PAASTUAJA IV P\u00dcHAP\u00c4EV A AASTAL<\/p>\n\n\n\n
Lugemine esimesest Saamueli raamatust:
Issand \u00fctles Saamuelile: \u201eVala oma \u00f5lisarv t\u00e4is ja mine: mina l\u00e4kitan su
Petlema mehe Iisai juurde, sest ma olen \u00fche tema poegade seast vaadanud
enesele kuningaks.\u00bb Saamuel n\u00e4gi Iisai poega Eliabi ja m\u00f5tles: \u201eKindlasti
seisab Issanda ees see, keda Tema tahab v\u00f5ida.\u00bb Aga Issand \u00fctles Saamuelile:
\u201e\u00c4ra vaata tema v\u00e4ljan\u00e4gemise ja tema pika kasvu peale, sest mina olen
teda halvaks pidanud. Sest see ei ole midagi, mis inimene n\u00e4eb: inimene
n\u00e4eb, mis on silma ees, aga Issand n\u00e4eb, mis on s\u00fcdames.\u00bb Ja Iisai laskis
oma seitse poega Saamueli eest m\u00f6\u00f6da minna, aga Saamuel \u00fctles Iisaile:
\u201eIssand ei ole neid v\u00e4lja valinud\u00bb ja k\u00fcsis Iisai k\u00e4est: \u201eKas poisid on
k\u00f5ik siin?\u00bb See vastas: \u201eNoorem on veel j\u00e4rel, aga vaata, tema hoiab
lambaid.\u00bb Siis Saamuel \u00fctles Iisaile: \u201eL\u00e4kita ja too ta siia, sest me ei
istu lauda enne, kui ta siia tuleb!\u00bb Ja Iisai l\u00e4kitas mehed ning laskis
tal tulla; ta oli jumekas, ilusate silmadega ja n\u00e4gi kaunis v\u00e4lja. Ja
Issand \u00fctles: \u201eT\u00f5use ja v\u00f5ia tema, sest tema see ongi!\u00bb Siis Saamuel
v\u00f5ttis \u00f5lisarve ja v\u00f5idis tema ta vendade keskel. Ja Issanda Vaim tuli
Taaveti peale sellest p\u00e4evast peale ja edaspidi. See on Jumala S\u00f5na.
T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
Issand on mu karjane, mul pole millestki puudust!
Issand on mu karjane, mul pole millestki puudust.
Haljale aasale paneb Ta mind puhkama,
vee \u00e4\u00e4rde saadab Ta mind hingama;
Tema kosutab mu hinge.
Tema juhatab mind \u00f5iguse r\u00f6\u00f6bastesse oma Nime p\u00e4rast.
Kui ma k\u00f5nnin pimedas orus,
ei karda ma kurja, sest Sina oled minuga;
Su karjasekepp ja Sinu sau, need annavad mulle julgust.
Sina katad mu ette laua mu vaenlaste silma all;
Sina v\u00f5iad mu pead \u00f5liga, mu karikas on pilgeni t\u00e4is.
Suisa headus ja heldus k\u00e4ivad minuga k\u00f5ik mu elup\u00e4evad,
eluajaks ma j\u00e4\u00e4n Issanda kotta.
Au olgu + Isale ja Pojale ja P\u00fchale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on n\u00fc\u00fcd, ikka ja igavesti. Aamen.
Issand on mu karjane, mul pole millestki puudust!<\/p>\n\n\n\n
Teine lugemine apostel Pauluse kirjast efeslastele:
Vennad! Varem te olite pimedus, n\u00fc\u00fcd aga olete Issanda abiga valgus. Elage
nagu valguse lapsed \u2013 valguse vili on ju k\u00f5iges, mis on hea ja \u00f5ige ja t\u00f5si.
M\u00f5telge j\u00e4rele, mis on meelep\u00e4rane Issandale; \u00e4rgu olgu teil osadust pimeduse
viljatute tegudega, vaid paljastage nad hoopis! Sest mida nemad salajas teevad,
seda on h\u00e4bi nimetadagi. Aga k\u00f5ik, mida Valgus paljastab, saab n\u00e4htavaks;
k\u00f5ik, mis n\u00e4htavaks saab, on aga Valgus, misp\u00e4rast ongi \u00f6eldud: \u201e\u00c4rka \u00fcles,
uinuja, ja t\u00f5use \u00fcles surnuist, siis s\u00e4rab sulle Kristus!\u00bb
See on Jumala S\u00f5na. T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
Au Sulle, Jumala S\u00f5na!
Mina olen maailma valgus,
kes minu j\u00e4rel k\u00e4ib, sellel on eluvalgus!
Au Sulle, Jumala S\u00f5na!<\/p>\n\n\n\n
Evangeelium p\u00fcha Johannese j\u00e4rgi:
Teed k\u00e4ies n\u00e4gi Jeesus \u00fcht s\u00fcndimisest saadik pimedat inimest. Ta s\u00fclitas maha,
tegi s\u00fcljest muda, v\u00f5idis mudaga tema silmi ja \u00fctles talle: \u00abMine pese silmi
Siiloahi tiigis!\u00bb (\u2018Siiloah\u2019 t\u00e4hendab \u2018L\u00e4kitatu\u2019. ) Siis pime l\u00e4ks sinna ja pesi
silmi ning tuli n\u00e4gijana tagasi. Naabrid ja need, kes teda enne olid n\u00e4inud
kerjamas, \u00fctlesid siis: \u00abEks see ole seesama mees, kes istus ja kerjas?\u00bb \u00dched
\u00fctlesid: \u00abJah, seesama,\u00bb aga teised: \u00abEi, ta on ainult tema moodi.\u00bb Tema ise
\u00fctles: \u00abSee olen mina!\u00bb Nad viisid selle, kes enne oli pime olnud, variseride
juurde, sest see oli hingamisp\u00e4ev, kui Jeesus muda tegi ja ta silmad avas. N\u00fc\u00fcd
k\u00fcsisid ka variserid tema k\u00e4est, kuidas ta oli n\u00e4gijaks saanud. Tema \u00fctles neile
j\u00e4lle: \u00abTa pani muda mu silmade peale ja ma pesin neid ja n\u00e4en.\u00bb Siis \u00fctlesid
m\u00f5ned variseridest: \u00abSee inimene ei ole Jumala juurest, sest ta ei pea
hingamisp\u00e4eva,\u00bb aga teised \u00fctlesid: \u00abKuidas v\u00f5ib patune inimene teha niisuguseid
tunnust\u00e4hti?\u00bb ja nad olid eri meelt. Siis nad r\u00e4\u00e4kisid uuesti pimedaga: \u00abMis
sina \u00fctled tema kohta? Ta ju tegi lahti sinu silmad?\u00bb Aga pime \u00fctles: \u00abTa on
prohvet!\u00bb Nemad kostsid talle: \u00abIse sa oled lausa pattudes s\u00fcndinud, ja tahad
meid \u00f5petada?\u00bb ja heitsid ta s\u00fcnagoogist v\u00e4lja. Jeesus sai kuulda, et nad olid
ta v\u00e4lja heitnud ja k\u00fcsis tema k\u00e4est, kui nad kokku said: \u00abKas sa usud Inimese
Pojasse?\u00bb Tema kostis: \u00abKes see on, isand, et ma saaksin temasse uskuda?\u00bb Jeesus
\u00fctles talle: \u00abSa n\u00e4ed ju teda: see, kes sinuga r\u00e4\u00e4gib, see ta on.\u00bb Aga tema
lausus: \u00abMa usun, Issand!\u00bb ja kummardas teda. See on p\u00fcha evangeelium. \u00dclistus
olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!
Jh 9:1,6-9,13-17,34-38<\/p>\n\n\n\n
Evangeeliumi s\u00f5nad kustutagu meie eksimused.<\/p>\n\n\n\n
Liturgiline v\u00e4rv: lilla<\/p>\n\n\n\n
Armuline Isa, Kelle \u00f5nnistatud Poeg Jeesus Kristus tuli taevast alla, et olla
t\u00f5eline Leib, mis annab maailmale elu: anna meile alati seda leiba, et Tema
elaks meis ja meie Temas, Kes elab ja valitseb koos Sinu ja P\u00fcha Vaimuga,
\u00fcks Jumal, igavesest ajast igavesti. Aamen.<\/p>\n\n\n\n
Lugemised hommikupalvusel:
Ps 89:1-19; 1Ms 43:1-5,11-16,26-34; 1Kr 12:1-11
Lugemised \u00f5htupalvusel:
Ps 103; Jr 10:1-13; Mk 12:13-17<\/p>\n\n\n\n
M\u00f5tiskus
Armsad vennad ja \u00f5ed Issandas!
T\u00e4na on Laetare-p\u00fchap\u00e4ev. See p\u00e4ev on segu paastuaja patukahetsusest
ja \u00dclest\u00f5usmisp\u00fcha kirkusest. T\u00e4nane p\u00e4ev s\u00fcmboliseerib koidikut, mis hakkab murdma
l\u00e4bi meie hinge h\u00e4maruse. Me kuulsime, kuidas prohvet Saamuel l\u00e4ks v\u00f5idma uut kuningat.
See lugu on t\u00e4is inimlikku draamat, mis k\u00f5netab meid ka t\u00e4na, mil me maadleme
k\u00fcsimustega enese leidmisest, vaimsest tervisest ja Jumala kohalolust meie elus.
Isegi Saamuel, olles oma aja suurim prohvet, eksis. Ta vaatas Eliabi \u2013 pika kasvu ja
kangelasliku v\u00e4limusega meest \u2013 ja m\u00f5tles: “Siin ta on!” Kuid Jumal vastas talle
s\u00f5nadega, mis on meie t\u00e4nase hommiku nurgakiviks: “Inimene n\u00e4eb, mis silma ees, aga
Issand n\u00e4eb, mis s\u00fcdames.” T\u00e4nap\u00e4eva maailmas on see pinge teravam kui kunagi varem.
Me elame ajastul, kus “v\u00e4line pilk” \u2013 sotsiaalmeedia kuvandid, edukus, f\u00fc\u00fcsiline
t\u00e4iuslikkus \u2013 on muutunud meie vaimse tervise vaenlaseks. Me tunneme end sageli nagu
Taaveti vennad: me seisame reas, p\u00fc\u00fcame olla piisavalt head, aga tunneme endas
h\u00fcljatust. Ometi Jumala valik ei ole preemia tubliduse eest. Taavet ei valitud tema
ilu p\u00e4rast (kuigi tekst seda mainib), vaid vaatamata tema v\u00e4iksusele. See on Jumala
ettehooldus (Providentia): Jumal ei kutsu neid, kes on valmis, vaid Ta teeb k\u00f5lblikuks
need, keda Ta kutsub. Prohvet Saamuel vaatas v\u00e4list hiilgust, aga Issand \u00fctles talle:
“Inimene n\u00e4eb, mis silma ees, aga Issand n\u00e4eb, mis s\u00fcdames.” Taavet, karjapoiss,
v\u00f5iti keset tema igap\u00e4evast madalust. See on lohutus meile: Jumala arm ei oota, kuni
me oleme “terved” v\u00f5i “t\u00e4iuslikud”, vaid Ta leiab meid sealt, kus me oleme.
Evangeeliumis kohtame Jeesust, Kes tervendab pimeda mehe viisil, mis tundub t\u00e4nap\u00e4eva
maailmas peaaegu solvav. Ta s\u00fclitab maa peale, segab pori ja m\u00e4\u00e4rib seda mehe silmadele.
See on s\u00fcgavalt inkarnatsiooniline ehk lihakssaamise hetk. Jeesus, Jumala Ainus\u00fcndinu,
ei pelga meie maist pori. Jeesus ei tee ka lihtsalt imet, Ta teostab uut loomist. Nii
nagu Looja voolis alguses inimese mullast, nii voolib Ainus\u00fcndinud Poeg sellest maisest
porist meile uue n\u00e4gemise. See on lohutus neile, kes tunnevad, et nende hing on
purunenud \u2013 Issand ei paranda vana, Ta loob meis uue s\u00fcdame.” Ta ei tervenda
distantsilt, vaid astub meie ette, meie
haiguse, meie m\u00f5istmatuse ja kannatuse ette. Pangem t\u00e4hele, et Jumal tegutseb l\u00e4bi
mateeria. Nii nagu Ta kasutas mulda ja s\u00fclge, kasutab Ta t\u00e4na leiba ja veini. Meie
vaimne tervis ei parane pelgalt abstraktsete m\u00f5tete abil, vaid l\u00e4bi Sakramendi.
Armulaud on see p\u00fcha ravim, mis puudutab meie hinge haavu, pakkudes tervenemist,
mida maailm anda ei saa. Meilt oodatakse iseseisvust, kuid pimedana s\u00fcndinu lugu
r\u00f5hutab meie absoluutset s\u00f5ltuvust Kristuse \u00fclimuslikkusest. Mees ei saanud end ise
tervendada; ta pidi laskma end juhtida Siiloahi tiigi \u00e4\u00e4rde. See on kutse kogudusele
kui Kristuse Ihule. Me oleme \u00fcksteisest ja Issandast s\u00f5ltuvad inimesed. Armulauaosadus
on paik, kus meie individuaalne \u00e4revus ja \u00fcksindus sulanduvad kokku p\u00fchade osadusega.
Kui me seisame altari ees, ei ole me enam “pimedana s\u00fcndinud” oma muredes, vaid me
saame osa Jumalikust Valgusest. Vaimne tervis kristlikus m\u00f5ttes ei ole probleemide
puudumine, vaid teadmine, et keset pimedust on keegi, kes \u00fctleb: “Ma olen maailma
valgus.” T\u00e4nane usklik peab suutma seista silmitsi haiguse, vaimse tervise murede v\u00f5i
eba\u00f5nnega – ilma hukkam\u00f5istuta. Kristus \u00fctleb, et pimedus ei ole karistus, vaid koht,
kus Jumala teod saavad avalikuks. See on kutse vahetada k\u00fcsimus “Miks mina?” k\u00fcsimuse
vastu “Kuidas saab Jumala arm siin s\u00e4rada?” Vaimne tervis kristlikus m\u00f5ttes t\u00e4hendabki
seda terviklikkust, kus me ei karda oma n\u00f5rkust, sest just sealt algab meie kohtumine
\u00dclimusliku Tervendajaga. L\u00f5puks seisame aga silmitsi evangeeliumi k\u00f5ige teravama
v\u00e4ljakutsega: kas me julgeme tunnistada t\u00f5de ka siis, kui see on ebamugav? Pime mees
heideti kogudusest v\u00e4lja, sest tema n\u00e4gemine ei sobinud variseride s\u00fcsteemi. T\u00e4nap\u00e4evalgi
v\u00f5ib Kristuse j\u00e4rgimine t\u00e4hendada vaimset \u00fcksindust v\u00f5i mittem\u00f5istmist. Kuid
Laetare-p\u00fchap\u00e4ev tuletab meile meelde: R\u00f5\u00f5musta! Sest isegi kui maailm meid ei m\u00f5ista,
on meil osadus Temaga, Kes on meid v\u00f5idnud nagu Taavetit ja tervendanud nagu pimedat.
Meie tee viib altari juurde, kus me kohtume Issandaga palgest palgesse.
Mida see meie jaoks t\u00e4hendab? Pime mees saadeti Siiloahi tiigi \u00e4\u00e4rde pesema. Meie jaoks
on see “pesemine” ja “n\u00e4gemine” saanud reaalsuseks Sakramendis. Aarmulaud on vaimse
tervise nurgakivi. Me oleme kogudusena nagu see pime mees \u2013 me s\u00f5ltume t\u00e4ielikult
Kristuse abist. Kui me astume armulaua osadusse, ei saa me ainult leiba ja veini, vaid
me saame osa Kristuse enda elust. See on “tervenemise sakrament”. Vaimne tervis
kristlikus m\u00f5ttes t\u00e4hendab seda, et me ei vaata enam sissepoole oma probleemidele,
vaid vaatame \u00fcles Kristusele – kust tuleb meile abi. Armulaud on koht, kus meie
hajutatud m\u00f5tted ja killustatud mina kogutakse kokku Tema p\u00fchaduses. See on osadus,
mis kinnitab meile: “Sa ei ole \u00fcksi oma pimeduses.” Apostel Paulus tuletab meile meelde:
“Kord te olite pimedus, aga n\u00fc\u00fcd te olete valgus Issandas.” See on kutse vaimsele
virgusele. Vaimne tervis on tihedalt seotud t\u00f5ega \u2013 elamisega valguses, kus pole vaja
midagi karta. Jumala ettehooldus on meid toonud siia Kirikusse, selle altari ette, et
me v\u00f5iksime h\u00fcljata “pimeduse viljatud teod” ja lubada Kristusel meid \u00fcles \u00e4ratada.
Issand hoidku ja kaitsku meid alati oma armu valguses. Aamen<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
PAASTUAJA IV P\u00dcHAP\u00c4EV A AASTAL Lugemine esimesest Saamueli raamatust:Issand \u00fctles Saamuelile: \u201eVala oma \u00f5lisarv t\u00e4is ja mine: mina l\u00e4kitan suPetlema mehe Iisai juurde, sest ma olen \u00fche tema poegade seast vaadanudenesele kuningaks.\u00bb Saamuel n\u00e4gi Iisai poega Eliabi ja m\u00f5tles: \u201eKindlastiseisab … J\u00e4tka lugemist