PALMIPUUDEP\u00dcHA A AASTAL<\/p>\n\n\n\n
Lugemine prohvet Jesaja raamatust:
Nii \u00fctleb Jumala sulane: Issand andis mulle k\u00f5neka keele, et ma kinnitaksin
v\u00e4sinut maheda s\u00f5naga. Tema \u00e4ratab igal hommikul mu k\u00f5rva, et ma kuulaksin
\u00f5pilase kombel. Issand avas minu k\u00f5rva ja ma ei ole pannud vastu ega taganenud.
Ma andsin oma selja peksjaile ja oma p\u00f5sed neile, kes katkusid mu habet. Ma ei
peitnud oma palet teotuste ja s\u00fclje eest.
Sest Issand, mu Jumal, aitab mind ega j\u00e4ta mind h\u00e4bisse. Seep\u00e4rast teen ma oma
n\u00e4o tardunuks kui r\u00e4nikivi, sest ma tean – ma ei j\u00e4\u00e4 h\u00e4bisse.
See on Jumala S\u00f5na. T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
Mu Jumal, mu Jumal, miks Sa oled mind maha j\u00e4tnud?
K\u00f5ik, kes mind n\u00e4evad, naeravad mu \u00fcle,
k\u00f5verdavad huuli ja raputavad pead:
“Ta lootis Issanda peale,
las n\u00fc\u00fcd Issand aitab ta v\u00e4lja, kui ta teda armastab!”
Koerakari \u00fcmbritseb mind,
\u00fclekohtutegijate j\u00f5uk piirab mind.
Nad puurivad l\u00e4bi mu k\u00e4ed ja jalad,
Valust v\u00f5in \u00fcle lugeda k\u00f5ik oma luud-kondid.
Nad jagavad omavahel \u00e4ra minu r\u00fc\u00fc,
heidavad liisku mu s\u00e4rgi \u00fcle.
Aga sina, Issand, \u00e4ra j\u00e4\u00e4 minust kaugele,
mu tugevus, tule mulle appi!
Ma tahan teatavaks teha oma vendadele Sinu nime
ja kiita sind ustavate koguduses.
Teie, kes te kardate Issandat, kiitke teda,
\u00fclistage teda, k\u00f5ik Jaakobi sugu.
Au olgu + Isale ja Pojale ja P\u00fchale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on n\u00fc\u00fcd, ikka ja igavesti. Aamen.
Mu Jumal, mu Jumal, miks Sa oled mind maha j\u00e4tnud?<\/p>\n\n\n\n
Teine lugemine p\u00fcha apostel Pauluse kirjast filiplastele:
Jeesus Kristus oli oma olemuselt Jumal, kuid ei hoidnud sellest kinni, et
Jumalaga v\u00f5rdne olla, vaid loobus sellest ja v\u00f5ttis sulase n\u00e4o ning sai inimese
sarnaseks. Ta n\u00e4gi v\u00e4lja nagu inimene ja alandas iseennast, sai kuulekaks kuni
surmani, pealegi ristisurmani. Sellep\u00e4rast on Jumal t\u00f5stnud ta k\u00f5rgeks \u00fcle k\u00f5ige
ja andnud talle nime \u00fcle k\u00f5ikide nimede, et Jeesuse nime ees painduksid k\u00f5ik
p\u00f5lved – nii taevaste, maapealsete kui allilmsete omad, ja iga keel tunnistaks
Jumala Isa auks, et Jeesus Kristus on Issand. See on Jumala S\u00f5na.
T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
Au Sulle, Jumala S\u00f5na!
Meie p\u00e4rast alandas Kristus iseennast ja sai kuulekaks kuni surmani, pealegi
ristisurmani. Sellep\u00e4rast on Jumal t\u00f5stnud ta k\u00f5rgeks \u00fcle k\u00f5ige ja andnud talle
nime \u00fcle k\u00f5ikide nimede!
Au Sulle, Jumala S\u00f5na!<\/p>\n\n\n\n
Evangeelium p\u00fcha Matteuse j\u00e4rgi:
Kui Jeesus j\u00f5udis \u00fches oma j\u00fcngritega Jeruusalemma juurde, Betfagee poole
\u00d5lim\u00e4ge, siis saatis Jeesus kaks oma j\u00fcngrit teele ja \u00fctles neile: “Minge
k\u00fclasse, mis on teie ees. Sealt leiate te kinniseotud emaeesli ja eeslivarsa
tema k\u00f5rval. P\u00e4\u00e4stke nad lahti ja tooge minu juurde. Aga kui keegi peaks midagi
\u00fctlema, siis vastake: “Neid on Issandale vaja ja tema saadab nad varsti tagasi”.
Aga see on s\u00fcndinud selleks, et l\u00e4heks t\u00e4ide prohveti s\u00f5na: “\u00dctelge Siioni
t\u00fctrele: vaata, su kuningas tuleb. Ta on tasane ja istub emaeesli seljas ja s\u00e4lu
seljas, kes on veolooma varss.” Ja j\u00fcngrid l\u00e4ksid ja tegid n\u00f5nda, nagu Jeesus
neid oli k\u00e4skinud. Nad t\u00f5id emaeesli ja varsa, panid oma riided nende seljale ja
Jeesus istus eesli selga. Aga paljud inimesed laotasid oma riided tee peale,
m\u00f5ned aga t\u00f5id puuoksi ja sillutasid okstega nende teed. Rahvahulgad k\u00e4isid
Jeesuse ees ja tema taga ning h\u00fc\u00fcdsid: “Hoosianna Taaveti Pojale! Kiidetud olgu,
kes tuleb Issanda nimel. Hoosianna k\u00f5rges!” Ja kui Jeesus Jeruusalemma j\u00f5udis
oli kogu linn \u00e4revil ning k\u00f5ik k\u00fcsisid: “Kes ta on?” Aga rahvahulgad \u00fctlesid:
“Tema on prohvet – Jeesus Galilea Naatsaretist!”
See on p\u00fcha evangeelium. \u00dclistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!
Mt 21,1-11<\/p>\n\n\n\n
Evangeeliumi s\u00f5nad kustutagu meie eksimused.<\/p>\n\n\n\n
Liturgiline v\u00e4rv: punane<\/p>\n\n\n\n
K\u00f5igev\u00e4eline ja igavene Jumal, Kes Sa oma \u00f5rna armastuse poolest inimsoo vastu
l\u00e4kitasid oma Poja, meie P\u00e4\u00e4stja Jeesuse Kristuse, v\u00f5tma Enda peale meie liha
ja kannatama surma ristil, et kogu inimkond j\u00e4rgiks Tema suure alandlikkuse
eeskuju: palun anna armulikult, et me tohiksime nii j\u00e4rgida Tema kannatlikkuse
\u00f5ppetundi kui ka saada osa Tema \u00fclest\u00f5usmisest; Seda palume Jeesuse Kristuse,
meie Issanda l\u00e4bi, Kes elab ja valitseb koos Sinu ja P\u00fcha Vaimuga, \u00fcks Jumal,
igavesest ajast igavesti. Aamen.<\/p>\n\n\n\n
Lugemised hommikupalvusel: M\u00f5tiskus PALMIPUUDEP\u00dcHA A AASTAL Lugemine prohvet Jesaja raamatust:Nii \u00fctleb Jumala sulane: Issand andis mulle k\u00f5neka keele, et ma kinnitaksinv\u00e4sinut maheda s\u00f5naga. Tema \u00e4ratab igal hommikul mu k\u00f5rva, et ma kuulaksin\u00f5pilase kombel. Issand avas minu k\u00f5rva ja ma ei ole pannud vastu … J\u00e4tka lugemist
Ps 24; Ps 97; Sk 9:9-12; Mk 11:1-11<\/a>
Lugemised \u00f5htupalvusel:
Ps 130; Ps 138; Jr 8:9-15,18-19:1; 1Kr 1:17-31<\/a><\/p>\n\n\n\n
Armsad \u00f5ed ja vennad Kristuses!
T\u00e4na seisame me inimajaloo suurima p\u00e4eva l\u00e4vel. Me seisame Jeruusalemma v\u00e4ravate
ees, k\u00e4es palmioksad, kuid s\u00fcdames aimdus eelseisvast vaikusest. Palmipuudep\u00fcha on
uks Suurde N\u00e4dalasse \u2013 see on aeg, mil Kirik ja iga \u00fcksik hing kutsutakse r\u00e4nnakule,
mis ei kulge mitte \u00fclesm\u00e4ge hiilgusesse, vaid allam\u00e4ge, kuni ristijalamini ja sealt
edasi pimedasse hauda. See on teekond, mis esitab v\u00e4ljakutse k\u00f5igele, mida meie
kaasaegne maailm v\u00e4\u00e4rtustab. Evangeeliumis n\u00e4eme Kristust sisenemas P\u00fchasse Linna.
Kuid vaadake Tema trooni \u2013 see on eesli varss. See ei ole vallutaja uhkus, vaid
prohvetlik alandlikkus. Rahvas h\u00fc\u00fcab: “Hoosanna!”, oodates poliitilist vabastajat,
kuid Jeesus tuleb vabastama meie s\u00fcdameid. Me elame ajastul, kus meilt n\u00f5utakse
pidevat “enese m\u00fc\u00fcmist” ja t\u00e4iusliku fassaadi hoidmist. Me kardame alandlikkust,
sest see tundub haavatavusena. Kuid Kristus eesli seljas tuletab meile meelde, et
me ei pea end ise “looma” ega “m\u00fc\u00fcma”. Meie v\u00e4\u00e4rtus ei seisne rahvahulga kiituses,
vaid selles, et me oleme loodud Jumala n\u00e4o j\u00e4rgi. P\u00fcha Franciscus Salesist on \u00f6elnud:
“Me peame olema nagu eesel, kes kannab Issandat: alandlikud, vaiksed ja valmis
minema sinna, kuhu Tema meid juhib, isegi kui tee viib l\u00e4bi rahvahulga pilgete.”
Kirikuna oleme me t\u00e4na see eesli varss. Meie \u00fclesanne ei ole s\u00e4rada oma tarkuses,
vaid kanda Kristust maailma. Meie “mina” peab kahanema, et Tema s\u00e4ra saaks paista.
Prohvet Jesaja ja Psalmikirjutaja maalivad pildi sulasest, Kes ei p\u00f6\u00f6ra oma palet
teotuse eest. T\u00e4nap\u00e4eva inimene v\u00e4\u00e4rtustab radikaalset autonoomiat \u2013 “minu t\u00f5de”
ja “minu vabadust”. M\u00f5te kellelegi allumisest tundub meile piiranguna. Ometi
n\u00e4itab Kristus, et t\u00f5eline vabadus peitub kuulekuses Isale. Kui me h\u00fc\u00fcame P\u00fchakirja
s\u00f5nadega: “Mu Jumal, mu Jumal, miks Sa mu maha j\u00e4tsid?”, ei ole see uskmatus. See
on Kristuse enda h\u00e4\u00e4l meie sees. Anglokatoliiklik traditsioon \u00f5petab meile, et me
ei suuda end ise p\u00e4\u00e4sta. Me vajame sakramentaalset s\u00f5ltuvust \u2013 armulauda ja pihti \u2013,
mis murravad meie uhkuse ja liidavad meid \u00fchte Kristuse Ihuga. Seal, kus l\u00f5peb
meie oma j\u00f5ud ja “autonoomia”, algab Jumala arm. Kirjas Filiplastele kuuleme h\u00fcmni
Kristusest, Kes “t\u00fchjendas enese”. See on meie vaimse elu kese. Meie \u00fcmber on
tohutu m\u00fcra ja vaimne killustatus, mis p\u00fc\u00fcab t\u00e4ita iga t\u00fchja hetke meie sees.
Kristus aga kutsub meid t\u00fchjendama end egost, et teha ruumi p\u00fchale vaikusele.
P\u00fcha Augustinus on kirjutanud: “Kas sa soovid t\u00f5usta k\u00f5rgele? Alusta k\u00f5igepealt
laskumisest. Kas plaanid ehitada torni, mis ulatub taevani? Pane esmalt paika
alandlikkuse vundament.” Me ehitame elavat Kirikut siis, kui me t\u00fchjendame end
oma \u00f5igusest ja uhkusest. See on intellektuaalne alandlikkus: tunnistada altari
ees p\u00f5lvitades, et meil ei ole k\u00f5iki vastuseid, kuid me usaldame Teda, kes On Vastus.
Mida see meie jaoks t\u00e4hendab? Palmipuudep\u00fcha kutsub meid \u00fcles mitte j\u00e4\u00e4ma
pealtvaatajateks tee \u00e4\u00e4rde. Meid kutsutakse astuma rongk\u00e4iku, kus loovutame oma
kontrollivajaduse ja maise au. \u00c4rgem kardkem oma n\u00f5rkust v\u00f5i seda “eeslit” enda
sees. Just seal soovib Kristus istuda. Alandlikkus ei ole enese p\u00f5lgamine, vaid
enese unustamine Jumala suure armastuse paistel. Olgem paik, kus “p\u00fchaduse ilu”
ja liturgia vaigistavad maailma k\u00e4ra. Olgu meie kogudus koht, kus ei v\u00f5istelda
au p\u00e4rast, vaid kus pestakse \u00fcksteise jalgu. Kui me t\u00e4na v\u00f5tame vastu p\u00fchitsetud
palmioksad, siis teadkem, et need kuivavad ja neist saab tuhk. K\u00f5ik maine hiilgus kaob.
Kuid see armastus, mis viis Jeesuse Jeruusalemma ja sealt Kolgatale, on igavene.
Mingem siis sel n\u00e4dalal koos Temaga. \u00c4rgem p\u00f5genegem risti eest, sest ilma
Suure Reedeta ei ole \u00dclest\u00f5usmisp\u00e4eva. Ilma alandumiseta ei ole \u00fclendamist.
Aidaku seda t\u00f5eks elada k\u00f5igev\u00e4eline Jumal. Aamen.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"