\u00dcLEST\u00d5USMISAJA III P\u00dcHAP\u00c4EV A AASTAL<\/p>\n\n\n\n
Lugemine Apostlite tegude raamatust:
Neil p\u00e4evil, kui P\u00fcha Vaim valati v\u00e4lja apostlite peale, astus Peetrus \u00fcles koos
\u00fcheteistk\u00fcmnega. Ta t\u00f5stis oma h\u00e4\u00e4lt ja \u00fctles: “Juuda mehed, ja k\u00f5ik
Jeruusalemma elanikud! Olgu see teil teada ja pandagu t\u00e4hele mu s\u00f5nu: Teie olete
Jeesuse Naatsaretist hukka saatnud – mehe, kellest Jumal on andnud tunnistust
v\u00e4gevate tegude, imede ja tunnust\u00e4htede kaudu, mis teie seas s\u00fcndisid, nagu te
isegi teate. Tema, kes ta Jumala tahtmist ja otsust m\u00f6\u00f6da \u00e4ra anti, olete teie
\u00fclekohtuste inimeste k\u00e4tega risti l\u00f6\u00f6nud ja hukanud. Aga Jumal on tema \u00fcles
\u00e4ratanud ja surmavaevast vabaks teinud, sest see oli v\u00f5imatu, et surm oleks
saanud teda enda v\u00f5imuses hoida. Taavet \u00fctleb ju tema kohta: Ma n\u00e4en Issandat
alati oma silme ees, ta seisab mu paremal pool, et ma ei k\u00f5iguks. Sellep\u00e4rast
r\u00f5\u00f5mustab mu meel ja mu ihu v\u00f5ib lootuses hingata, sest sina ei j\u00e4ta mu hinge
surmavalda ega lase oma vagal n\u00e4ha k\u00f5dunemist. Sa annad mulle teada tee, mis
viib ellu, ja t\u00e4idad mind r\u00f5\u00f5muga oma palge ees.” See on Jumala S\u00f5na.
T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
Kaitse mind, mu Jumal, sest Sinu peale ma loodan!
Ma \u00fctlen sulle, sina oled mu Issand.
Sina, Issand, annad mulle mu p\u00e4risosa ja ulatad mulle mu karika,
sinu k\u00e4tes on k\u00f5ik, mis mulle liisu j\u00e4rgi on langenud.
Ma tahan kiita Issandat, kes annab mulle n\u00f5u,
\u00f6\u00f6siti manitseb ta mind mu neerudes.
Issand on alati mu silme ees,
Tema seisab mu paremal pool ja ma ei vangu.
Sellep\u00e4rast r\u00f5\u00f5mustab mu s\u00fcda ja h\u00f5iskab mu hing,
ning mu ihu v\u00f5ib elada kartmata ohtu.
Sest sina ei j\u00e4ta mu hinge surmavalda
ega lase oma p\u00fchal n\u00e4ha kaduvust.
Ma \u00fctlesin Issandale: sina oled mu Issand,
sina \u00fcksi oled mu \u00f5nn.
Sina annad mulle teada elurajad,
sinu palge ees on r\u00f5\u00f5muk\u00fcllus, h\u00fcved \u00fcha su paremal k\u00e4el.
Au olgu + Isale ja Pojale ja P\u00fchale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on n\u00fc\u00fcd, ikka ja igavesti. Aamen.
Kaitse mind, mu Jumal, sest Sinu peale ma loodan!<\/p>\n\n\n\n
Teine lugemine p\u00fcha apostel Peetruse esimesest kirjast:
Kui te h\u00fc\u00fcate Isaks teda, kes ta m\u00f5istab kohut erapooletult – nii nagu iga\u00fche
tegu v\u00e4\u00e4rt on – siis elage oma pagulasp\u00f5lves jumalakartlikku elu. Te ju teate,
et teid pole lunastatud kaduva lunahinnaga, teie esiisadelt p\u00e4ritud eluviisist –
ei h\u00f5beda ega kullaga, vaid Kristuse verega. Tema on veatu ja laitmatu tall, kes
oli selle \u00fclesande jaoks ette m\u00e4\u00e4ratud juba enne maailma loomist, kuid avalikuks
sai see alles aegade l\u00f5pul teie p\u00e4rast, kes te tema l\u00e4bi olete Jumalale ustavad.
Aga Jumal on Kristuse surnuist \u00fcles \u00e4ratanud ja andnud talle osa oma kirkusest
nii, et teie v\u00f5iksite uskuda ja loota tema peale.
See on Jumala S\u00f5na. T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
Halleluuja!
Issand, seleta meile P\u00fchakirja
ja lase meie s\u00fcdameil p\u00f5leda sinu s\u00f5na l\u00e4bi!
Halleluuja!<\/p>\n\n\n\n
Evangeelium p\u00fcha Luuka j\u00e4rgi:
P\u00e4rast seda ilmus Jeesus j\u00fcngritele veel Tibeeriase j\u00e4rve \u00e4\u00e4res. Aga ta ilmus
n\u00f5nda:
Siimon Peetrus ja Toomas, keda nimetatakse Kaksikuks, ja Naatanael, kes oli
Galilea Kaanast, ja Sebedeuse pojad ja veel kaks tema j\u00fcngritest olid seal koos.
Siimon Peetrus \u00fctles neile: \u00abMa l\u00e4hen kalale.\u00bb Nad \u00fctlesid talle: \u00abMe tuleme
sinuga kaasa.\u00bb Nad l\u00e4ksid v\u00e4lja ja astusid paati. Ent sellel \u00f6\u00f6l ei p\u00fc\u00fcdnud nad
midagi. Aga koidu ajal seisis Jeesus kaldal. Ent j\u00fcngrid ei teadnud, et see on
Jeesus. Jeesus \u00fctles siis neile: “Lapsed, on teil midagi leivak\u00f5rvaseks?” Nad
vastasid talle: “Ei ole”. Aga tema \u00fctles neile: “Heitke noot paremale poole
paati, siis te leiate!” Nad heitsidki, ja ei jaksanud seda enam t\u00f5mmata kalade
hulga t\u00f5ttu. N\u00fc\u00fcd \u00fctles j\u00fcnger, keda Jeesus armastas, Peetrusele: “See on
Issand!” Siimon Peetrus, kuulnud, et see on Issand, v\u00f5ttis kuue \u00fcmber, sest ta
oli alasti, ja h\u00fcppas j\u00e4rve. Aga teised j\u00fcngrid tulid paadiga – nad ei olnud ju
kaldast kaugemal kui umbes kakssada k\u00fc\u00fcnart – ja vedasid noota kaladega.
Kui nad n\u00fc\u00fcd tulid m\u00e4ele, n\u00e4gid nad valmis l\u00f5ket ja selle peal kala ning leiba.
Jeesus \u00fctles neile: “Tooge neid kalu, mida te praegu p\u00fc\u00fcdsite!” Siimon Peetrus
l\u00e4ks \u00fcles ja t\u00f5mbas m\u00e4ele nooda t\u00e4is suuri kalu, arvult sada viisk\u00fcmmend kolm.
Ja noot ei rebenenud, kuigi neid oli nii palju. Jeesus \u00fctles neile: “Tulge
s\u00f6\u00f6ma!” \u00dckski j\u00fcngritest ei julgenud temalt k\u00fcsida: “Kes sa oled?”, sest nad
teadsid, et ta on Issand. Jeesus tuli ja v\u00f5ttis leiva ja andis neile, ja samuti
kala. See oli Jeesusel juba kolmas kord j\u00fcngritele ilmuda p\u00e4rast surnuist
\u00fclest\u00f5usmist. See on p\u00fcha evangeelium. \u00dclistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!
Lk 24,1-14<\/p>\n\n\n\n
Evangeeliumi s\u00f5nad kustutagu meie eksimused.<\/p>\n\n\n\n
Liturgiline v\u00e4rv: valge<\/p>\n\n\n\n
Oo Jumal, kelle \u00f5nnistatud Poeg ilmutas end oma j\u00fcngritele leivamurdmises:
ava me palume sind, meie usu silmad, et me n\u00e4eksime teda kogu tema lunastust\u00f6\u00f6s;
oma Poja Jeesuse Kristuse, meie Issanda l\u00e4bi, Kes elab ja valitseb koos Sinu
ja P\u00fcha Vaimuga, \u00fcks Jumal, igavesest ajast igavesti.
Aamen.<\/p>\n\n\n\n
Lugemised hommikupalvusel: Lugemised \u00f5htupalvusel: M\u00f5tisklus \u00dcLEST\u00d5USMISAJA III P\u00dcHAP\u00c4EV A AASTAL Lugemine Apostlite tegude raamatust:Neil p\u00e4evil, kui P\u00fcha Vaim valati v\u00e4lja apostlite peale, astus Peetrus \u00fcles koos\u00fcheteistk\u00fcmnega. Ta t\u00f5stis oma h\u00e4\u00e4lt ja \u00fctles: “Juuda mehed, ja k\u00f5ikJeruusalemma elanikud! Olgu see teil teada ja pandagu t\u00e4hele mu … J\u00e4tka lugemist
Ps 23; Ps 146; Js 40:1-11; Jh 10:1-10<\/a><\/p>\n\n\n\n
Ps 145; Hs 34:11-16,30-31; Jh 21:1-19<\/a><\/p>\n\n\n\n
Armsad \u00f5ed ja vennad Kristuses. T\u00e4nane evangeelium viib meid Tibeeriase j\u00e4rve
\u00e4\u00e4rde. On koiduaeg. J\u00fcngrid on naasnud oma vana elu juurde \u2013 kalap\u00fc\u00fcgi juurde.
P\u00e4rast Jeruusalemma s\u00fcndmusi valitseb nende hinges ehk segadus. Nad on terve
\u00f6\u00f6 vaeva n\u00e4inud, kuid nende v\u00f5rgud on t\u00fchjad. Kas see ei peegelda vahel meiegi
elu? Me r\u00fcgame, me p\u00fc\u00fcame oma inimlikust tarkusest asju korda saada, kuid
tihti leiame end hommikul “t\u00fchjade v\u00f5rkudega” \u2013 v\u00e4sinuna, t\u00fchjana ja tundega,
et oleme \u00fcksi. Kuid just selles t\u00fchjuses, koiduvalguses, seisab Issand kaldal.
J\u00fcngrid ei tundnud Jeesust kohe \u00e4ra. See on oluline \u00f5ppetund meile t\u00e4na.
\u00dclest\u00f5usnud Issand ei ole kauge tegelane pilve peal. Ta on reaalselt kohal
meie igap\u00e4evat\u00f6\u00f6s, meie eba\u00f5nnestumistes ja meie argip\u00e4eva “kallastel”. Kui
Jeesus k\u00fcsib: “Lapsed, on teil midagi leivak\u00f5rvaseks?”, ei k\u00fcsi Ta seda
teadmatuse p\u00e4rast. Ta kutsub meid \u00fcles tunnistama oma vajadust Tema
j\u00e4rele. Alles siis, kui me kuuleme Tema h\u00e4\u00e4lt ja heidame nooda “paremale
poole” \u2013 see t\u00e4hendab usalduse poolele \u2013, t\u00e4ituvad meie v\u00f5rgud viisil, mida
me ise ei suudaks kunagi korraldada. See on \u00dclest\u00f5usnu kohalolu imetegu: Ta on
meiega siin ja praegu, 2026. aasta kevadel, t\u00e4pselt nii nagu Ta oli sel
hommikul Galilea j\u00e4rve \u00e4\u00e4res. Evangeeliumis on \u00fcks oluline detail: kui j\u00fcngrid
kaldale j\u00f5uavad, ei oota neid seal ainult \u00f5petuss\u00f5nad. Seal on valmis l\u00f5ke,
kala ja leib. Jeesus kutsub: “Tulge s\u00f6\u00f6ma!” See on p\u00fcha hetk. Jeesus v\u00f5tab
leiva ja annab neile. See viitab otse Kiriku s\u00fcdamele \u2013 armulaua\u00fchtsusele. Just
leivamurdmises avanevad meie usu silmad, nagu palusime t\u00e4nases kollektapalves.
Armulaud ei ole lihtsalt m\u00e4lestuss\u00f6\u00f6maaeg; see on koht, kus \u00dclest\u00f5usnu on
meiega k\u00f5ige vahetumalt \u00fcks. Selles sakramentaalses \u00fchtsuses ei ole me
enam \u00fcksikud kalurid tormisel j\u00e4rvel, vaid me oleme \u00fcks ihu, \u00fcks Kirik. Siin
saab meie t\u00fchjus t\u00e4idetud Tema t\u00e4iusega. Meie “kaduva lunahinnaga” eluviis,
millest r\u00e4\u00e4kis apostel Peetrus teises lugemises, on asendatud Kristuse kalli
verega, mis meid \u00fchendab ja p\u00fchitseb. Miks Jeesus meid toidab? Miks Ta meile
ilmub? Mitte ainult selleks, et meil oleks hea ja soe olla. Ta teeb seda
suure armastuse p\u00e4rast, et meil oleks j\u00f5udu minna ja teenida. Peetrus, kes
kunagi hirmu p\u00e4rast Jeesuse salgas, seisab n\u00fc\u00fcd Apostlite tegude raamatus
julgelt rahva ees. Mis muutus? Ta kohtas \u00dclest\u00f5usnut. Ta m\u00f5istis, et Jeesus
on see “elutee”, millest r\u00e4\u00e4kis kuningas Taavet psalmis.
Mida see meie jaoks t\u00e4hendab? Meiegi oleme t\u00e4na saanud kutse. Me oleme kutsutud
teenima Teda l\u00e4bi Kiriku. See teenimine ei ole koorem, vaid vastus armastusele.
See on nooda vedamine kaldale \u2013 see on inimeste toomine Kristuse juurde, see on
ligimese aitamine, see on oma annete pakkumine kogukonna heaks. Kuid hoidkem
meeles, et t\u00e4nap\u00e4eval on maailmas tuhandeid konfessoreid ja m\u00e4rtreid, kelle
jaoks see “leivamurdmine” ja “nooda vedamine” t\u00e4hendab reaalset ohtu elule.
Nende jaoks ei ole Kiriku teenimine p\u00fchap\u00e4evane hobi, vaid otsus, mis v\u00f5ib
maksma minna k\u00f5ik. P\u00fcha Johannes Chrysostomus (u 347\u2013407), “Kuldsuu”, seostas
altari ja teenimise v\u00e4ga tugevalt: “Kas sa soovid austada Kristuse ihu? Siis
\u00e4ra h\u00fclga Teda, kui leiad Ta alasti vaeste seast. \u00c4ra austa Teda siin kirikus
siidkangastega, samal ajal kui v\u00e4ljas j\u00e4tad Ta k\u00fclma ja hulguste k\u00e4tte. Sest
Tema, kes \u00fctles: ‘See on minu ihu’, on seesama, Kes \u00fctles: ‘Mida iganes te
olete teinud \u00fchele nendest mu v\u00e4himatest vendadest, seda te olete teinud mulle.”
Jeesus \u00fctleb: “Tooge neid kalu, mida te praegu p\u00fc\u00fcdsite!”
Ta tahab meie panust, meie t\u00f6\u00f6d, et seda siis oma \u00f5nnistusega kasvatada.
Armsad s\u00f5brad! Olgu meil t\u00e4na see Peetruse julgus ja psalmikirjutaja kindlus:
“Issand on alati mu silme ees, Tema seisab mu paremal pool ja ma ei vangu.”
Me ei ole \u00fcksi. \u00dclest\u00f5usnu on siin. Ta ootab meid igal p\u00fchap\u00e4eval armulaualauas
ja igal argip\u00e4eval meie t\u00f6\u00f6de keskel. Vastakem Tema kutsele r\u00f5\u00f5muga. Teenigem
Teda armastusega, teades, et meie “ihu v\u00f5ib elada kartmata ohtu”, sest
Jeesus on surma v\u00f5itnud ja avanud meile tee igavesse ellu.
Halleluuja, Issand on t\u00f5esti \u00fcles t\u00f5usnud!
Aamen.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"