\u00dcLEST\u00d5USMISAJA VI P\u00dcHAP\u00c4EV A AASTAL<\/p>\n\n\n\n
Lugemine apostlite tegude raamatust:
Filippus tuli \u00fchte Samaaria linna ja kuulutas neile Messiast. Aga rahvas pani
seda \u00fchel meelel t\u00e4hele, mida Filippus r\u00e4\u00e4kis. Nad kuulasid teda ning n\u00e4gid
tunnust\u00e4hti, mida Filippus tegi. Sest paljudest, kes olid vaevatud kurjadest
vaimudest, l\u00e4ksid need vaimud valju h\u00e4\u00e4lega karjudes v\u00e4lja, aga paljud, kes olid
halvatud ja jalutud, said terveks. Nii oli selles linnas suur r\u00f5\u00f5m. Kui
apostlid, kes olid Jeruusalemmas, said kuulda, et Samaaria on Jumala s\u00f5na vastu
v\u00f5tnud, siis l\u00e4kitasid nad nende juurde Peetruse ja Johannese. Peetrus ja
Johannes tulid Samaariasse ja palvetasid sealsete eest, et nad saaksid P\u00fcha
Vaimu, sest Vaim ei olnud alla tulnud veel kellegi peale nende seast, vaid nad
olid \u00fcksnes ristitud Issanda Jeesuse nimesse. Siis panid apostlid neile oma k\u00e4ed
peale ja nad said P\u00fcha Vaimu. See on Jumala S\u00f5na. T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
H\u00f5isake Jumala ees, k\u00f5ik maad!
M\u00e4ngige tema nime kirkusele.
\u00dclistage teda austuse ja kiitusega,
\u00fctelge Jumalale: “Kui aukartust\u00e4ratavad on sinu teod!”
Kummardagu sind kogu maailm ja laulgu sulle kiitust,
laulgu kiitust sinu nimele.
Tulge ja vaadake Jumala tegusid,
aukartust\u00e4ratav on tema t\u00f6\u00f6 inimlaste seas.
Tema muutis mere kuivaks maaks
ja me l\u00e4heme jalgsi l\u00e4bi vetevoogude.
R\u00f5\u00f5mustagem tema \u00fcle,
tema valitseb igavesti oma v\u00e4gevuses.
K\u00f5ik, kes te kardate Issandat, tulge ja kuulake,
ma r\u00e4\u00e4gin teile, mida head on tema minule teinud.
Jumal olgu kiidetud, sest tema ei ole \u00e4ra p\u00f5lanud mu palvet,
ega p\u00f6\u00f6ranud oma heldust minust k\u00f5rvale.
Au olgu + Isale ja Pojale ja P\u00fchale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on n\u00fc\u00fcd, ikka ja igavesti. Aamen.
H\u00f5isake Jumala ees, k\u00f5ik maad!<\/p>\n\n\n\n
Teine lugemine p\u00fcha apostel Peetruse esimesest kirjast:
Mu armsad, pidage Issandat Jeesust Kristust p\u00fchana oma s\u00fcdames, olge alati
valmis vastama iga\u00fchele, kes teilt k\u00fcsib lootuse kohta, milles te elate. Kuid
vastake tagasihoidlikult ja aupaklikult, sest teie s\u00fcdametunnistus on puhas.
Siis j\u00e4\u00e4vad h\u00e4bisse k\u00f5ik, kes laimavad teie head k\u00e4itumist Kristuses – j\u00e4\u00e4vad
h\u00e4bisse just selles, milles nad teid halvustavad. On ju parem kannatada heade
tegude p\u00e4rast – kui see on Jumala tahtmine – kui et kurjade tegude p\u00e4rast. Sest
Kristus on pattude p\u00e4rast surnud \u00fchel ainsal korral – \u00f5ige patuste eest,
selleks, et meid Jumala juurde juhtida. Ehkki ta surmati ihus, on ta vaimus
elavaks saanud. See on Jumala S\u00f5na. T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
Halleluuja!
Kui keegi peab minu k\u00e4ske,
siis minu Isa armastab teda ja me tuleme tema juurde!
Halleluuja!<\/p>\n\n\n\n
Evangeelium p\u00fcha Johannese j\u00e4rgi:
Jeesus \u00fctles oma j\u00fcngritele: Kui te armastate mind, siis pidage minu k\u00e4ske. Ja
ma palun Isa, ning tema annab teile teise Lohutaja, et tema oleks teiega
igavesti. See on t\u00f5e Vaim, keda maailm ei saa vastu v\u00f5tta, sest maailm ei n\u00e4e
ega tunne teda. Aga teie tunnete teda, sest ta j\u00e4\u00e4b teie juurde ja on teis
enestes. Mina ei j\u00e4ta teid vaeslasteks, vaid tulen teie juurde. Veel pisut aega,
ja maailm ei n\u00e4e mind enam, aga teie n\u00e4ete mind, sest mina elan, ja ka teie
j\u00e4\u00e4te elama. Sellel p\u00e4eval te m\u00f5istate, et mina olen Isas ja teie minus ning
mina teie sees. Kellel on minu k\u00e4sud ja kes neid peab, see armastab mind. Aga
kes mind armastab, teda armastab minu Isa, ning minagi armastan teda ja ilmutan
end temale. See on p\u00fcha evangeelium. \u00dclistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!
Jh 14,15-21<\/p>\n\n\n\n
Evangeeliumi s\u00f5nad kustutagu meie eksimused.<\/p>\n\n\n\n
Liturgiline v\u00e4rv: valge<\/p>\n\n\n\n
Jumal, Kes Sa oled valmistanud neile, kes Sind armastavad, nii palju h\u00e4id
asju, mis \u00fcletavad inimliku m\u00f5istuse: vala meie s\u00fcdametesse nii palju armastust
Sinu vastu, et me, armastades Sind k\u00f5iges ja \u00fcle k\u00f5ige, v\u00f5iksime saada Sinu
t\u00f5otused, mis \u00fcletavad k\u00f5ik, mida me ihaldame, Jeesuse Kristuse, meie Issanda
l\u00e4bi, Kes elab ja valitseb koos Sinu ja P\u00fcha Vaimuga, \u00fcks Jumal, igavesest
ajast igavesti. Aamen.<\/p>\n\n\n\n
Lugemised hommikupalvusel: Lugemised \u00f5htupalvusel: M\u00f5tisklus \u00dcLEST\u00d5USMISAJA VI P\u00dcHAP\u00c4EV A AASTAL Lugemine apostlite tegude raamatust:Filippus tuli \u00fchte Samaaria linna ja kuulutas neile Messiast. Aga rahvas paniseda \u00fchel meelel t\u00e4hele, mida Filippus r\u00e4\u00e4kis. Nad kuulasid teda ning n\u00e4gidtunnust\u00e4hti, mida Filippus tegi. Sest paljudest, kes olid vaevatud kurjadestvaimudest, … J\u00e4tka lugemist
Ps 65; Ps 67; Hs 34:25-31; Lk 11:1-13<\/a><\/p>\n\n\n\n
Ps 147; Js 48:12-21; Ilm 5<\/a><\/p>\n\n\n\n
Armsad \u00f5ed ja vennad Issandas!
T\u00e4na on Rogate \u2013 see t\u00e4hendab palvep\u00fchap\u00e4ev. Anglokatoliiklikus traditsioonis
ei ole palve lihtsalt “info edastamine” Jumalale, vaid see on osadus. See on
sisenemine sellesse armastuse r\u00fctmi, millest r\u00e4\u00e4gib t\u00e4nane evangeelium: “Mina
olen Isas ja teie minus ning mina teie sees” (Jh 14:20).
Meie t\u00e4nased lugemised moodustavad imelise terviku: hommikupalvuses Hesekiel
r\u00e4\u00e4gib meile Jumala kaitsvast lepingust, Peetrus \u00f5petab teises lugemises meid
lootust jagama ja evangeeliumis Jeesus lubab meile Lohutajat \u2013 P\u00fcha Vaimu.
Hommikupalvuses loetud Hesekieli raamatu tekst (34:25-31) viib meid karjamaale.
Anglokatoliiklik teoloogia r\u00f5hutab inkarnatsiooni \u2013 seda, et Jumal ei p\u00e4\u00e4sta
meid maailmast \u00e4ra, vaid hoiab ja lohutab meid maailma sees. Jumal \u00fctleb
prohveti kaudu: “Ma lasen vihma tulla omal ajal: need on \u00f5nnistusvihmad!” T\u00e4nase
p\u00fchap\u00e4eva ajalooline traditsioon ongi olnud paluda \u00f5nnistust maale, k\u00fclvile ja
laiemalt kogu loodule. See meenutab meile, et palve ei ole ainult “vaimne”
tegevus. Kui me palvetame “meie igap\u00e4evast leiba”, siis me p\u00fchitseme argip\u00e4eva.
Jumala lubadus, et “nad on muretult oma maal”, on kutse usaldada Jumalat ka siis,
kui me ei m\u00f5ista miks k\u00f5ik on nii nagu on. Meie turvalisus ei tule
kaitsepositsioonidest, vaid Jumala “rahulepingust”.
T\u00e4nane evangeelium ja Apostlite tegude raamat r\u00e4\u00e4givad meile P\u00fchast Vaimust,
Lohutajast. Samaarias n\u00e4gime, et usust ja ristimisest \u00fcksi ei piisanud \u2013 oli
vaja apostlite k\u00e4te pealepanemist, et Vaim saaks avalikuks.
Kristlikus m\u00f5ttes on see viide sakramentaalsele elule. Me vajame n\u00e4htavaid m\u00e4rke
(k\u00e4te pealepanemine, leib, vein, vesi), et n\u00e4htamatu arm saaks meie sisse elama
asuda. Jeesus \u00fctleb: “Ma ei j\u00e4ta teid vaeslasteks.” Rogate p\u00fchap\u00e4ev ongi vastus
meie igatsuse tundele. Palve on lapse k\u00f5ne oma Isale, teades, et ta ei ole \u00fcksi.
P\u00fcha Peetrus kutsub meid \u00fcles: “Olge alati valmis vastama iga\u00fchele, kes teilt
k\u00fcsib lootuse kohta, milles te elate.” Siinkohal on sobiv meenutada \u00fchte suurimat
inglise teoloogi ja p\u00fchakut, p\u00fcha John Henry Newmanit, kes esindas just seda
s\u00fcgavat anglokatoliiklikku vaimsust. Ta on \u00f6elnud:
“Jumal on mind loonud, et ma teeksin Talle mingit kindlat teenistust; Ta on
usaldanud mulle t\u00f6\u00f6, mida Ta pole usaldanud kellelegi teisele. Mul on minu
\u00fclesandeks minu koht\u2026 Seep\u00e4rast ma usaldan Teda. Kui ma olen haige, v\u00f5ib mu
haigus Teda teenida; kui ma olen segaduses, v\u00f5ib mu segadus Teda teenida; kui ma
olen kurbuses, v\u00f5ib mu kurbus Teda teenida. Tema ei tee midagi asjatult.”
See m\u00f5te on palvep\u00fchap\u00e4eva tuum. Meie palve ei pea olema alati v\u00f5idukas v\u00f5i
t\u00e4iuslik. Vahel on meie palve meie haigus, meie segadus v\u00f5i meie ootus. Me peame
m\u00f5istma palvet kui kohalolu, mitte kui sooritust. Anglokatoliiklik traditsioon
r\u00f5hutab kontemplatsiooni \u2013 vaikust p\u00e4rast armulauda, palvehetki enne p\u00e4ikeset\u00f5usu,
\u00f5htupalvet ja palju s\u00fcgavaid hetki Jumala osaduses, koos kogu p\u00fcha Kirikuga.
See muudab “p\u00e4evatekstid” elavaks kogemuseks, mitte intellektuaalseks hetkeks meie
elus.See ongi see “lootus”, millest Peetrus teises lugemises r\u00e4\u00e4gib \u2013 mitte naiivne
optimism, vaid teadmine, et me oleme osa Jumala suurest plaanist. Jeesus \u00fctleb
t\u00e4na korduvalt:
“Kui te armastate mind, siis pidage minu k\u00e4ske.” Anglokatoliikluses ei vaadata
“k\u00e4ske” kui piiranguid, vaid kui liturgilist eluviisi. K\u00e4sk armastada on kutse elada
harmoonias Jumala ja ligimesega. See on nagu prohvet Hesekieli hommikupalvuses
kirjeldatud karjamaa: lambad p\u00fcsivad karjas mitte hirmust karjase kepi ees, vaid
seet\u00f5ttu, et karjase juures on rahu, toit ja kaitse metsloomade eest. See on
otsene j\u00e4tk Hea Karjase p\u00fchap\u00e4eva m\u00f5tetele. Meie palve “Rogate” ongi palve selle
eest, et meil oleks j\u00f5udu p\u00fcsida selles armastuse r\u00fctmis. Mida see meie jaoks
t\u00e4hendab? Armsad s\u00f5brad, t\u00e4na me palume. Me palume koos kogu looduga. Me palume
“\u00f5nnistusvihma” oma v\u00e4sinuile, aga eriliselt eksinuile. Me palume P\u00fcha Vaimu
lohutust oma leinas ja v\u00e4simuses. Ja me teeme seda valges r\u00f5\u00f5mus, sest \u00fclest\u00f5usnud
Issand elab. Tema elab ja seep\u00e4rast, nagu Ta lubas, j\u00e4\u00e4me ka meie elama.
Kui te l\u00e4hete siit t\u00e4na v\u00e4lja, siis pidage meeles apostel Peetruse s\u00f5nu: tehke seda
tagasihoidlikult ja aupaklikult. Kandke seda lootust mitte kui relva, vaid kui
kingitust. Sest te olete Jumala kari, Tema karjamaa lambad, ja Tema on teie
Jumal \u2013 igavesti. Aamen.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"