\u00dcLEST\u00d5USMISAJA V P\u00dcHAP\u00c4EV A AASTAL<\/p>\n\n\n\n
Lugemine apostlite tegude raamatust:
Neil p\u00e4evil, kui j\u00fcngrite arv \u00fcha kasvas, hakkasid kreekastunud juudid nurisema
heebrea keelt k\u00f5nelevate juutide \u00fcle selle p\u00e4rast, et nende lesed olid
igap\u00e4evasest abiandmisest k\u00f5rvale j\u00e4etud. Siis kutsusid kaksteist kokku j\u00fcngrite
kogu ning \u00fctlesid: “See ei ole hea, kui meie peaksime Jumala s\u00f5na k\u00f5rvale j\u00e4tma
ning hakkama hoolt kandma toidulauas teenimise eest. Sellep\u00e4rast, vennad, valige
endi seast seitse meest, kellel on hea kuulsus ja kes on t\u00e4is vaimu ning
tarkust, et me v\u00f5iksime nad ametisse seada. Aga meie ise tahame j\u00e4\u00e4da palve ja
s\u00f5na teenimise juurde.” See k\u00f5ne oli tervele kogudusele meelt m\u00f6\u00f6da, ja nad
valisid Stefanose – mehe t\u00e4is usku ja P\u00fcha Vaimu – Filippuse ja Prokorose,
Nikanori ja Timoni, Parmeni ja Nikolaose – juudiusku p\u00f6\u00f6rdunud antiooklase. Need
mehed toodigi apostlite ette, ja kui nad olid koos palvetanud, panid apostlid
neile oma k\u00e4ed peale. Aga Jumala s\u00f5na levis ja j\u00fcngrite arv Jeruusalemmas
kasvas suuresti, ning ka hulk preestreid v\u00f5ttis usu vastu. See on Jumala S\u00f5na.
T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
Issand, olgu Sinu halastus meie \u00fcle!
H\u00f5isake Issandas, teie \u00f5iged,
vagadel on kohane laulda kiituselaulu.
Kiitke Issandat kandlem\u00e4nguga,
k\u00fcmnekeelse naabliga m\u00e4ngige temale.
Issanda s\u00f5na on \u00f5ige,
Tema tegudele v\u00f5ib loota.
Tema armastab \u00f5igust ja \u00f5iglust,
Issanda heldus t\u00e4idab maa.
Vaata, Issanda silm on k\u00f5igi nende \u00fcle,
kes teda kardavad ja ootavad tema heldust,
et ta vabastaks nende hinge surma k\u00fc\u00fcsist
ja hoiaks nad elus n\u00e4ljaajal.
Au olgu + Isale ja Pojale ja P\u00fchale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on n\u00fc\u00fcd, ikka ja igavesti. Aamen.
Issand, olgu Sinu halastus meie \u00fcle!<\/p>\n\n\n\n
Teine lugemine p\u00fcha apostel Peetruse esimesest kirjast:
Tulge Issanda Jeesuse – elava kivi – juurde, kes k\u00fcll inimeste poolt on
k\u00f5lbmatuks arvatud, kuid kes Jumala silmis on \u00e4ravalitud ja hinnaline. Laske ka
endid ehitada elavate kividena vaimseks kojaks – saage p\u00fchaks preesterkonnaks,
tooma vaimulikke ohvreid, mis on Jumalale
meelep\u00e4rased Jeesuse Kristuse kaudu. Sest p\u00fchakiri \u00fctleb: “Vaata, ma panen
Siionisse kivi – \u00e4ravalitud, igavese nurgakivi, ning see, kes temasse usub, ei
j\u00e4\u00e4 iial h\u00e4bisse”. Teile, kes te usute, on see auks; uskmatuile on see aga kivi,
mille hooneehitajad on minema visanud. Ometi on see saanud nurgakiviks –
komistuskiviks ja pahanduse kaljuks, mille otsa nad komistavad, kuna nemad ei
pane t\u00e4hele Jumala s\u00f5na – seep\u00e4rast saabki neile just niisugune osa. Aga teie
olete valitud sugu, kuninglik preesterkond, p\u00fcha rahvas, p\u00e4risrahvas, et te
kuulutaksite tema v\u00e4gevatest tegudest. On ju tema see, kes kutsus teid
pimedusest oma imelise valguse juurde.
See on Jumala S\u00f5na. T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
Halleluuja!
Mina olen tee ja t\u00f5de ja elu.
Keegi ei saa minna Isa juurde teisiti kui minu kaudu!
Halleluuja!<\/p>\n\n\n\n
Evangeelium p\u00fcha Johannese j\u00e4rgi:
Sel ajal \u00fctles Jeesus oma j\u00fcngritele: “Teie s\u00fcda \u00e4rgu kartku. Uskuge Jumalasse
ja uskuge minusse. Minu Isa majas on palju eluasemeid. Kui see nii ei oleks, kas
ma siis oleksin \u00f6elnud: mina l\u00e4hen teile aset valmistama. Ja kui ma olen l\u00e4inud
ja teile aseme valmistanud, tulen ma j\u00e4lle tagasi ja v\u00f5tan teid enda juurde, et
teiegi oleksite seal, kus olen mina. Ja sinna, kuhu ma l\u00e4hen, sinna teate teed
teiegi”. Toomas \u00fctles talle: “Issand, me ei tea kuhu sa l\u00e4hed, kuidas me
v\u00f5iksime tunda seda teed?” Jeesus kostis vastuseks: “Mina olen tee ja t\u00f5de ja
elu. Keegi ei saa minna Isa juurde teisiti kui minu kaudu. Kui te oleksite
tundnud mind, siis te tunneksite ka Isa. Ja te tunnete teda juba n\u00fc\u00fcd ning olete
teda n\u00e4inud”. Filippus \u00fctles talle: “Issand, n\u00e4ita meile Isa ja me j\u00e4\u00e4me
rahule.” Jeesus kostis: “Nii kaua aega olen ma teie juures ja ikka pole sa mind
\u00e4ra tundnud, Filippus? Kes on n\u00e4inud mind, see on n\u00e4inud Isa. Kuidas v\u00f5id sa
\u00f6elda: n\u00e4ita meile Isa? Kas sa siis ei usu, et mina olen Isas ja Isa on minus?
Neid s\u00f5nu, mis ma teile r\u00e4\u00e4gin, ei k\u00f5nele ma iseenesest, vaid Isa, kes on minus,
teeb oma tegusid. Uskuge mind, et mina olen Isas ja Isa on minus. Aga kui te
mind ei usu, siis uskuge kasv\u00f5i \u00fcksnes mu tegude p\u00e4rast. T\u00f5esti, t\u00f5esti ma \u00fctlen
teile: kes usub minusse, see teeb neidsamu tegusid mida mina teen, ja teeb neist
suuremaidki, sest mina l\u00e4hen Isa juurde”.
See on p\u00fcha evangeelium. \u00dclistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!
Jh 14,1-12<\/p>\n\n\n\n
Evangeeliumi s\u00f5nad kustutagu meie eksimused.<\/p>\n\n\n\n
Liturgiline v\u00e4rv: valge<\/p>\n\n\n\n
Oo, K\u00f5igev\u00e4eline Jumal, Kelle t\u00f5eline tundmine on igavene elu: anna meile nii
t\u00e4iuslikult tunda oma Poega Jeesust Kristust kui teed, t\u00f5de ja elu, et me
v\u00f5iksime vankumatult k\u00e4ia tema j\u00e4lgedes teel, mis viib igavesse ellu;
oma Poja Jeesuse Kristuse, meie Issanda l\u00e4bi, Kes elab ja valitseb koos Sinu
ja P\u00fcha Vaimuga, \u00fcks Jumal, igavesest ajast igavesti.
Aamen.<\/p>\n\n\n\n
Lugemised hommikupalvusel: Lugemised \u00f5htupalvusel: M\u00f5tisklus \u00dcLEST\u00d5USMISAJA V P\u00dcHAP\u00c4EV A AASTAL Lugemine apostlite tegude raamatust:Neil p\u00e4evil, kui j\u00fcngrite arv \u00fcha kasvas, hakkasid kreekastunud juudid nurisemaheebrea keelt k\u00f5nelevate juutide \u00fcle selle p\u00e4rast, et nende lesed olidigap\u00e4evasest abiandmisest k\u00f5rvale j\u00e4etud. Siis kutsusid kaksteist kokku j\u00fcngritekogu ning \u00fctlesid: “See … J\u00e4tka lugemist
Ps 116; Ii 19:21-27; Jh 12:44-50<\/a><\/p>\n\n\n\n
Ps 18:1-20; Tn 12:1-4,13; 1Ts 4:13-18<\/a><\/p>\n\n\n\n
Armsad \u00f5ed ja vennad Issandas!
T\u00e4na on \u00fclest\u00f5usmisaja viies p\u00fchap\u00e4ev. Me oleme teel \u2013 teel t\u00fchja haua juurest
Nelip\u00fcha tule ja Kiriku s\u00fcnni t\u00e4histamise poole. T\u00e4nased p\u00fchakirjatekstid r\u00e4\u00e4givad
meile just sellest: kuidas ehitada \u00fchiskonda ja vaimset koda, mis ei lagune, ning
kuidas leida suunda, kui s\u00fcda on rahutu.
Eile m\u00e4lestasime me p\u00fcha Athanasiust, Aleksandria piiskoppi. Tema elu oli nagu
elav kommentaar t\u00e4nasele evangeeliumile. Athanasius elas ajal, mil paljud eksisid
teelt, v\u00e4ites, et Kristus on vaid poolik t\u00f5de, vaid loodud olend. Athanasius aga
seisis vankumatuna ja \u00fctles: “Ei, kui Kristus pole t\u00e4ielik Jumal, siis ei ole meil
teed Isa juurde.” Tema elu motoks sai Athanasius contra mundum \u2013 Athanasius maailma
vastu. Mitte vihast maailma vastu, vaid armastusest t\u00f5e vastu.
Evangeelium algab Jeesuse lohutusega: “Teie s\u00fcda \u00e4rgu kartku.” Need s\u00f5nad k\u00f5lavad
Viimse \u00f5htus\u00f6\u00f6maaja lauas, reetmise ja kannatuse eel\u00f5htul. J\u00fcngrid on segaduses.
Nad tunnevad, et maapind k\u00f5igub. Ka meie elame ajal, kus “s\u00fcda kardab”. Olgu need
isiklikud mured, maailma poliitiline ebakindlus v\u00f5i Kiriku siseheitlused, millest
kuulsime Apostlite tegude raamatus \u2013 alati on oht, et nurin ja hirm varjutavad
evangeeliumi r\u00f5\u00f5mu. Jeesus ei \u00fctle: “V\u00f5tke end kokku.” Ta \u00fctleb: “Uskuge Jumalasse
ja uskuge minusse.” See on kutse usaldusele, mis ei s\u00f5ltu asjaoludest, vaid Suhtest.
T\u00e4nap\u00e4eva maailmas on see v\u00e4ide \u2013 et on olemas \u00fcks T\u00f5de \u2013 peaaegu skandaalne. Meilt
oodatakse, et me \u00fctleksime: “K\u00f5ik teed on samad.” Aga kui me seda teeme, siis me ei
paku enam maailmale p\u00e4\u00e4stet, vaid lihtsalt udu. Meie v\u00e4ljakutse on kuulutada Kristust
kui ainust Teed viisil, mis ei ole \u00fcleolev, vaid kutsuv. See on kutse armastada T\u00f5de
nii palju, et me oleme valmis selle nimel eksiili minema, nagu tegi Athanasius,
j\u00e4\u00e4des aga seejuures alati halastavaks.
Toomas, keda me sageli kutsume uskmatuks, on tegelikult t\u00e4na meie eestk\u00f5neleja.
Ta on aus: “Issand, me ei tea, kuhu Sa l\u00e4hed, kuidas me v\u00f5iksime tunda teed?”
Jeesuse vastus on \u00fcks kristluse tugisambaid: “Mina olen tee ja t\u00f5de ja elu.”
Ta ei anna meile kaarti, vaid pakub Iseenese k\u00e4e.
Ta ei anna meile filosoofilist s\u00fcsteemi, vaid T\u00f5e, mis vabastab.
Ta ei anna meile elluj\u00e4\u00e4mis\u00f5petust, vaid Elu, mis v\u00f5idab surma.
P\u00fcha Athanasius v\u00f5itles kogu oma elu selle nimel, et me m\u00f5istaksime: Jeesus saab olla
“Tee Isa juurde” ainult siis, kui Ta ise on Isaga \u00fcks. Kui Jeesus oleks vaid “hea
\u00f5petaja”, oleks Ta vaid teeviit. Aga Jeesus on Tee ise. See on suur \u00f5nnistus, aga ka
kiusatus. On oht, et me muutume oma hoonete ja traditsioonide hoidjateks, selle
asemel et olla “elavad kivid”. Maailm peab kristlust sageli “k\u00f5lbmatuks kiviks”
v\u00f5i parimal juhul muuseumieksponaadiks. Meie v\u00e4ljakutse on n\u00e4idata, et Kirik ei ole
mineviku m\u00e4lestusm\u00e4rk, vaid “kuninglik preesterkond”, mis tegutseb siin ja praegu.
Kui me kaotame oma elavuse, muutume me vaid komistuskivideks neile, kes otsivad teed.
Me peame olema kivid, mis ehitavad sildu, mitte m\u00fc\u00fcre. Peetruse kiri kutsub meid aga
praktilisele j\u00e4reldusele. Kui Jeesus on nurgakivi \u2013 see elav kivi, kelle ehitajad
k\u00fcll p\u00f5lgasid, aga kelle Jumal on valinud \u2013, siis kes oleme meie?
Peetrus \u00fctleb: “Laske ka endid ehitada elavate kividena vaimseks kojaks.”
See on v\u00f5imas kujund. \u00dcksik kivi on lihtsalt kivi. See v\u00f5ib olla tugev, aga see ei
paku varju. Alles siis, kui kivid liidetakse nurgakivi j\u00e4rgi, s\u00fcnnib koda. Meie ei
ole kutsutud olema “erak-kristlased”, vaid osa “kuninglikust preesterkonnast”.
Apostlite tegude raamat n\u00e4itab meile selle ehitust\u00f6\u00f6 algust. Sealgi on t\u00fclisid \u2013
kreekakeelsed lesed on j\u00e4etud unarusse. Aga vaadake, kuidas p\u00fcha Kirik reageerib!
Nad ei vali pooli, vaid nad loovad korda. Nad seavad ametisse diakonid, et armastus
(teenimine) ja s\u00f5na (palve) k\u00e4iksid k\u00e4sik\u00e4es. See ongi “vaimse koja” ehitamine \u2013
see on m\u00e4rkamine, kus on puudus, ja selle t\u00e4itmine P\u00fcha Vaimu tarkusega.
Mida see meie jaoks t\u00e4hendab? Jeesus \u00fctleb evangeeliumi l\u00f5pus midagi jahmatavat:
“Kes usub minusse, see teeb neidsamu tegusid, mida mina teen, ja teeb neist
suuremaidki.” Kuidas saame me teha “suuremaid tegusid” kui Jeesus? Mitte v\u00e4gevamate
imede poolest, vaid ulatuse poolest. Jeesus piirdus oma maise elu ajal v\u00e4ikese
maa-alaga. Meie aga, Tema Ihuna, Tema elavate kividena, oleme saadetud \u00fcle kogu
maailma. Kui me teenime ligimest, kui me kaitseme t\u00f5de nagu Athanasius, kui me
loome rahu seal, kus on nurin \u2013 siis me teeme Kristuse tegusid. Me kuulutame Tema
v\u00e4gevaid tegusid, kes on meid kutsunud pimedusest oma imelise valguse juurde.
Armsad kaasteelised. Teie s\u00fcda \u00e4rgu kartku. Meil on nurgakivi, mis ei k\u00f5igu. Meil
on Tee, mis ei eksi. Meil on eluasemed Isa majas, mis on meile juba valmis pandud.
Laskem end sel n\u00e4dalal ehitada “elavateks kivideks”. Otsigem T\u00f5de mitte \u00f5petustes,
vaid Isikus \u2013 Jeesuses Kristuses. Ja \u00e4rgem unustagem: isegi kui tundub, et maailm
on meie “vastu”, siis Tema, Kes on V\u00f5itja, on meiega igavesti.
Aamen.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"