KRISTUSE P\u00dcHIMA IHU JA VERE SUURP\u00dcHA A AASTAL<\/p>\n\n\n\n
Lugemine viiendast Moosese raamatust:
Mooses r\u00e4\u00e4kis rahvale: \u201eTuleta meelde k\u00f5ike seda teed, mis Issand,
su Jumal, sind on saatnud need nelik\u00fcmmend aastat k\u00f5rbes, et sind
alandlikuks teha ja sind proovile panna, et teada saada, mis on su
s\u00fcdames: kas sa pead tema k\u00e4ske v\u00f5i mitte? Tema tegi su alandlikuks
n\u00e4ljaga, ja ta s\u00f6\u00f6tis sind mannaga, mida ei tundnud ei sina ega su
vanemad, et anda sulle teada, et inimene ei ela \u00fcksnes leivast,
vaid igast s\u00f5nast, mis tuleb Issanda suust, sellest elab inimene.
\u00c4ra unusta Issandat, oma Jumalat, kes t\u00f5i sind v\u00e4lja Egiptusemaalt,
orjusekojast, kes sind saatis suures ja koledas k\u00f5rbes, kus olid
m\u00fcrgised maod ja skorpionid, p\u00f5uasel maal, kus ei olnud vett, kes
laskis sulle vett voolata r\u00e4nikivikaljust, kes s\u00f6\u00f6tis sind k\u00f5rbes
mannaga, mida ei tundnud su vanemad.”
See on Jumala S\u00f5na. T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
\u00dclista, Jeruusalem, Issandat!
\u00dclista, Jeruusalem, Issandat!
Siion, kiida oma Jumalat!
Sest tema teeb tugevaks su v\u00e4ravate riivid,
Tema \u00f5nnistab su lapsi sinu sees.
Tema annab rahu su rajale,
toidab sind k\u00f5ige parema nisuga.
Tema l\u00e4kitab oma s\u00f5na maa peale,
Tema k\u00e4sk jookseb ruttu.
Tema annab teada oma s\u00f5na Jaakobile
ja Iisraelile oma seadmised ja \u00f5igused.
N\u00f5nda ei ole Tema \u00fchelegi rahvale teinud,
Tema seadmisi ei ole nad tunda saanud.
Au olgu + Isale ja Pojale ja P\u00fchale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on n\u00fc\u00fcd, ikka ja igavesti. Aamen.
\u00dclista, Jeruusalem, Issandat!<\/p>\n\n\n\n
Teine lugemine p\u00fcha apostel Pauluse esimesest kirjast korintlastele:
Vennad! \u00d5nnistuse karikas, mida me \u00f5nnistame \u2013 eks see ole Kristuse
vere osadus? Leib, mida me murrame \u2013 eks see ole Kristuse ihu osadus?
Et see leib on \u00fcks, siis oleme ka meie, paljud, \u00fcks ihu, sest me k\u00f5ik
saame osa sellest \u00fchest leivast.See on Jumala S\u00f5na. T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
Halleluuja!
Mina olen taevast tulnud Eluleib,
kes seda leiba s\u00f6\u00f6b, elab igavesti!
Halleluuja!<\/p>\n\n\n\n
Evangeelium p\u00fcha Johannese j\u00e4rgi:
Jeesus \u00fctles rahvale: \u201eMina olen elav leib, mis on taevast alla tulnud.
Kui keegi seda leiba s\u00f6\u00f6b, siis ta elab igavesti; ja see leib, mis mina
annan, on minu liha; ma annan selle maailma elu eest.\u00bb Siis l\u00e4ksid
juudid omavahel riidu ja k\u00fcsisid: \u201eKuidas saab tema meile oma liha s\u00fc\u00fca
anda?\u00bb Jeesus \u00fctles neile: \u201eT\u00f5esti, t\u00f5esti, mina \u00fctlen teile: kui te ei
s\u00f6\u00f6 Inimese Poja liha ega joo Tema verd, siis ei ole teie sees elu. Kes
minu liha s\u00f6\u00f6b ning minu verd joob, sellel on igavene elu ja mina \u00e4ratan
ta \u00fcles viimsel p\u00e4eval, sest minu liha on t\u00f5eline roog ja minu veri on
t\u00f5eline jook. Kes minu liha s\u00f6\u00f6b ja minu verd joob, see j\u00e4\u00e4b minu sisse
ja mina j\u00e4\u00e4n tema sisse. Nii nagu elav Isa minu on l\u00e4kitanud ja mina
elan Isa l\u00e4bi, nii elab ka see, kes mind s\u00f6\u00f6b, minu l\u00e4bi. See ongi leib,
mis on alla tulnud taevast \u2013 mitte nagu see leib, mida teie esiisad
s\u00f5id; nemad surid. Kes seda leiba s\u00f6\u00f6b, see elab igavesti.\u00bb
See on p\u00fcha evangeelium. \u00dclistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!
Jh 6:51-58<\/p>\n\n\n\n
Evangeeliumi s\u00f5nad kustutagu meie eksimused.<\/p>\n\n\n\n
Liturgiline v\u00e4rv: valge<\/p>\n\n\n\n
Jumal, meie Isa, Kelle Poeg, meie Issand Jeesus Kristus imelises
sakramendis j\u00e4ttis meile m\u00e4lestusm\u00e4rgi oma kannatustest:
anna meile n\u00f5nda austada Tema Ihu ja Vere p\u00fcha saladust,
et me v\u00f5iksime alati endas tunda Tema lunastuse vilja;
Kes elab ja valitseb koos Sinu ja P\u00fcha Vaimuga, \u00fcks Jumal,
igavesest ajast igavesti. Aamen.<\/p>\n\n\n\n
Lugemised hommikupalvusel: Lugemised \u00f5htupalvusel: M\u00f5tisklus KRISTUSE P\u00dcHIMA IHU JA VERE SUURP\u00dcHA A AASTAL Lugemine viiendast Moosese raamatust:Mooses r\u00e4\u00e4kis rahvale: \u201eTuleta meelde k\u00f5ike seda teed, mis Issand,su Jumal, sind on saatnud need nelik\u00fcmmend aastat k\u00f5rbes, et sindalandlikuks teha ja sind proovile panna, et teada saada, mis … J\u00e4tka lugemist
Ps 73; Jr 23:23-32; Mt 7:13-14,21-29<\/a><\/p>\n\n\n\n
Ps 119:33-48; 5Ms 30:11-20; Jh 13:1-17,34-35<\/a><\/p>\n\n\n\n
Armsad \u00f5ed ja vennad Issandas!
T\u00e4na t\u00e4histame me p\u00e4eva, mis kutsub meid kummardama m\u00fcsteeriumi ees, mis on meie
usu s\u00fcda ja kese \u2013 Kristuse P\u00fchima Ihu ja Vere suurp\u00fcha, Corpus Christi. T\u00e4nased
p\u00fchakirjalugemised viivad meid r\u00e4nnakule l\u00e4bi aja. Me kuulsime Moosest tuletamas
meelde neljak\u00fcmneaastast r\u00e4nnakut k\u00f5rbes, kus Jumal toitis oma rahvast mannaga \u2013
leivaga, mida nad ei tundnud, et \u00f5petada: inimene ei ela \u00fcksnes leivast, vaid
igast s\u00f5nast, mis l\u00e4htub Jumala suust. Ja evangelist Johannes toob meie ette
Jeesuse enda s\u00f5nad, mis vapustasid Tema kuulajaid: \u201eMina olen elav leib, mis on
taevast alla tulnud\u2026 Kes minu liha s\u00f6\u00f6b ning minu verd joob, sellel on igavene
elu.\u201c Sajandite jooksul on selle saladuse, p\u00fcha altarisakramendi \u00fcmber vaieldud.
\u00dcks selliseid ajaloolisi s\u00fc\u00fcdistusi, mida on sageli veeretatud katoliikliku ja
anglokatoolse teoloogia vastu, v\u00e4idab, nagu me usuks, et igal missal, igal
armulauajumalateenistusel l\u00f6\u00f6daks Jeesus justkui uuesti risti. Et me kordame
Kolgata verist ohvrit ja naelutame Lunastaja ikka ja j\u00e4lle uuesti ristipuule.
Kuid see on s\u00fcgav v\u00e4\u00e4ritim\u00f5istmine. Kiriku traditsiooniline sakramentaalne
teoloogia ei r\u00e4\u00e4gi kunagi Kristuse uuesti ohverdamisest. Kiri heebrealastele \u00fctleb
selgelt: Kristus suri pattude eest \u00fcks kord ainukordselt (Hb 9:28). Kolgata
ohver on t\u00e4iuslik, l\u00f5petatud ja seda ei saa ega tohi korrata.
Mida siis t\u00e4hendab P\u00fcha Missa? Missa ja iga euharistia kese on lahutamatult
seotud Suurel Neljap\u00e4eval sisseseatud armulauaga. Seal, \u00fclemises toas, enne oma
kannatust ja surma, seadis Jeesus sisse sakramendi. Ta ei loonud uut ristil\u00f6\u00f6mist,
vaid andis meile viisi, kuidas Tema kord s\u00fcndinud ja igavesti elav ohver saab
olevikuks meie jaoks. P\u00fcha missa ei ole Kolgata kordamine, vaid eesriide
avanemine l\u00e4bi aja ja ruumi. Kui me koguneme altari \u00fcmber, ei too me Kristust
taevast alla uuesti surema, vaid P\u00fcha Vaim \u00fchendab meid Kristuse \u00fche ja igavese
ohvriga. Me astume sisse sellesse samasse Suure Neljap\u00e4eva \u00fclemisse tuppa. See,
mis toimus kord ajaloos, muutub sakramentaalselt kohalolevaks n\u00fc\u00fcd ja praegu.
M\u00f5elgem korraks sellele imelisele s\u00f5nale, mida me eestlastena kasutame: armulaud.
Nagu me teame, p\u00e4rineb see m\u00f5iste \u00fclemsaksa keelest*, kuskohast tulid esimesed
misjon\u00e4rid Liivimaale. Kuid eesti keeles on see saanud t\u00e4iesti ainulaadse,
sisulise ja teoloogilise t\u00e4henduse. See ei ole lihtsalt \u201ep\u00fcha s\u00f6\u00f6maaeg\u201c v\u00f5i
\u201et\u00e4nup\u00fcha\u201c. See on Armu-laud. See on paik, kus kohtuvad inimene ja Jumala
l\u00f5pmatu, teenimatu halastus. See on laud, kus meile ei anta mitte lihtsalt toitu
keha jaoks, vaid meile jagatakse Jumala Armu Ennast isikuliselt. See on koht,
kus Kingitus ja Kingituse Andja on \u00fcks ja seesama.
Mida t\u00e4hendab traditsioonilises teoloogias see, et me v\u00f5tame vastu Kristuse t\u00f5elist
Ihu ja Verd? See ei ole s\u00fcmbol. See ei ole pelgalt m\u00e4lestusm\u00e4rk kadunud \u00f5petajast.
Teoloogia r\u00e4\u00e4gib reaalsest kohalolust (Real Presence). Kui preester palub P\u00fcha
Vaimu p\u00fchitsema leiba ja veini, muutuvad need olemuslikult Kristuse Ihuks ja Vereks.
See t\u00e4hendab, et me puudutame Jumalat ja Tema puudutab meid k\u00f5ige vahetumal,
f\u00fc\u00fcsilisemal viisil. Kristuse Ihu vastuv\u00f5tmine t\u00e4hendab, et Tema elu voolab meis.
Tema armastus hakkab elama meie s\u00fcdames. Nagu apostel Paulus kirjutab t\u00e4nases
teises lugemises: \u201eEt see leib on \u00fcks, siis oleme ka meie, paljud, \u00fcks ihu, sest
me k\u00f5ik saame osa sellest \u00fchest leivast.\u201c Sakrament mitte ainult ei \u00fchenda meid
Jumalaga, vaid liidab meid kokku \u00fcheks Ihuks, Kirikuks, teineteisega. Me saame
selleks, mida me vastu v\u00f5tame.
P\u00fcha Augustinus \u00fctleb: \u201eMina olen t\u00e4iskasvanud hinge toit \u2013 kasva vaimus ja sa
suudad Mind vastu v\u00f5tta. Kuid erinevalt tavalisest toidust, mille sinu keha
endaks muudab, ei muuda sa Mind mitte endasarnaseks\u2026 vaid hoopis Sina muutud
Minu sarnaseks.\u201c
Armsad \u00f5ed ja vennad, kui valusalt ja tabavalt k\u00f5netab see p\u00fchaku m\u00f5te meid t\u00e4na,
siin maailmas. Me elame ajastul, kus meie suurimaks v\u00e4ljakutseks on saanud
kiirustamine ja sisemine killustatus. Me p\u00fc\u00fcame oma hinge n\u00e4lga vaigistada
ekraanide v\u00f5i pideva sagimisega, kuid tunneme end ikka t\u00fchjana.
Kuid see p\u00fcha Armulaud siin on rohi meie aja haigustele. Kristus ei paku
meile kiirtoitu. Ta kutsub meid peatuma. Ta \u00fctleb: \u201eMina olen t\u00f5eline roog.\u201c Kui
me p\u00f5lvitame selle altari ees, tuletab Jumal meile meelde, et me ei pea elama
pidevas p\u00f5uases k\u00f5rbes. Me v\u00f5ime oma hinge t\u00fchjuse t\u00e4ita Temaga, kes on Elav Leib.
Ja veel \u00fcks asi, mis meid t\u00e4nap\u00e4eval vaevab, on \u00fcksildus rahvahulgas. Me oleme
justkui \u00fchendatud kogu maailmaga, kuid ometi tunneme end sageli nii \u00fcksikuna.
Aga vaadake p\u00fchale altarile: armulaud ei ole kunagi \u00fchemehe-s\u00f6\u00f6maaeg. Me ei tule
siia \u00fcksi. Kui me sirutame k\u00e4e leiva j\u00e4rele, ei \u00fchenda see p\u00fcha sakrament meid
mitte ainult Jumalaga, vaid sulatab meid kokku \u00fcheks perekonnaks. See l\u00f5hub meie
isolatsiooni ja teeb meid \u00fcksteise m\u00e4rkajateks ja kandjateks. Me muutume Tema
sarnaseks \u2013 see t\u00e4hendab, me muutume armastuseks.
Kiriku pikaaegses traditsioonilises keeles on sellel p\u00fchitsetud leival veel \u00fcks
eriline ja m\u00fcstiline nimi. Seda nimetatakse Inglite Leivaks \u2013 Panis Angelicus.
M\u00f5elgem hetkeks sellele. Mis on inglite toit taevas? Inglitel pole keha, nad ei
vaja leiba selle maailma p\u00f5ldudelt. Nende eluks, nende toiduks ja r\u00f5\u00f5muks on
Jumala enda ligiolu, Tema l\u00f5pmatu ilu ja armastuse vaatlemine n\u00e4ost n\u00e4kku. Ja
vaadake, millise uskumatu kummarduse teeb Jumal inimese poole: see sama taevane
ligiolu, see sama valguse ja armastuse allikas, mis toidab ingleid taevas,
antakse t\u00e4na meile \u2013 siin p\u00fchitsetud leiva ja veini salajases kujus.
Kui me tuleme selle laua \u00e4\u00e4rde, ei ole me enam lihtsalt r\u00e4ndurid argip\u00e4eva
muredes. Hetkeks avaneb taevas. Me istume lauda koos inglite ja p\u00fchakute kooriga.
Me saame osa tulevase maailma roast juba siin, kaduvuse keskel. See teadmine
toob meie hingesse s\u00fcgava rahu ja aukartuse. Me v\u00f5ime olla v\u00e4sinud, me v\u00f5ime
tunda end t\u00fchisena v\u00f5i elust r\u00e4situna, aga kui me v\u00f5tame vastu Inglite Leiba,
tuletab Jumal meile meelde meie kuninglikku p\u00e4ritolu ja igavest sihtpunkti.
Meid toidetakse kuningate toiduga. Kui me astume t\u00e4na ja homme altari ette,
siis j\u00e4tkem selja taha k\u00f5ik teoloogilised vaidlused. Tulegem selle p\u00fcha
Armulaua \u00e4\u00e4rde aukartuse, v\u00e4rina, kuid eelk\u00f5ige s\u00fcgava r\u00f5\u00f5muga. Meid toidetakse.
Meid toidab Elav Leib, mis on tulnud taevast. Hoidkem meeles t\u00e4nast p\u00e4eva-
palvet: \u201eAnna meile n\u00f5nda austada Tema Ihu ja Vere p\u00fcha saladust, et me
v\u00f5iksime alati endas tunda Tema lunastuse vilja.\u201c
Au olgu Isale ja Pojale ja P\u00fchale Vaimule, n\u00f5nda nagu oli alguses, on n\u00fc\u00fcd
ja ikka ning igavesest ajast igavesti. Aamen.<\/p>\n\n\n\n\n
(Gnadentisch), mida kasutasid Liivimaale saabunud varased misjon\u00e4rid ja
hilisemad kirikureformaatorid. Saksa keeleruumis kinnistus see eriti
t\u00e4nu Martin Lutheri piiblit\u00f5lkele. Eestikeelsena on see aga omandanud
t\u00e4iesti unikaalse, poeetilise ja teoloogilise lisat\u00e4henduse, mida teistes
keeltes sageli ei kohta: see on laud, kuhu me tuleme patustena, et saada
osa puhtast ja teenimatust armust (erinevalt ladinakeelsest Eucharistia\u2019st
ehk t\u00e4nup\u00fchast v\u00f5i Communio\u2019st ehk osadusest).<\/li>\n<\/ul>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"