulust lahkamas inimsuse s\u00fcgavaimat haava \u2013 Aadama pattu
ja sellest tulenevat surmahirmu. Ja l\u00f5puks kuuleme evangeeliumis meie Issanda Jeesuse
Kristuse korduvaid, peaaegu r\u00fctmilisi s\u00f5nu oma j\u00fcngritele: \u201e\u00c4rge kartke. \u00c4rge kartke
neid, kes ihu v\u00f5ivad tappa\u2026 \u00c4rge siis kartke \u2013 teie olete enam v\u00e4\u00e4rt kui palju
varblasi.\u201c Kuigi kirikukalender nimetab seda p\u00e4eva lihtsalt ja argiselt Kuningriigiaja
XII p\u00fchap\u00e4evaks, siis teoloogiliselt ja p\u00fchakirja s\u00fcgavuses v\u00f5iksime seda nimetada
t\u00f5eliseks Armu p\u00fchap\u00e4evaks. See p\u00fchap\u00e4ev on l\u00e4bi imbunud Jumala armu \u00fclevoolavusest,
mis vastandub maailma hirmule. Mis on see hirm, millest Kristus r\u00e4\u00e4gib, ja kuidas me
Kiriku traditsiooni valguses seda m\u00f5istame? Teoloogia tuletab meile meelde, et Kirik
ei ole pelgalt sotsiaalne klubi ega moraalne tugigrupp. Kirik on Kristuse M\u00fcstiline
Ihu, sakramentaalne reaalsus, mis on kutsutud tooma taevast kuningriiki n\u00e4htavale
siinses, sageli vaenulikus maailmas. Meie t\u00e4nane p\u00e4evapalve tabab selle olemust
t\u00e4iuslikult, paludes, et me \u00f5piksime Jumala nime ees aukartust tundma ja Teda
armastama. Siin peitubki v\u00f5ti erinevate hirmude v\u00f5itmiseks. Maailm pakub meile
orjalikku hirmu \u2013 hirmu hukkam\u00f5istu, t\u00fchistamise, \u00fcksinduse, hakkamasaamise ja l\u00f5puks
surma ees. Kristus aga kutsub meid p\u00fcha aukartuse juurde. See ei ole hirm karistuse
ees, vaid s\u00fcgav, armastusest s\u00fcndinud aukartus Jumala p\u00fchaduse ja Tema majesteetlikkuse
ees. Kui me kardame Jumalat selle s\u00f5na k\u00f5rgeimas, p\u00fchamas t\u00e4henduses, siis kaob meil
igasugune hirm maailma ees. Kuningas ja m\u00e4rter p\u00fcha Charles I, kirjutas enne oma
hukkamist pojale kirja, milles seisis klassikaline t\u00f5de: “M\u00e4\u00e4ra oma reegliks pigem
Jumala kartus kui inimeste kartus. Jumala kartus teeb sind vabaks, inimeste kartus
teeb sind orjaks.” Mida t\u00e4hendab see meie jaoks t\u00e4nap\u00e4evases maailmas?
Me elame ajastul, mida sageli juhivad n\u00e4htamatud “sosistajad” \u2013 t\u00e4pselt nagu Jeremia
p\u00e4evil. T\u00e4nap\u00e4eva maailma sosinad tulevad l\u00e4bi meedia ja \u00fchiskondliku surve, mis n\u00f5uab
meilt mugandumist, t\u00f5e ohverdamist rahu nimel ning justkui oma kristliku identiteedi
varjamist. Meid hirmutatakse m\u00f5ttega, et kui me tunnistame Kristust puhtalt, p\u00fchalt
ja kompromissitult, j\u00e4\u00e4me me \u00fcksi. “K\u00f5ik mu l\u00e4hedased luuravad mu v\u00e4\u00e4ratust,” \u00fctleb
Jeremia. Me kardame vaimset ja sotsiaalset surma. Kuid vaadake, kuidas t\u00e4nased
hommiku- ja \u00f5htupalvuse psalmid selle hirmu murendavad ja asendavad selle Jumala armuga.
T\u00e4nases hommikupalvuses loetud psalm 145 tuletab meile meelde Jumala t\u00f5elist olemust:
\u201eArmuline ja halastaja on Issand, pika meelega ja suur heldusest. Hea on Issand k\u00f5igile
ja Tema halastus on \u00fcle k\u00f5igi Tema tegude.\u201c Kui me m\u00f5istame, et see kogu oleva
valitseja on “suur heldusest”, siis variseb maailma hirm kokku. Sinu juuksekarvadki
on loetud. Kui Looja peab meeles varblast, kes maksab vaid \u00fche veeringu, kui palju
enam hoiab Ta sind, kelle Ta on lunastanud oma Poja kalli verega? Ja kui me tunneme,
et oleme eksinud v\u00f5i hirmule j\u00e4rele andnud, juhatab \u00f5htupalvuse psalm 32 meid tagasi
armu l\u00e4ttele: \u201e\u00d5nnis on see, kelle \u00fcleastumine on andeks antud, kelle patt on kinni
kaetud.\u201c See ongi see armukingitus, millest p\u00fcha Paulus roomlastele kirjutab \u2013 arm,
mis ei loe meie v\u00e4\u00e4ratusi, vaid katab need kinni Jeesuse Kristuse vere l\u00e4bi. T\u00e4nap\u00e4eva
maailmas t\u00e4hendab see kutset vaimsele vabadusele. Me ei pea elama pidevas enesekaitses
ega hirmus homse ees. Meie elu alus on asetatud Jumala armastava helduse kindlale
alusele. Kuid me ei ole selles v\u00f5itluses \u00fcksi. Kiriku usk v\u00e4\u00e4rtustab s\u00fcgavalt p\u00fchade
osadust ja inglite kohalolu meie igap\u00e4evases elus. Meie liturgia on maapealne peegeldus
taevasest liturgiast, kus me laulame koos inglite ja peainglitega. Kui Jeesus \u00fctleb:
\u201eMida te kuulete endale k\u00f5rva sisse sosistavat, seda kuulutage katustelt,\u201c v\u00f5ime me
m\u00f5elda ka otseselt t\u00e4nase p\u00e4eva intentsiooni valguses. Maailm sosistab meile k\u00f5rva
hirmu, kuid Jumal on andnud meile kaitseinglid, kes sosistavad meie hingele t\u00f5de,
andestust ja julgust. Nad tuletavad meile meelde psalmisti s\u00f5nu: \u201eIssand toetab k\u00f5iki,
kes on kukkumas.\u201c P\u00fcha kirikuisa Augustinus on \u00f6elnud, et inglid on meie s\u00f5brad ja
kaaslased teekonnal, kes aitavad meil t\u00f5usta ligimesearmastuses. Kuidas siis elada
seda armu- ja aukartuse s\u00f5numit t\u00f5eks inglite abiga? \u00dchinegem inglite aukartusega.
Inglid seisavad alati Isa palge ees s\u00fcgavas aukartuses. Kui me seisame altari ees,
kui me v\u00f5tame vastu Kristuse Ihu ja Verd p\u00fchas armulauas, \u00fchineme me inglite kooriga.
See sakramentaalne osadus annab meile j\u00f5u elada p\u00fchaduses ja kogeda psalmikirjutaja (32)
r\u00f5\u00f5mu: \u201eR\u00f5\u00f5mustage Issandas ja ilutsege, te \u00f5iged!\u201c Me oleme kutsutud kuulutama
katustelt \u2013 oma tegude, oma armastuse ja oma julgusega \u2013, et patt ja surm on v\u00f5idetud
ning et Jumala arm on suurem kui mis tahes inimlik eksimus. Armsad kaasteelised,
\u00e4rgem kartkem neid, kes v\u00f5ivad tappa ihu. Patt t\u00f5i maailma surma, nagu Paulus meile
meelde tuletab, kuid Jeesuse Kristuse arm on saanud palju rohkemas m\u00f5\u00f5dus osaks
meile k\u00f5igile. Alustagem oma p\u00e4evi hommikuse kiitusega Jumala headusest ja
l\u00f5petagem see \u00f5htupalvuse rahuga Tema andestuses. Astugem uude n\u00e4dalasse p\u00fchas
aukartuses ja armastuses, \u00fcmbritsetuna p\u00fchade palvetest ja inglite kaitsest, teades,
et miski ei suuda meid lahutada Jumala armastusest.
Aidaku selles meid k\u00f5igev\u00e4eline Jumal. Aamen.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"