PAASTUAJA V P\u00dcHAP\u00c4EV A AASTAL<\/p>\n\n\n\n
Lugemine prohvet Hesekieli raamatust:
Nii \u00fctleb Issand: Vaata, ma avan teie hauad ja toon teid teie haudadest v\u00e4lja
ning viin teid Iisraeli maale. Ja te saate tundma, et mina olen Issand – siis,
kui ma avan teie hauad ja toon teid, oma rahvast, teie haudadest v\u00e4lja. Ja ma
hingan teie sisse oma Vaimu, et te saaksite elavaks, ja ma sean teid teie omale
maale ning te peate tundma, et mina, Issand, olen r\u00e4\u00e4kinud ja teen selle teoks –
\u00fctleb Issand. See on Jumala S\u00f5na. T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
Mu hing ootab Issandat, enam kui valvurid hommikut!
S\u00fcgavusest h\u00fc\u00fcan ma sind: Issand, kuule mu h\u00e4\u00e4lt!
olgu sinu k\u00f5rvad \u00e4rkvel mu anumise h\u00e4\u00e4lele.
Kui sina,\u00fclekohut meeles peaksid, kes v\u00f5iks siis p\u00fcsida.
Kuid sinu juures on andeksandmine, et sind kardetaks.
Ma ootan Issandat,
teda usaldab mu hing,
tema s\u00f5nade peale ma loodan.
Mu hing ootab Issandat, enam kui valvurid hommikut.
Enam kui valvurid hommikut – Iisrael, oota Issandat.
Sest tema juures on heldus, tema juures rohke lunastus.
Jah, tema lunastab Iisraeli
k\u00f5igest nende \u00fclekohtust.
Au olgu + Isale ja Pojale ja P\u00fchale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on n\u00fc\u00fcd, ikka ja igavesti. Aamen.
Mu hing ootab Issandat, enam kui valvurid hommikut!<\/p>\n\n\n\n
Teine lugemine p\u00fcha apostel Pauluse kirjast roomlastele:
Need, kes on lihas, need ei v\u00f5i Jumalale meeldida. Aga teie pole lihas, vaid
vaimus, kui kord Jumala Vaim teie sees elab. Kui n\u00fc\u00fcd m\u00f5nel teie seast ei ole
Kristuse Vaimu, siis tema ei ole Kristuse oma. Kui aga Kristus on teie sees,
siis on ihu k\u00fcll patu p\u00e4rast surnud, kuid vaim teeb elavaks \u00f5igluse j\u00e4rgi. Sest
kui tema, kes ta \u00e4ratas Jeesuse surnuist \u00fcles, elab teie sees, siis teeb tema
Vaim ka teie sureliku ihu elavaks. See on Jumala S\u00f5na. T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
Au Sulle, Jumala S\u00f5na!
Mina olen \u00fclest\u00f5usmine ja elu,
kes minusse usub, see ei sure igavesti!
Au Sulle, Jumala S\u00f5na!<\/p>\n\n\n\n
Evangeelium p\u00fcha Johannese j\u00e4rgi:
Laatsarus Betaaniast oli haige. Betaania oli k\u00fcla, kus elasid Maarja ja tema \u00f5de
Marta, aga Maarja oli see naine, kes salvis Issandat salviga ja kuivatas tema
jalgu oma juustega – tema vend Laatsarus oligi haige. \u00d5ed lasksid Jeesusele
\u00f6elda: “Issand, vaata, Su s\u00f5ber on haige”. Ja kui tema sellest kuulda sai, siis
ta \u00fctles: “See haigus ei too surma, vaid laseb Jumala kirkusel avalikuks saada,
et Jumala Poega selle p\u00e4rast austataks”.
Aga Jeesus armastas Martat ja tema \u00f5de Maarjat ning Laatsarust. Kui ta n\u00fc\u00fcd
kuulis, et Laatsarus on haige, j\u00e4i ta veel kaheks p\u00e4evaks sellesse paika, kus ta
oli. Siis \u00fctles ta oma j\u00fcngritele: “Mingem j\u00e4lle Juudamaale!” J\u00fcngrid vastasid
talle: “Rabi, alles n\u00fc\u00fcdsama tahtsid juudid sind kividega surnuks visata ja sina
l\u00e4hed j\u00e4lle sinna”. Jeesus kostis neile: “P\u00e4evaaeg kestab kaksteist tundi, kui
keegi k\u00f5nnib p\u00e4eva ajal, siis ta ei komista, sest ta n\u00e4eb selle maailma valgust.
Kui aga keegi \u00f6\u00f6sel oma teed k\u00e4ib, siis ta komistab, sest temas ei ole valgust”.
Ja ta j\u00e4tkas: “Meie s\u00f5ber Laatsarus magab, kuid mina l\u00e4hen teda unest \u00fcles
\u00e4ratama”. J\u00fcngrid \u00fctlesid talle: “Kui ta magab, siis ta saab terveks”. Jeesus
r\u00e4\u00e4kis surmast, aga j\u00fcngrid arvasid, et ta k\u00f5neleb tavalisest unerahust. N\u00fc\u00fcd
\u00fctles Jeesus neile t\u00e4ie selgusega: “Laatsarus on surnud, ja ma r\u00f5\u00f5mustan teie
p\u00e4rast, et ma seal ei olnud, et teie v\u00f5iksite uskuda, kuid mingem n\u00fc\u00fcd tema
juurde!”
Toomas, keda h\u00fc\u00fctakse Kaksikuks, \u00fctles teistele j\u00fcngritele: “L\u00e4hme meiegi, et
surra \u00fches temaga!” Kui Jeesus kohale j\u00f5udis, sai selgeks, et Laatsarus oli juba
neli p\u00e4eva hauas olnud. Aga Betaania on Jeruusalemma l\u00e4hedal, umbes
viieteistk\u00fcmne vagumaa (kolme kilomeetri) kaugusel ja palju juute oli tulnud
linnast Marta ja Maarja juurde neid nende venna p\u00e4rast lohutama. Kui Marta
kuulis, et Jeesus on tulekul, l\u00e4ks ta temale vastu, Maarja j\u00e4i aga koju”. Ja
Jeesust kohates Marta \u00fctles talle: “Issand, kui sina siin oleksid olnud, siis mu
vend ei oleks surnud. Ma tean k\u00fcll ka n\u00fc\u00fcd, et Jumal annab sulle k\u00f5ik, mida sa
temalt iganes palud”. Jeesus vastas talle: “Sinu vend t\u00f5useb \u00fcles.” Marta \u00fctles
talle: “Ma tean, et ta t\u00f5useb \u00fcles viimsel p\u00e4eval.” Jeesus kostis talle: “Mina
olen \u00fclest\u00f5usmine ja elu. Kes minusse usub, see j\u00e4\u00e4b elama ka siis, kui ta
sureb. Keegi, kes elab ja usub minusse, ei sure igaveseks. Kas sa usud seda?”
Marta \u00fctles talle: “Jah, Issand, ma usun, et sina oled Messias, Jumala Poeg, kes
peab maailma tulema.”
Nii \u00f6elnud, l\u00e4ks Marta ja \u00fctles tasa oma \u00f5ele Maarjale: “\u00d5petaja on siin ja
kutsub sind?” Seda kuuldes t\u00f5usis Maarja kiiresti \u00fcles ja l\u00e4ks talle vastu, sest
Jeesus polnud veel k\u00fclasse j\u00f5udnud, vaid ta oli alles selles paigas, kuhu Marta
oli talle vastu tulnud. Kui juudid, kes Maarjat olid lohutama tulnud, n\u00e4gid teda
t\u00f5usvat ja kiiresti v\u00e4lja minevat, l\u00e4ksid nad talle j\u00e4rele, sest nad arvasid, et
ta l\u00e4heb hauale nutma. Aga kui Maarja j\u00f5udis sinna, kus oli Jeesus, langes ta
teda n\u00e4hes tema jalge ette maha ja \u00fctles Talle: “Issand, kui sina oleksid siin
olnud, siis mu vend ei oleks surnud!” Teda ja temaga kaasa tulnud juute nutmas
n\u00e4hes oli Jeesus vaimus s\u00fcgavasti liigutatud ja ta k\u00fcsis: “Kuhu te olete ta
matnud?” Nad \u00fctlesid talle: “Issand, tule ja vaata!” Ja Jeesus nuttis. Siis
juudid \u00fctlesid: “Vaata, kuidas ta teda armastas!” Aga m\u00f5ned nende seast \u00fctlesid:
“Kas tema, kes ta avas pimeda silmad, ei oleks suutnud teha nii, et Laatsarus
polekski surnud?”
Jeesus oli vapustatud, kui ta haua juurde j\u00f5udis. Aga see oli koobas, mille suul
lasus kivi. Jeesus \u00fctles neile: “V\u00f5tke kivi \u00e4ra!” Surnud Laatsaruse \u00f5de, Marta
\u00fctles talle: “Issand, ta lehkab juba, sest ta on siin juba neljandat p\u00e4eva.”
Jeesus kostis talle: “Kui sa usud, siis saad sa n\u00e4ha Jumala au.” Ja nad
veeretasid kivi \u00e4ra. Aga Jeesus t\u00f5stis silmad \u00fcles ja \u00fctles: “Ma t\u00e4nan sind,
Isa, et sa oled mind kuulda v\u00f5tnud. Ma teadsin k\u00fcll, et sa kuuled mind alati,
kuid seda \u00fctlen ma rahva p\u00e4rast, et nemad usuksid, et sina oled mind l\u00e4kitanud.”
Seda \u00f6elnud, h\u00fc\u00fcdis ta valju h\u00e4\u00e4lega: “Laatsarus, tule v\u00e4lja!” Ja surnu tuli
v\u00e4lja, k\u00e4ed ja jalad sidemetega m\u00e4hitud ja higir\u00e4tik n\u00e4ol, aga Jeesus \u00fctles
neile: “P\u00e4\u00e4stke ta lahti ja laske tal minna!” Ja paljud juudid, kes olid tulnud
Maarja juurde ja n\u00e4inud, mida Jeesus tegi, hakkasid temasse uskuma.
See on p\u00fcha evangeelium. \u00dclistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!
Jh 11:1-45<\/p>\n\n\n\n
Evangeeliumi s\u00f5nad kustutagu meie eksimused.<\/p>\n\n\n\n
Liturgiline v\u00e4rv: lilla<\/p>\n\n\n\n
Oo, K\u00f5igev\u00e4eline Jumal, Kes ainu\u00fcksi suudad ohjata patuste inimeste rahutuid
tahtmisi ja kiindumusi: anna oma rahvale, et nad armastaksid seda, mida Sa
k\u00e4sid, ja ihaldaksid seda, mida Sa lubad; et nii maailma mitmesuguste ja
mitmekesiste muutuste keskel v\u00f5iksid meie s\u00fcdamed kindlasti leida t\u00f5elisi
r\u00f5\u00f5me; Jeesuse Kristuse, meie Issanda l\u00e4bi, Kes elab ja valitseb koos Sinu
ja P\u00fcha Vaimuga, \u00fcks Jumal, igavesest ajast igavesti. Aamen.<\/p>\n\n\n\n
Lugemised hommikupalvusel: M\u00f5tiskus PAASTUAJA V P\u00dcHAP\u00c4EV A AASTAL Lugemine prohvet Hesekieli raamatust:Nii \u00fctleb Issand: Vaata, ma avan teie hauad ja toon teid teie haudadest v\u00e4ljaning viin teid Iisraeli maale. Ja te saate tundma, et mina olen Issand – siis,kui ma avan teie hauad … J\u00e4tka lugemist
Ps 51; Js 1:10-20; 1Pt 4:12-19<\/a>
Lugemised \u00f5htupalvusel:
Ps 42; Ps 43; Ho 6:1-6; Hb 10:1-25<\/a><\/p>\n\n\n\n
Armsad vennad ja \u00f5ed Issandas!
T\u00e4nased p\u00fchakirjalugemised asetavad meid silmitsi inimolemuse k\u00f5ige s\u00fcgavama
hirmuga \u2013 surmaga \u2013 ja Jumala k\u00f5ige suurema vastusega sellele: \u00fclest\u00f5usmisega.
Me seisame t\u00e4na Betaania haua l\u00e4vel koos Maarja ja Martaga, tundes seda rasket
leina, mis kaasneb kaotusega. Prohvet Hesekieli n\u00e4gemus orust, mis on t\u00e4is kuivanud
luid, ei ole lihtsalt ajalooline pilt Iisraeli pagendusest. See on metafoor igale
hetkele meie elus, kus tunneme end vaimselt t\u00fchjana. “Ma avan teie hauad ja toon
teid, oma rahva, teie haudadest v\u00e4lja,” \u00fctleb Issand. See on esimene m\u00e4rk
anglokatoliiklikust lootusest: Jumal ei vaata meie “kuivanud luid” distantsilt.
Ta astub sellesse orgu. Ta ei piirdu vaid lohutamisega; Ta lubab panna meisse
oma Vaimu, et me saaksime elavaks. Psalm 130, De profundis, on \u00fcks patukahetsusaja
v\u00f5imsamaid palveid. “P\u00f5hjatuist s\u00fcgavustest h\u00fc\u00fcan ma Sinu poole, Issand!” Paljud
meist \u00fcritavad oma “s\u00fcgavusi” peita \u2013 oma s\u00f5ltuvusi, hirmu eba\u00f5nnestumise ees v\u00f5i
leina. Kuid psalmikirjutaja \u00f5petab meile, et just sealt, k\u00f5ige madalamast punktist,
algab meie teekond valguse poole. Anglokatoliiklikus vaimsusess on see “pime \u00f6\u00f6”
koht, kus me loobume omaenese suutlikkuse \u00fclistamisest ja j\u00e4\u00e4me ootama Issandat
“rohkem kui vahimehed hommikut”. Evangeeliumis Johannese j\u00e4rgi n\u00e4eme me Jeesuse
inimlikkuse ja jumalikkuse t\u00e4iuslikku \u00fchtsust. Jeesus nuttis. Ta teadis, et Ta
\u00e4ratab Laatsaruse m\u00f5ne minuti p\u00e4rast \u00fcles, kuid Ta nuttis sellegipoolest. Miks?
Sest Ta jagab meie valu. Ta ei ole t\u00e4htis jumalus, vaid Kaastundlik P\u00e4\u00e4stja.
Meie liturgia keskmes on armulaud \u2013 meenutus sellest, et Jumal v\u00f5ttis omaks meie
liha, et see seestpoolt \u00fcmber muuta. Kui Jeesus h\u00fc\u00fcab: “Laatsarus, tule v\u00e4lja!”,
ei k\u00f5neta Ta ainult \u00fcht surnud meest Betaanias. Ta k\u00f5netab k\u00f5ike seda, mis on meis
surnud. Ta k\u00e4sib meil v\u00e4lja tulla oma isekuse hauast. Ta k\u00e4sib meil vabaneda
m\u00e4histest, mis meid kammitsevad \u2013 olgu need siis viha, s\u00fc\u00fctunne v\u00f5i lootusetus.
Paulus tuletab meile kirjas roomlastele meelde, et see ei ole pelk filosoofia.
Kui Kristuse Vaim elab teis, siis Ta elustab ka teie “surelikud ihud”. Meie
usutunnistus ei piirdu hinge surematusega; me usume ihude \u00fclest\u00f5usmist. See t\u00e4hendab,
et see, mida me teeme oma kehaga siin ja praegu \u2013 kuidas me hoolime haigetest,
kuidas me p\u00f5lvitame palve ajal, kuidas me v\u00f5tame vastu P\u00fcha Armulauda \u2013, omab
igavikulist t\u00e4hendust. Evangeeliumi loos kohtame me ka \u00fcht k\u00f5ige inimlikumat ja
valusamat k\u00fcsimust. Jeesus saab teada, et Ta s\u00f5ber on haige, kuid Ta viivitab
teadlikult kaks p\u00e4eva. Kui Ta p\u00e4rale j\u00f5uab, on Laatsarus juba neli p\u00e4eva hauas olnud.
See on koht, kus meie usk v\u00f5ib k\u00f5ikuma hakata. Me k\u00fcsime: “Issand, miks Sa
viivitad? Miks Sa lubad sellel valul juhtuda?” T\u00e4nap\u00e4eva inimesele on see “Jumala
vaikimine” k\u00f5ige suurem v\u00e4ljakutse. Meile tundub sageli, et Jumal on lootusetult
hiljaks j\u00e4\u00e4nud. Kuid vaadake, kuidas Jeesus vastab: Ta ei hakka pidama loengut
teoloogiast v\u00f5i Jumala suurest plaanist. Jeesus nuttis. See ongi vastus kannatusele:
Jumal ei ole manipuleeriv lavastaja, kes viivitab efekti m\u00f5ttes. Ta on Jumal, kes
astub hauda koos meiega. Jeesuse viivitus t\u00e4hendab, et Ta ei tule meid lihtsalt
“parandama”, vaid Ta tuleb meid p\u00e4\u00e4stma seestpoolt. Ta laseb surmal juhtuda, et
n\u00e4idata \u2013 isegi surm ei ole Tema jaoks l\u00f5pp-punkt. Tema vastus meie valule ei
ole \u00f5petus, vaid solidaarsus. Mida see t\u00e4hendab meile t\u00e4na?
See lugu ei ole vaid kaunis m\u00e4lestus minevikust, vaid kutse tegevusele. Me elame
maailmas, mis on t\u00e4is \u201ekuivanud luid\u201c \u2013 olgu selleks uudised konfliktidest
v\u00f5i meie endi purunenud lootused. Laatsaruse lugu tuletab meelde, et seal, kus
meie n\u00e4eme l\u00f5ppu, n\u00e4eb Jumal uut algust. Meie \u00fclesanne on olla lootuse kandjad.
Jeesus \u00fctles: \u201eV\u00f5tke kivi \u00e4ra!\u201c Ta oleks v\u00f5inud kivi ka imev\u00e4el minema p\u00fchkida,
aga Ta palus inimestel seda teha. Meie \u201ekivi\u201c on sageli mask, mida me kanname \u2013
hirm n\u00e4idata oma haavatavust. T\u00e4nap\u00e4eva maailmas t\u00e4hendab see julgust tulla Jumala
ette sellisena, nagu me oleme, ja lasta Tema valgusel oma varjatud nurkadesse
paista.Jeesus \u00e4ratas Laatsaruse, kuid Ta \u00fctles k\u00f5rvalseisjatele: \u201eVabastage ta
m\u00e4histest ja laske tal minna!\u201c See on meie kui koguduse \u00fclesanne. Meie \u00fcmber on
inimesi, kes on k\u00fcll elus, kuid m\u00e4hitud \u00fcksildusse v\u00f5i s\u00fc\u00fctundesse. Meie k\u00e4ed
peavad olema need, mis aitavad neil neist sidemetest vabaneda, pakkudes
kristlikku armastust ja toetust. Kallid kaasteelised, me oleme teel Suure N\u00e4dala
poole. Laatsaruse \u00fcles\u00e4ratamine on viimane suur t\u00e4his enne Jeesuse enda
kannatusteed. See on eelm\u00e4ng t\u00fchjale hauale. T\u00e4na, kui me ligineme altarile,
et v\u00f5tta vastu Kristuse Ihu ja Verd, palugem:
“Issand, \u00e4rata \u00fcles see osa meist, mis on kaotanud lootuse. Lase meil kogeda Sinu
elu andvat Vaimu juba t\u00e4na, et me v\u00f5iksime olla Sinu \u00fclest\u00f5usmise tunnistajad
selles maailmas.” Aamen.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"