KOLMAINUP\u00dcHA A aastal<\/p>\n\n\n\n
Lugemine teisest Moosese raamatust:
Mooses t\u00f5usis hommikul vara ning l\u00e4ks \u00fcles Siinai m\u00e4ele, nii nagu Issand oli
teda k\u00e4skinud, ning v\u00f5ttis m\u00f5lemad kivilauad. Ja Issand laskus alla pilve sees
ning seadis end tema k\u00f5rvale. Mooses astus tema juurde ja h\u00fc\u00fcdis appi Issanda
nime. Aga Issand m\u00f6\u00f6dus tema eest ja h\u00fc\u00fcdis: “Issand on halastaja ja armuline
Jumal, kannatlik, helde ja t\u00f5emeelne”. Sedamaid kummardas Mooses maani. Ta
heitis silmili maha ning \u00fctles: “Issand, kui ma olen sinu silmis armu leidnud,
siis k\u00e4igu minu Issand \u00fches meiega. Kuigi see on kangekaelne rahvas, anna meile
andeks meie s\u00fc\u00fc ja patud ning v\u00f5ta meid oma p\u00e4risosaks vastu”.
See on Jumala S\u00f5na. T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
Issand, ole \u00fclistatud ja k\u00f5rgekskiidetud igavesti!
\u00dclistatud oled sina, Issand – sina, meie isade Jumal,
\u00fclistatud ja k\u00f5rgekskiidetud igavesti!
Kiidetud on sinu p\u00fcha ja \u00fclev nimi,
\u00fclistatud ja k\u00f5rgekskiidetud igavesti!
\u00dclistatud oled sa oma templi p\u00fchas hiilguses,
k\u00f5rgesti austatud ja k\u00f5rgele \u00fclendatud igavesti.
\u00dclistatud oled sina, kes sa istud keerubitest troonil ja vaatad s\u00fcgavasse,
t\u00e4natud ja k\u00f5rgekskiidetud igavesti!
\u00dclistatud oled sa oma v\u00e4gede auj\u00e4rjel,
k\u00f5rgesti austatud ja k\u00f5rgeks kiidetud igavesti!
\u00dclistatud oled sa taeva v\u00f5lvil,
kiidetud ja austatud igavesti.
Au olgu + Isale ja Pojale ja P\u00fchale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on n\u00fc\u00fcd, ikka ja igavesti. Aamen.
Issand, ole \u00fclistatud ja k\u00f5rgekskiidetud igavesti!<\/p>\n\n\n\n
Teine lugemine p\u00fcha apostel Pauluse teisest kirjast korintlastele:
Vennad, olge r\u00f5\u00f5msad, laske end uuendada ja t\u00e4iuslikuks teha, v\u00f5tke minu
manitsust kuulda ja olge \u00fcksmeelsed ning elage rahus – siis on armastust ja rahu
Jumal teiega. Tervitage \u00fcksteist p\u00fcha suudlusega. Ka k\u00f5ik p\u00fchad tervitavad teid.
Aga Issanda Jeesuse Kristuse arm, Jumala armastus ja P\u00fcha Vaimu osadus olgu teie
k\u00f5ikidega! See on Jumala S\u00f5na. T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
Halleluuja!
Au olgu Isale ja Pojale ja P\u00fchale Vaimule
Jumalale kes oli, on, ja kes tuleb oma kirkuses!
Halleluuja!<\/p>\n\n\n\n
Evangeelium p\u00fcha Johannese j\u00e4rgi:
Jeesus \u00fctles Nikodeemusele: “N\u00f5nda on Jumal maailma armastanud, et ta on andnud
oma ainus\u00fcndinud Poja, et \u00fckski, kes temasse usub, ei l\u00e4heks hukka, vaid et
temal oleks igavene elu. Jumal ei ole oma poega selleks maailma saatnud, et ta
maailma \u00fcle kohut m\u00f5istaks, vaid et maailm tema l\u00e4bi \u00f5ndsaks saaks. Kes temasse
usub, selle \u00fcle ei m\u00f5isteta kohut; aga kes ei usu, selle \u00fcle on kohus juba
m\u00f5istetud, sest ta ei ole uskunud Jumala ainus\u00fcndinud Poja nimesse.”
See on p\u00fcha evangeelium. \u00dclistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!
Jh 3,16-18<\/p>\n\n\n\n
Evangeeliumi s\u00f5nad kustutagu meie eksimused.<\/p>\n\n\n\n
Liturgiline v\u00e4rv: valge<\/p>\n\n\n\n
K\u00f5igev\u00e4eline ja igavene Jumal, kes Sa oled andnud meile, oma sulastele, armu
t\u00f5elise usu tunnistamise l\u00e4bi igavese Kolmainsuse auhiilgust m\u00f5ista ning
Jumaliku Majesteedi v\u00e4es \u00dchtsust kummardada: Me palume Sind, et Sa hoiaksid
meid kindlana selles usus ja teenimises ning viiksid meid viimaks vaatama
Sind Sinu \u00fches ja igaveses auhiilguses, oh Isa; kes Sa koos Poja ja P\u00fcha
Vaimuga elad ja valitsed, \u00fcks Jumal, igavesest ajast igavesti. Aamen.<\/p>\n\n\n\n
Lugemised hommikupalvusel: Lugemised \u00f5htupalvusel: M\u00f5tisklus KOLMAINUP\u00dcHA A aastal Lugemine teisest Moosese raamatust:Mooses t\u00f5usis hommikul vara ning l\u00e4ks \u00fcles Siinai m\u00e4ele, nii nagu Issand oliteda k\u00e4skinud, ning v\u00f5ttis m\u00f5lemad kivilauad. Ja Issand laskus alla pilve seesning seadis end tema k\u00f5rvale. Mooses astus tema juurde ja h\u00fc\u00fcdis … J\u00e4tka lugemist
Ps 29; Ps 99; Js 6:1-8; 1Pt 1:1-12<\/a><\/p>\n\n\n\n
Ps 98; Ps 100; Srk 43:1-12,27-33; Ef 4:1-16<\/a><\/p>\n\n\n\n
Armsad \u00f5ed ja vennad Issandas!
T\u00e4na seisame me kristliku aasta \u00fche k\u00f5ige s\u00fcgavama ja aukartust\u00e4ratavama saladuse
ees. Me p\u00fchitseme Kolmainup\u00fcha. T\u00e4nane p\u00e4evapalve, mida me \u00e4sja palvetasime,
tuletab meile meelde, et meile on antud \u201earmu t\u00f5elise usu tunnistamise l\u00e4bi
igavese Kolmainsuse auhiilgust m\u00f5ista.\u201c Kuid mis on see \u201et\u00f5eline usk\u201c? See ei ole
pelgalt intellektuaalne n\u00f5ustumine m\u00f5ne keerulise matemaatilise valemiga, et \u00fcks
pluss kaks v\u00f5rdub kolm. Teoloogia \u00f5petab meile, et Kolmainsus ei ole m\u00f5istatus,
mida lahendada, vaid M\u00fcsteerium, millesse elada. See on ilmutus Jumala sisemisest
olemusest, mis on olemuslikult armastuse osadus: Isa, Kes armastab; Poeg, Keda
armastatakse; ja P\u00fcha Vaim, Kes on see armastus nende vahel.
Meie esimeses lugemises Teisest Moosese raamatust n\u00e4eme Moosest t\u00f5usmas Siinai
m\u00e4ele. Jumal laskub alla pilve sees. Kuid pange t\u00e4hele, mida Jumal teeb \u2013 Ta ei
ilmuta end kauge ja k\u00e4ttesaamatu monarhina, vaid Ta kuulutab: \u201eIssand on halastaja
ja armuline Jumal, kannatlik, helde ja t\u00f5emeelne.\u201c Jumal ei ole \u00fcksildane Jumal.
Kui Jumal oleks olnud enne maailma loomist t\u00e4ielikus \u00fcksinduses, ei saaks Ta oma
olemuselt olla armastus, sest armastus vajab objekti. Kuid meie Jumal on igavene
Suhe. Kui Mooses kohtab seda Jumalat, on tema esimeseks reaktsiooniks langeda
silmili maha ja kummardada. Kuid selle ilmutuse ees seisab usklik inimene alati
kahe suure ohu ees. Esimene on teoloogiline uhkus, millest \u00fchte tunneme ariaanluse
nime all \u2013 kiusatus taandada Poeg, Jeesus Kristus, pelgalt \u00fcheks t\u00e4iuslikuks
looduks, prohvetiks v\u00f5i heaks \u00f5petajaks. See on oht teha Jumalast midagi meile
m\u00f5istetavat ja mugavat, riisudes Temalt salasuse ja igavese jumalikkuse.
Teine oht on vaimulik kangekaelsus, millest r\u00e4\u00e4gib Mooses. Me v\u00f5ime tunda dogmasid,
me v\u00f5ime teada \u00f5igeid s\u00f5nu, kuid meie s\u00fcda v\u00f5ib j\u00e4\u00e4b k\u00f5vaks nagu kivid Siinail.
Kolmainup\u00fcha hoiatab meid usuelu formaliseerumise eest, kus me kummardame Jumalat
huultega, kuid elame ikka oma kangekaelsuses, keeldudes laskmast Jumala halastusel
end muuta. Meie teoloogia ei l\u00f5pe raamatutes, vaid see p\u00f5lvitab altari ees. Me
kummardame Jumalikku Majesteeti, sest Tema halastus on suurem kui meie kangekaelsus,
t\u00e4pselt nagu Mooses palus: \u201eAnna meile andeks meie s\u00fc\u00fc ja patud ning v\u00f5ta meid
oma p\u00e4risosaks vastu.\u201c Kuidas me kummardame seda lahtiseletamatut Jumalat? Me
teeme seda l\u00e4bi Kiriku. T\u00e4nane psalm \u00fctleb: \u201e\u00dclistatud oled Sa oma templi p\u00fchas
hiilguses.\u201c Me m\u00f5istame, et kui me koguneme liturgiale \u2013 kui s\u00fc\u00fcdatakse k\u00fc\u00fcnlad,
kui t\u00f5useb viirukisuits ja kui preester t\u00f5stab p\u00fcha Sakramenti \u2013, me ei tee
lihtsalt vagalt n\u00e4item\u00e4ngu. Liturgia on aken igavikku. Kirik on paik, kus maa ja
taevas \u00fchinevad. Templi p\u00fchas hiilguses kummardame me \u00dchtsust, liitudes inglite
ja keerubite lauluga taeva v\u00f5lvil. Me ei kummarda Jumalat \u00fcksikute indiviididena,
vaid Kristuse M\u00fcstilise Ihuna. Kiriku liturgia kaudu t\u00f5mmatakse meid kaasa
Kolmainsuse endasisesesse armastuse ringm\u00e4ngu. Iga missa algab Isa, Poja ja P\u00fcha
Vaimu nimel ning l\u00f5peb Kolmainsuse \u00f5nnistusega. Meie palve on kolmainulik: me
palume Isa, Poja l\u00e4bi, P\u00fcha Vaimu v\u00e4es. P\u00fcha apostel Paulus aga hoiatab meid t\u00e4na
ohu eest. Ta manitseb korintlasi: \u201eOlge \u00fcksmeelsed ning elage rahus.\u201c Miks see
hoiatus on Kolmainup\u00fchal nii oluline? Sest Kirik on Kolmainsuse elav peegeldus
maa peal. Kui Jumal on Isikute t\u00e4iuslik \u00fchtsus ja osadus, siis usklike
omavahelised t\u00fclid, kildkondlikkus, seljataga r\u00e4\u00e4kimine ja isekus ei ole lihtsalt
inimlikud n\u00f5rkused \u2013 need on otsene Kolmainsuse olemuse eitamine. Kui meie
seast kaob rahu h\u00e4\u00e4bub ka \u201eP\u00fcha Vaimu osadus\u201c, mis peaks meid liitma \u00fcheks.
P\u00fcha Paulus kirjutab korintlastele: \u201eVennad, olge r\u00f5\u00f5msad\u2026 ja elage rahus.\u201c Miks
me peame Kolmainsusest r\u00f5\u00f5mu tundma? P\u00fcha Johannes annab meile t\u00e4na vastuse
evangeeliumi kuldses salmis: \u201eN\u00f5nda on Jumal maailma armastanud, et ta on andnud
oma ainus\u00fcndinud Poja.\u201c Me tunneme r\u00f5\u00f5mu, sest me ei kummarda ebajumalaid, vaid
t\u00f5elist elavat Jumalat, Kelle motivatsiooniks on puhas, ennastandev armastus.
Isa annab Poja; Poeg annab oma elu; Vaim valatakse v\u00e4lja meie s\u00fcdametesse. See on
p\u00e4\u00e4stev t\u00f5de: Jumal ei l\u00e4kitanud oma Poega maailma kohut m\u00f5istma, vaid p\u00e4\u00e4stma.
Evangeelium tuletab meelde, et “taevane” kohus ei ole midagi, mille kaudu Jumal
meid vihaselt karistaks. Jumal ei saatnud Poega kohut m\u00f5istma. Suurim oht meile on
luua endale vale, hirmutav pilt Jumalast kui kurjast kuningast, kes otsib meie
eksimusi. Kui me ei usu Tema armastusse, m\u00f5istame me iseenda \u00fcle kohut. Me
isoleerime end valguse eest, sulgudes oma s\u00fcgavasse pimedusse ja meeleheitesse,
suutmata uskuda, et Kolmainsuse ainus olemuslik soov on meid elustada ja p\u00e4\u00e4sta.
Et see r\u00f5\u00f5m v\u00f5iks meis elada, peame me hoidma oma meeled ja s\u00fcdamed Tema suhtes
avatuna. Maailm meie \u00fcmber pakub meile sageli k\u00fc\u00fcnilisust, killustatust ja
\u00fcksindust. Kuid Kolmainsus kutsub meid osadusse. Avatud meelega elamine t\u00e4hendab
valmisolekut lasta end uuendada ja t\u00e4iuslikuks teha, nagu manitseb Paulus. See
t\u00e4hendab m\u00e4rgata Jumala ligiolu oma ligimeses \u2013 tervitada \u00fcksteist \u201ep\u00fcha
suudlusega\u201c, p\u00fchkida \u00e4ra lahkhelid ja elada \u00fchtsuses.
\u00c4rgem p\u00fc\u00fcdkem Kolmainsust m\u00f5istusega l\u00f5puni seletada. P\u00fcha Augustinus \u00fctles kord,
et kui sa p\u00fc\u00fcad p\u00fcha Kolmainsust t\u00e4ielikult m\u00f5ista, kaotad sa m\u00f5istuse; aga kui
sa eitad Kolmainsust, kaotad sa oma hinge. Selle asemel avagem oma meeled.
Tulgem altari ette aukartuse ja r\u00f5\u00f5muga. Tundkem r\u00f5\u00f5mu sellest, et me kuulume
Temale. Ja kui me v\u00f5tame vastu p\u00fcha armulauda \u2013 kus Isa armastus meid toidab,
Poja Ihu ja Veri meid lunastab ning P\u00fcha Vaim meid p\u00fchitseb \u2013, saagu meist endist
elavad Kolmainsuse peegeldused selles maailmas.
Armas taevane Isa, hoia meid kindlana selles usus ja teenimises ning too meid
viimaks vaatama Sind Poja ja P\u00fcha Vaimu \u00fches ja igaveses auhiilguses. Aamen.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"