\u00dcLEST\u00d5USMISAJA II P\u00dcHAP\u00c4EV A AASTAL<\/p>\n\n\n\n
Lugemine apostlite tegude raamatust:
Neil p\u00e4evil olid k\u00f5ik usklikud \u00fcha apostlite \u00f5petuses ja osaduses,
leivamurdmises ning palvetes. Kogu rahvas oli hirmul imetegude ja tunnust\u00e4htede
p\u00e4rast, mis s\u00fcndisid apostlite l\u00e4bi. Aga k\u00f5ik usklikud hoidsid kokku, ning k\u00f5ik
nende omandus oli \u00fchine. Nad m\u00fc\u00fcsid \u00e4ra oma vara ning jagasid raha iga\u00fchele nii
palju kui ta vajas. Usklikud olid p\u00e4evast p\u00e4eva \u00fchel meelel p\u00fchakojas, nad
murdsid leiba oma kodudes ja s\u00f5id \u00fcheskoos ning olid r\u00f5\u00f5msad ja \u00fcksmeelsed. Nad
kiitsid Jumalat, ja kogu rahvas pidas neist lugu. Issand aga saatis nende hulka
\u00fcha enam neid, kes pidid \u00f5ndsaks saama. See on Jumala S\u00f5na. T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
T\u00e4nage Issandat, sest Tema on hea!
T\u00e4nage Issandat, sest tema on hea
ning Tema heldus kestab igavesti.
\u00d6elgu need, kes kardavad Issandat:
tema heldus kestab igavesti.
Mind l\u00f6\u00f6di ja t\u00f5ugati, et ma kukuksin,
kuid Issand hoidis mind langemast,
\u00d6elgu need, kes kardavad Issandat:
tema heldus kestab igavesti.
Kivi, mille hooneehitajad \u00e4ra p\u00f5lgasid,
on nurgakiviks saanud.
See on p\u00e4ev, mille Issand on teinud,
r\u00f5\u00f5mustagem ja h\u00f5isakem selle \u00fcle.
Au olgu + Isale ja Pojale ja P\u00fchale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on n\u00fc\u00fcd, ikka ja igavesti. Aamen.
T\u00e4nage Issandat, sest Tema on hea!<\/p>\n\n\n\n
Teine lugemine p\u00fcha apostel Peetruse esimesest kirjast:
Kiidetud olgu Jumal, meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa. Tema on meid oma suurest
halastusest uuesti s\u00fcndida lasknud elava lootuse sisse Jeesuse Kristuse surnuist
\u00fclest\u00f5usmise l\u00e4bi, et me saaksime h\u00e4vimatu, laitmatu ja kadumatu p\u00e4randuse. See
p\u00e4risosa on taevas tallele pandud teile, kes te olete usu kaudu Jumala v\u00e4e l\u00e4bi
hoitud \u00f5ndsuseks, mis aegade l\u00f5pul avalikuks saab. Sellep\u00e4rast, olge r\u00f5\u00f5msad –
kuigi teid ehk l\u00fchikeseks ajaks proovile pannakse – et teie usk saaks l\u00e4bi
katsutud ning leitaks hinnalisem olevat kullast, mida k\u00fcll tulega proovitakse,
aga mis koos maailmaga kaob. N\u00f5nda saate teiegi oma usu l\u00e4bi osa kiitusest,
kirkusest ja aust, siis kui Kristus ilmub. Teie ei ole teda k\u00fcll n\u00e4inud, kuid
armastate teda siiski – usute temasse, ehkki te pole teda n\u00e4inud. Aga uskudes te
saate osa \u00fclevoolavast r\u00f5\u00f5must ja aut\u00e4iusest, siis kui te saavutate usu eesm\u00e4rgi –
oma hinge\u00f5ndsuse. See on Jumala S\u00f5na. T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
Halleluuja!
\u00f5ndsad on need, kes ei n\u00e4e, aga siiski usuvad!
Halleluuja!<\/p>\n\n\n\n
Evangeelium p\u00fcha Johannese j\u00e4rgi:
N\u00e4dala esimese p\u00e4eva \u00f5htul, kui j\u00fcngrid olid riivistatud ukse taga, hirmust
juutide ees, tuli Jeesus ja seisis nende seas ning \u00fctles: “Rahu olgu teiega.” Ja
kui ta seda oli \u00f6elnud, n\u00e4itas ta neile oma k\u00e4si ja k\u00fclge. J\u00fcngrid said Issandat
n\u00e4hes v\u00e4ga r\u00f5\u00f5msaks. Jeesus aga \u00fctles taas: “Rahu olgu teiega. Nii nagu minu Isa
on mind l\u00e4kitanud, n\u00f5nda l\u00e4ikitan ka mina teid.” Ja kui ta seda oli \u00f6elnud,
puhus ta nende peale ja \u00fctles: “V\u00f5tke vastu p\u00fcha Vaim! Kellele teie patud andeks
annate, neile on need andeks antud; kellele te patud kinnitate, neile on need
kinnitatud”.
Aga Toomas, \u00fcks kaheteistk\u00fcmnest, keda h\u00fc\u00fcti Kaksikuks, ei olnud nende hulgas,
kui Jeesus tuli. Ning j\u00fcngrid \u00fctlesid temale: “Me n\u00e4gime Issandat”. Aga tema
\u00fctles neile: “Kui ma ei n\u00e4e tema k\u00e4tes naelte j\u00e4lgi ega pane oma s\u00f5rme naelte
asemesse ja oma k\u00e4tt tema k\u00fclje sisse, siis ma ei usu.”
Kui kaheksa p\u00e4eva p\u00e4rast olid j\u00fcngrid taas toas ja Toomas oli \u00fches nendega, tuli
Jeesus, olgugi et uks oli riivis, seisis nende keskel ja \u00fctles: “Rahu olgu
teiega!” Seej\u00e4rel \u00fctles ta Toomasele: “Pane oma s\u00f5rm siia ja vaata minu k\u00e4si;
siruta oma oma k\u00e4si siia ja pane see minu k\u00fclje sisse, ning \u00e4ra ole uskmatu vaid
usklik!” Toomas vastas ning \u00fctles talle: “Minu Issand ja minu Jumal!” Aga Jeesus
\u00fctles talle: “Et sa mind oled n\u00e4inud, siis usud sa; \u00f5ndsad on need, kes ei n\u00e4e,
aga siiski usuvad”.
Ja Jeesus tegi veel teistsuguseidki tunnust\u00e4hti oma j\u00fcngrite ees, mida ei ole
kirjutatud sellesse raamatusse. Aga need siin on kirjutatud, et te usuksite, et
Jeesus on Jumala Poeg, ja et teil uskudes oleks elu tema nimes. See on p\u00fcha
evangeelium. \u00dclistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!
Jh 20,19-31<\/p>\n\n\n\n
Evangeeliumi s\u00f5nad kustutagu meie eksimused.<\/p>\n\n\n\n
Liturgiline v\u00e4rv: valge<\/p>\n\n\n\n
K\u00f5igev\u00e4eline ja igavene Jumal, Kes Sa paasasaladuses rajasid uue lepituslepingu:
palun anna k\u00f5igile, kes on uuesti s\u00fcndinud Kristuse Ihu osadusse, oma eluga
ilmutada seda, mida nad oma usus tunnistavad;
sellesama Jeesuse Kristuse, meie Issanda l\u00e4bi, Kes elab ja valitseb koos Sinu
ja P\u00fcha Vaimuga, \u00fcks Jumal, igavesest ajast igavesti.
Aamen.<\/p>\n\n\n\n
Lugemised hommikupalvusel: Lugemised \u00f5htupalvusel: M\u00f5tisklus \u00dcLEST\u00d5USMISAJA II P\u00dcHAP\u00c4EV A AASTAL Lugemine apostlite tegude raamatust:Neil p\u00e4evil olid k\u00f5ik usklikud \u00fcha apostlite \u00f5petuses ja osaduses,leivamurdmises ning palvetes. Kogu rahvas oli hirmul imetegude ja tunnust\u00e4htedep\u00e4rast, mis s\u00fcndisid apostlite l\u00e4bi. Aga k\u00f5ik usklikud hoidsid kokku, ning k\u00f5iknende omandus oli … J\u00e4tka lugemist
Ps 66; Trk 2:23-3:9; Rm 1:1-12<\/a><\/p>\n\n\n\n
Ps 33; Sf 3:14-20; Jh 20:19-31<\/a><\/p>\n\n\n\n
Armsad \u00f5ed ja vennad Issandas.
T\u00e4na, kaheksa p\u00e4eva p\u00e4rast seda suurt ja kirgast \u00f6\u00f6d, mil surm neelati \u00e4ra
v\u00f5idusse, leiame end justkui kummalisest kohast. Me ei ole enam haua juures.
Me oleme lukustatud uste taga. Me oleme ruumis, kus valitseb korraga hirm
ja ootus, ning me seisame silmitsi mehega, keda me harjumusp\u00e4raselt kutsume
“uskmatuks” Toomaseks. Kuid ma tahan t\u00e4na vaadata s\u00fcgavamale. Kiriklik
traditsioon \u00f5petab meile, et Inkarnatsioon \u2013 Jumala lihakssaamine \u2013 ei l\u00f5pe
\u00fclest\u00f5usmisega. \u00dclest\u00f5usnud Issand ei ole vaimolend ega kauge m\u00e4lestus; Ta
on Ihu, Kellel on haavad. Evangeeliumis juhtub midagi ootamatut. Jeesus astub
l\u00e4bi lukustatud uste. Ta on v\u00f5itnud surma, Ta on universumi Valitseja. Me
v\u00f5iksime eeldada, et Tema \u00fclest\u00f5usnud ihu on t\u00e4iuslik, sile, puutumatu \u2013 nagu
m\u00f5ni uhke kuju, millel pole \u00fchtegi kriimu. Kuid see pole nii. Kristus kannab
igavesti oma kannatuse m\u00e4rke. Toomas ei ole siin mitte kui k\u00fc\u00fcnik vaid realist.
Ta \u00fctleb midagi s\u00fcgavalt sakramentaalset: “Kui ma ei pane oma s\u00f5rme naelte
asemesse\u2026 ma ei usu.” Toomas n\u00f5uab materiaalset t\u00f5endit. Ja vaadake, kuidas
Jeesus vastab \u2013 Ta ei riidle Toomasega huvi p\u00e4rast f\u00fc\u00fcsilise reaalsuse vastu.
Vastupidi, Ta kutsub teda: “Pane oma s\u00f5rm siia.” Apostel Toomast ei tule alati
\u00fchek\u00fclgselt vaadelda kui kahtlejat, vaid ehk kui esimest m\u00fcstilist teoloogi.
Ta m\u00f5istab,et kui Kristus on t\u00f5esti \u00fcles t\u00f5usnud, siis peab see \u00fclest\u00f5usmine
h\u00f5lmama ka meie valu ja meie haavu. Toomas ei tahtnud n\u00e4ha lihtsalt elusat
Jeesust; ta tahtis n\u00e4ha t\u00f5elist Jeesust.
Me ei n\u00e4e siin valust kinnihoidmist, vaid selle muutumist. Inglise m\u00fcstik
Norwichi Julian, kes vaatles Kristuse kannatust s\u00fcgava armastusega, \u00fctles n\u00f5nda:
“Taevas ei n\u00e4hta p\u00fchakute haavu mitte kui vigastusi, vaid kui auhiilgust.
Need on muutunud kauniteks m\u00e4rkideks, mis ei r\u00e4\u00e4gi enam valust, vaid v\u00f5idust
armastuse l\u00e4bi.” See ongi see “teistsugune” r\u00f5\u00f5m, mis ei ole v\u00f5lts ega
pealiskaudne. V\u00f5lts r\u00f5\u00f5m p\u00fc\u00fcab v\u00e4ita, et reetmist, haigust v\u00f5i leina justkui
polnudki olemas. Aga kristlik, sakramentaalne r\u00f5\u00f5m \u00fctleb: “Jah, see haav on
olemas, aga see on n\u00fc\u00fcd minu p\u00e4rl” M\u00f5elge sellele nii: haav on koht, kus meie
“mina” on purunenud, ja just selle ava kaudu p\u00e4\u00e4seb Jumala valgus sisse ja
meie valgus v\u00e4lja. Kui me vaatame oma elule t\u00e4na, siis need kohad, kus meid
on k\u00f5ige valusamalt l\u00f6\u00f6dud, ei ole v\u00e4\u00e4rtusetus, mille peame unustama. Kristuse
\u00fclest\u00f5usmise valguses on need meie k\u00f5ige v\u00e4\u00e4rtuslikumad osad. Need on kohad,
kus me oleme k\u00f5ige sarnasemad Jumalale. Meie haavad ei ole meie h\u00e4bi, vaid
meie isiklikud \u00fclest\u00f5usmism\u00e4rgid. Need on t\u00f5endid sellest, et me oleme armastanud,
et me oleme elanud ja et Jumal on meid nendes l\u00e4bi kandnud. See ei ole sunnitud
naeratus l\u00e4bi pisarate, vaid s\u00fcgav teadmine, et meie haavatavus ongi meie v\u00e4gi.
Taevases liturgias ei ole me terved mitte seet\u00f5ttu, et meil poleks arme,
vaid seet\u00f5ttu, et meie armid s\u00e4ravad kirkamalt kui p\u00e4ike. See viib meid
Apostlite tegude raamatu juurde. Me kuulsime kirjeldust algkristlikust kogukonnast,
kus “k\u00f5ik nende omandus oli \u00fchine”. Sageli loetakse seda teksti kui varajast
utoopiat v\u00f5i sotsiaalset eksperimenti. Kuid anglokatoliiklikus v\u00f5tmes on see
midagi palju s\u00fcgavamat \u2013 see on Armualua reaalsus. Kui me murrame leiba altari
ees, siis me tunnistame, et miski ei kuulu meile. K\u00f5ik on kingitus. Algkristlased
ei jaganud oma vara sellep\u00e4rast, et neil oli kohustus olla “head inimesed”,
vaid sellep\u00e4rast, et nad n\u00e4gid \u00fcksteise ihudes Kristuse ihu. Kui Kristus lubas
Toomasel katsuda oma haavu, siis need esimesed kristlased katsusid vaimselt
Kristuse haavu, aidates vaeseid ja jagades leiba. Nende “\u00fchel meelel p\u00fchakojas”
olemine ja “kodudes leivamurdmine” ei olnud kaks eri asja. See oli katkematu
liturgia. Meie jaoks t\u00e4hendab see seda, et altarilt saadud arm peab voolama
t\u00e4navale. Kui me kummardame p\u00fchitsetud sakramendi ees, peame me olema valmis
t\u00e4hele panema abivajajaid, sest m\u00f5lemad on Kristuse ihu kohalolu m\u00e4rgid.
T\u00e4nane teine lugemine Peetruse kirjast r\u00e4\u00e4gib “h\u00e4vimatust, laitmatust ja
kadumatust p\u00e4randusest”. Tavaliselt m\u00f5tleme p\u00e4randuse all midagi, mis ootab
meid “seal kuskil” pilve taga. Kuid vaadake uuesti Toomast. Tema p\u00e4randus oli
sel hetkel v\u00f5imalus puudutada Jumala haavu. V\u00f5ib-olla on meie “kadumatu p\u00e4rand”
just nimelt see \u2013 et Kristuse \u00fclest\u00f5usmises ei p\u00fchita meie elulugu minema.
Meie armid, meie kurbus, meie l\u00e4bikukkumised \u2013 need ei kao kuhugi, vaid need
kirgastatakse. Kristuse k\u00e4tes on naelte j\u00e4ljed n\u00fc\u00fcd aum\u00e4rgid. Nad ei veritse
enam, nad s\u00e4ravad. See ongi \u00fclest\u00f5usmisaja suur \u00fcleskutse meile saada uueks,
aga j\u00e4\u00e4da iseendaks. Mida see meie jaoks t\u00e4hendab? Jeesus \u00fctleb: “\u00d5ndsad on
need, kes ei n\u00e4e, aga siiski usuvad.” See lause oleks nagu \u00f6eldud tulevastele
p\u00f5lvedele. Kuigi me ei n\u00e4e Jeesust k\u00f5ndimas meie keskel, aga me “n\u00e4eme” Teda
leivas ja veinis. Me ei n\u00e4e Tema f\u00fc\u00fcsilist palet, aga me “n\u00e4eme” Teda oma
ligimese kannatuses. See on sakramentaalne n\u00e4gemine. Toomas pidi puudutama,
et n\u00e4ha. Meie oleme kutsutud n\u00e4gema, et puudutada \u2013 puudutada seda maailma
Kristuse armastusega. Head kaasteelised, me elame maailmas, mis kardab
haavatavust. Me proovime oma haavu peita, me katame need meigi, sotsiaalmeedia
filtrite v\u00f5i v\u00f5ltsr\u00f5\u00f5muga. Kuid \u00fclest\u00f5usnud Issand astub t\u00e4na meie lukustatud
uste taha ja \u00fctleb: “Rahu olgu teiega. N\u00e4idake mulle oma haavu ja mina n\u00e4itan
teile enda omi.” Kristuse \u00fclest\u00f5usmine ei ole p\u00f5genemine reaalsusest, vaid
reaalsuse t\u00e4ielik omaksv\u00f5tt. Meie usutunnistus ei ole kuiv dogma, vaid kutse
reaalse elu osadusse. Nii nagu Toomas, langegem ka meie p\u00f5lvili \u2013 mitte hirmu
p\u00e4rast, vaid \u00e4ratundmisr\u00f5\u00f5mus \u2013 ja \u00f6elgem koos taga: “Minu Issand ja minu Jumal!”
Sest Tema on \u00fcles t\u00f5usnud. Ta on t\u00f5esti \u00fcles t\u00f5usnud. Halleluuja.
Aamen.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"