KUNINGRIIGIAJA XI P\u00dcHAP\u00c4EV A AASTAL<\/p>\n\n\n\n
Lugemine teisest Moosese raamatust:
Nad olid Refidimist teele l\u00e4inud, Siinai k\u00f5rbesse tulnud ja k\u00f5rbes
leeri \u00fcles l\u00f6\u00f6nud; Iisrael oli seal leeris m\u00e4e jalamil. Mooses l\u00e4ks
\u00fcles Jumala juurde ja Issand h\u00fc\u00fcdis teda m\u00e4elt, \u00f6eldes: \u201e\u00dctle n\u00f5nda
Jaakobi soole ja kuuluta Iisraeli lastele: Te olete n\u00e4inud, mida ma
olen teinud egiptlastele, kuidas ma teid olen kandnud kotka tiibadel
ja kuidas ma teid olen toonud enese juurde. Ja kui te n\u00fc\u00fcd t\u00f5esti
kuulate minu h\u00e4\u00e4lt ja peate minu lepingut, siis te olete minu omand
k\u00f5igi rahvaste hulgast, sest minu p\u00e4ralt on kogu maailm.
Te olete mulle preestrite kuningriigiks ja p\u00fchaks rahvaks.\u201d
See on Jumala S\u00f5na. T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
Meie oleme Tema rahvas ja Tema karjamaa lambad.
H\u00f5isake Issandale, k\u00f5ik ilmamaad!
Teenige Issandat r\u00f5\u00f5muga,
tulge tema palge ette h\u00f5iskamisega!
Teadke, et Issand on Jumal!
Tema on meid teinud ja tema omad me oleme,
tema rahvas ja tema karjamaa kari.
Sest Issand on hea,
tema heldus kestab igavesti
ja tema ustavus p\u00f5lvest p\u00f5lve.
Au olgu + Isale ja Pojale ja P\u00fchale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on n\u00fc\u00fcd, ikka ja igavesti. Aamen.
Meie oleme Tema rahvas ja Tema karjamaa lambad.<\/p>\n\n\n\n
Teine lugemine p\u00fcha apostel Pauluse kirjast roomlastele:
Sest juba siis, kui me alles n\u00f5rgad olime, on Kristus surnud nende eest,
kes tollal veel jumalakartmatud olid. Vaevalt, et keegi l\u00e4heb surma isegi
\u00f5ige eest, kuigi hea s\u00f5bra eest m\u00f5ni ehk julgeks surra. Ent Jumal teeb
n\u00e4htavaks oma armastuse meie vastu sellega, et Kristus suri meie eest,
kui me olime alles patused. Seda kindlamini meid p\u00e4\u00e4stetakse tema kaudu
viha eest n\u00fc\u00fcd, kui me tema vere l\u00e4bi oleme saanud \u00f5igeks. Sest kui me
juba vaenlastena saime lepituse Jumalaga tema Poja surma l\u00e4bi, kui palju
kindlamini meid p\u00e4\u00e4stetakse tema elu l\u00e4bi n\u00fc\u00fcd, kui me oleme juba lepitatud.
Aga mitte ainult seda, vaid me ka kiitleme Jumalast meie Issanda Jeesuse
Kristuse l\u00e4bi, kelle kaudu me oleme n\u00fc\u00fcd saanud lepituse.
See on Jumala S\u00f5na. T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
Halleluuja!
Jumala riik on l\u00e4hedal;
parandage meelt ja uskuge evangeeliumisse!
Halleluuja!<\/p>\n\n\n\n
Evangeelium p\u00fcha Matteuse j\u00e4rgi:
Ja Jeesus r\u00e4ndas l\u00e4bi k\u00f5ik linnad ja k\u00fclad, \u00f5petades nende s\u00fcnagoogides
ja jutlustades evangeeliumi Kuningriigist ja parandades k\u00f5ik haigused
ja k\u00f5ik n\u00f5trused. Aga rahvahulka n\u00e4hes hakkas tal neist hale, sest nad
olid v\u00e4sitatud ja vaevatud otsekui lambad, kellel ei ole karjast.
Siis ta \u00fctles oma j\u00fcngritele: \u201eL\u00f5ikust on palju, t\u00f6\u00f6tegijaid aga v\u00e4he.
Paluge siis l\u00f5ikuse Issandat, et ta saadaks t\u00f6\u00f6tegijaid v\u00e4lja oma l\u00f5ikusele!\u201d
Ja Jeesus kutsus oma kaksteist j\u00fcngrit enese juurde ning andis neile
meelevalla r\u00fcvedate vaimude \u00fcle neid v\u00e4lja ajada ja parandada k\u00f5iki
haigusi ja igasugu n\u00f5trust. Nende kaheteistk\u00fcmne apostli nimed on aga
need: esimene Siimon, nimetatud Peetruseks, ja Andreas, tema vend, ja
Jaakobus, Sebedeuse poeg, ja Johannes, tema vend, Filippus ja Bartolomeus,
Toomas ja t\u00f6lner Matteus, Jaakobus, Alfeuse poeg, ja Taddeus, Siimon
Kananaios ja Juudas Iskariot, kes tema ka \u00e4ra andis. Jeesus l\u00e4kitas
v\u00e4lja need kaksteist, k\u00e4skides neid: \u201e\u00c4rge minge paganate teele ja \u00e4rge
astuge samaarlaste linna, pigem minge Iisraeli soo kadunud lammaste juurde!
Ja minnes kuulutage: Taevariik on l\u00e4hedal! Tehke terveks haigeid, \u00e4ratage
\u00fcles surnuid, tehke puhtaks pidalit\u00f5biseid, ajage v\u00e4lja kurje vaime!
Muidu olete saanud, muidu andke!\u00bb
See on p\u00fcha evangeelium. \u00dclistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!
Mt 9:35 \u2013 10:8<\/p>\n\n\n\n
Evangeeliumi s\u00f5nad kustutagu meie eksimused.<\/p>\n\n\n\n
Liturgiline v\u00e4rv: roheline<\/p>\n\n\n\n
Hoia, Issand, me palume Sind, oma kogudust, vankumatus usus ja
armastuses, et me Sinu armu abiga v\u00f5iksime julgusega kuulutada
Sinu t\u00f5de ja teenida Sinu \u00f5iglust kaastundega meie P\u00e4\u00e4stja
Jeesuse Kristuse p\u00e4rast, Kes elab ja valitseb koos Sinu ja
P\u00fcha Vaimuga, \u00fcks Jumal, igavesest ajast igavesti. Aamen.<\/p>\n\n\n\n
Lugemised hommikupalvusel: Lugemised \u00f5htupalvusel: M\u00f5tisklus KUNINGRIIGIAJA XI P\u00dcHAP\u00c4EV A AASTAL Lugemine teisest Moosese raamatust:Nad olid Refidimist teele l\u00e4inud, Siinai k\u00f5rbesse tulnud ja k\u00f5rbesleeri \u00fcles l\u00f6\u00f6nud; Iisrael oli seal leeris m\u00e4e jalamil. Mooses l\u00e4ks\u00fcles Jumala juurde ja Issand h\u00fc\u00fcdis teda m\u00e4elt, \u00f6eldes: \u201e\u00dctle n\u00f5ndaJaakobi soole ja … J\u00e4tka lugemist
Ps 15; Ps 19; Ii 31:13-28; 1Kr 13<\/a><\/p>\n\n\n\n
Ps 112; Ps 113; 1Sm 20:1-7,12-42; 1Pt 1:17-26<\/a><\/p>\n\n\n\n
Armsad \u00f5ed ja vennad Issandas!
T\u00e4nased p\u00fchakirjatekstid asetavad meie ette pildi, mis on \u00fchtaegu lohutav
aga ka s\u00fcgavalt n\u00f5udev. Me kuulsime prohvet Moosese kaudu, kuidas Jumal
kannab oma rahvast \u201ekotka tiibadel\u201c, me kuulsime apostel Paulust kinnitamas,
et Kristus suri meie eest siis, kui me olime alles patused, ja me n\u00e4gime
evangeeliumis Jeesust, Kelle s\u00fcda l\u00e4ks haledaks rahvahulga p\u00e4rast, kes oli
vaevatud ja h\u00fcljatud nagu lambad ilma karjaseta.
Kuid kohe p\u00e4rast seda halastuse hetke teeb Jeesus midagi ootamatut. Ta
kutsub oma kaksteist j\u00fcngrit, annab neile meelevalla ja l\u00e4kitab nad v\u00e4lja.
Ja siin, armsad kristlased, p\u00f5rkume me kokku t\u00e4nap\u00e4eva inimese vaimse
kitsaskohaga. Mis on meie ajastu suurim vaimne haigus? See on passiivne
tarbijalik vaimsus. Kaasaegne inimene otsib Kirikust ja usust sageli vaid
teraapiat, mugavust ja privaatset hingerahu. Me tahame olla lambad, keda
paitatakse, me tahame istuda mugavalt \u201ekotka tiibadel\u201c, kuid me ei taha
kuulda Jeesuse k\u00e4sku: \u201eL\u00f5ikust on palju, aga t\u00f6\u00f6tegijaid v\u00e4he. Minge!\u201c
Me oleme muutnud usu eraasjaks. Me tuleme missale, saame osa sakramendist,
ja sulgume tagasi oma mugavustsooni. Aga p\u00fchakoda ei ole varjupaik
maailma eest p\u00f5genemiseks, vaid varustusjaam enne teele minekut.
Seda suurt t\u00f5de valgustab kaunilt ka meie t\u00e4nane hommikupalvuse lugemine,
kus psalmilaulja h\u00fc\u00fcab: \u201eTaevad jutustavad Jumala au ja taevalaotus
kuulutab tema k\u00e4tet\u00f6\u00f6d. P\u00e4ev annab jutustust p\u00e4evale ja \u00f6\u00f6 teatab
teadmist \u00f6\u00f6le.\u201c (Ps 19:2-3). M\u00f5elge sellele ilule: kogu loodu ei vaiki,
vaid kuulutab lakkamatult Jumala au! Kui taevas ja maa t\u00e4idavad oma
\u00fclesannet peatumata, kuidas saame siis meie, kes me oleme lunastatud
Kristuse verega, j\u00e4\u00e4da tummaks ja tegevusetuks? Meie s\u00fcda peab hakkama
p\u00f5ksuma \u00fches r\u00fctmis Looja ja Tema looduga. Kuid vaadakem l\u00e4hemalt
Jeesuse l\u00e4kituss\u00f5nu Matteuse evangeeliumis. Seal on \u00fcks salm, mis
tekitab sageli segadust. Jeesus \u00fctleb oma j\u00fcngritele: \u201e\u00c4rge minge paganate
teele ja \u00e4rge astuge samaarlaste linna, vaid minge pigem Iisraeli soo
kadunud lammaste juurde.\u201c Miks Jeesus seda \u00fctleb? Kas Tema armastus ei
ole siis universaalne? Kas Ta t\u00f5ukab samaarlased eemale? Ei, armsad
kuulajad. Selles hoiatuses peitub s\u00fcgav teoloogiline ja praktiline tarkus,
mis puudutab otseselt meid t\u00e4na. Jeesus ei keela samaarlaste juurde
minemist igavesti \u2013 me teame, et hiljem l\u00e4kitab Ta j\u00fcngrid \u201ekogu maailma
otsani\u201c. Kuid tollal oli see hoiatus kahe asja p\u00e4rast:
Esiteks, p\u00e4\u00e4stelooline kord. Jumal on ustav. Ta tegi lepingu Aabrahami,
Iisaki ja Jaakobiga. T\u00f5otus pidi esmalt lihaks saama seal, kus seda
sajandeid oodati. Jeesus n\u00e4itab \u00fcles ustavust Iisraeli vastu.
Teiseks, ja see on meile hoiatuseks, samaarlaste usund oli s\u00fcnkretistlik \u2013
see oli segu t\u00f5elisest Jumala kummardamisest ja paganlikest kommetest.
Nad olid v\u00f5tnud prohvetite seadused, kuid kohandanud need oma mugavuse
j\u00e4rgi. Jeesus teadis, et j\u00fcngrid, kes olid alles algajad ja vaimselt
n\u00f5rgad, ei olnud valmis minema keskkonda, kus t\u00f5de oli lahjendatud ja
segatud maailma vaimuga. Nad pidid esmalt ise kinnistuma puhtas t\u00f5es,
enne kui suutsid seista vastu s\u00fcnkretismi seadusetusele.
Mida see t\u00e4hendab meie jaoks t\u00e4na? Me elame justkui uussamaaria ajastul.
Meie \u00fcmber on \u00fchiskond, mis on loonud oma “omaenese religiooni” \u2013 segu
kristlikest v\u00e4\u00e4rtustest, eneseabist, idamaistest praktikatest ja
tarbimis\u00fchiskonna filosoofiast. Ja Jeesuse hoiatus kajab meile vastu:
\u00c4rge minge samaarlaste teele! See t\u00e4hendab: \u00e4rge lahjendage oma usku
maailma standardite j\u00e4rgi. \u00c4rgem p\u00fc\u00fcdkem meeldida maailmale, mugandades
evangeeliumi s\u00f5numit nii, et see kedagi ei riivaks. Me peame esmalt ise
naasma \u201eIisraeli kadunud lammaste\u201c juurde \u2013 see t\u00e4hendab, me peame
puhastama omaenda s\u00fcdame, omaenda koguduse ja omaenda pered poolikust
kristlusest. P\u00fcha kirikuisa Augustinus on tabavalt \u00f6elnud:
\u201eJumal pakub meile alati h\u00e4id asju, kuid meie k\u00e4ed on liiga t\u00e4is
maailma r\u00e4mpsu, et neid vastu v\u00f5tta.\u201c (Sermo LXI) Kui me tahame olla
t\u00f6\u00f6tegijad Jeesuse l\u00f5ikusel, peame oma k\u00e4ed ja s\u00fcdamed t\u00fchjendama maailma
ihadest. Mida me siis tegema peame? Kuidas me peame elama selle
evangeeliumi valguses? Me peame palvetama l\u00f5ikuse Isanda poole. Jeesus
ei k\u00e4skinud esmalt tormata tegutsema, vaid palvetada. T\u00f5eline misjon
ja ligimesearmastus s\u00fcnnib p\u00f5lvedel, p\u00f5lvitades altari ees, kus Kristus
ise kingib meile oma p\u00fchima Ihu ja Vere. Meie \u00fcmber on inimesi, kes on
\u201evaevatud ja h\u00fcljatud\u201c. Nad ei pruugi olla vaesed materiaalselt, kuid
nad on vaesed vaimselt. Nad on \u00fcksi, t\u00e4is \u00e4revust ja lootusetust. Meie
kohus on viia neile s\u00f5num: \u201eTaevariik on l\u00e4hedal!\u201c Me teeme seda oma
naeratuse, oma \u00e4rakuulamise, oma andestuse ja oma kompromissitu
ustavusega kiriku sakramentaalsele elule. Sest k\u00f5ik, mis meil on \u2013 meie
elu, meie anded, meie usk, p\u00fchitsev arm \u2013 on puhas kingitus Jumalalt.
Me ei tohi seda hoida enesele. Me peame kasutama end teiste heaks.
Mingem siis v\u00e4lja sel n\u00e4dalal, kindlana Jumala armus, riietatuna
p\u00e4\u00e4ster\u00f5ivastega, ja kuulutagem oma eluga \u2013 mitte ainult s\u00f5nade, vaid
p\u00fchade armastuse tegudega \u2013, et Taevariik on t\u00f5epoolest tulnud meie l\u00e4hedale.
Issand Jeesus Kristus, puhasta Sina meie s\u00fcdamed maailma eksitustest
ja kingi meile Neitsi Maarja eeskujul julgust ustavalt Sinu l\u00f5ikusel
teenida, sest Sina elad ja valitsed igavesti. Aamen.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"