PAASTUAJA III P\u00dcHAP\u00c4EV A AASTAL<\/p>\n\n\n\n
Lugemine teisest Moosese raamatust:
Neil p\u00e4evil oli rahval janu vee j\u00e4rele ja rahvas nurises Moosese vastu ning
\u00fctles: “Miks ometi t\u00f5id sa meid Egiptusest siia? Meid, meie lapsi ja meie loomi
siia janusse surema.” Aga Mooses h\u00fc\u00fcdis Issanda poole ja \u00fctles: “Mida ma pean
selle rahvaga tegema? V\u00e4he puudub, et nad viskaksid mind kividega surnuks!” Ja
Issand \u00fctles Moosesele: “Asu rahva etteotsa ja v\u00f5ta endaga m\u00f5ned Iisraeli
vanemad, v\u00f5ta k\u00e4tte oma sau, millega sa l\u00f5id Niiluse j\u00f5ge, ja mine. Vaata, mina
seisan seal sinu ees Hoorebi kaljul. L\u00f6\u00f6 oma sauaga vastu kaljut, siis hakkab
sealt vesi voolama ja rahvas saab juua.” Ja Mooses tegi n\u00f5nda Iisraeli vanemate
n\u00e4hes, ning ta pani sellele paigale nimeks “Massa ja Meriba” (kius ja riid),
Iisraeli rahva riiuasja p\u00e4rast, et nad olid Issandat proovile pannud ja \u00f6elnud:
“Kas on siis Issand meie keskel v\u00f5i ei ole”. See on Jumala S\u00f5na.
T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
Kui te kuulete Issanda h\u00e4\u00e4lt, \u00e4rge paadutage oma s\u00fcdant!
Tulgem, h\u00f5isakem Issanda ees,
r\u00f5kakem r\u00f5\u00f5must oma p\u00e4\u00e4stekalju poole!
Tulgem tema palge ette t\u00e4namisega,
laulgem temale kiituselaule.
Tulge, kummardagem ja p\u00f5lvitagem,
heitkem silmili Issanda, oma Looja palge ette.
Sest tema on meie Jumal ja meie tema karjamaa rahvas,
tema lambad, keda ta juhib oma parema k\u00e4ega.
T\u00e4na, kui te kuulete tema h\u00e4\u00e4lt, \u00e4rge paadutage oma s\u00fcdant,
nii nagu Meribas, nagu Massa p\u00e4eval k\u00f5rbes.
Seal teie esiisad kiusasid mind ja panid mind
Au olgu + Isale ja Pojale ja P\u00fchale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on n\u00fc\u00fcd, ikka ja igavesti. Aamen.
Kui te kuulete Issanda h\u00e4\u00e4lt, \u00e4rge paadutage oma s\u00fcdant!<\/p>\n\n\n\n
Teine lugemine p\u00fcha apostel Pauluse kirjast roomlastele:
Vennad, me oleme usust \u00f5igeks saanud, ja n\u00fc\u00fcd on meil rahu Jumalaga meie Issanda
Jeesuse Kristuse l\u00e4bi. Temas me oleme armule ligi p\u00e4\u00e4senud, ja selles armus me
p\u00fcsime ning oleme uhked oma lootuse \u00fcle, et me saame Issanda kirkusele vastu
minna. Aga lootus ei j\u00e4ta h\u00e4bisse, sest Jumala armastus on v\u00e4lja valatud meie
s\u00fcdameisse P\u00fcha Vaimu l\u00e4bi, kes meile on antud. Kristus on surnud meie eest juba
siis, kui me alles n\u00f5drad ja jumalatud olime. Vaevalt l\u00e4heks keegi surma kasv\u00f5i
\u00f5ige inimese eest – kuigi hea inimese eest julgeb m\u00f5ni oma elu kaalule panna.
Jumal on aga meile n\u00f5nda oma armastust \u00fcles n\u00e4idanud, et Kristus on surnud meie
eest siis, kui me alles patused olime. See on Jumala S\u00f5na. T\u00e4nu olgu Jumalale!<\/p>\n\n\n\n
Au Sulle, Jumala S\u00f5na!
Issand, Sina oled t\u00f5eline maailma Lunastaja,
Anna meile seda eluvett, mille j\u00e4rele me januneme!
Au Sulle, Jumala S\u00f5na!<\/p>\n\n\n\n
Evangeelium p\u00fcha Johannese j\u00e4rgi:
Jeesus j\u00f5udis \u00fche Samaaria k\u00fcla juurde, mida h\u00fc\u00fcti S\u00fc\u00fckariks. K\u00fcla oli selle
p\u00f5llu l\u00e4hedal, mille Jaakob oli andnud oma pojale Joosepile. Seal oli ka Jaakobi
allikas. Jeesus oli teek\u00e4imisest v\u00e4sinud ja istus allika \u00e4\u00e4rde jalgu puhkama.
See oli keskp\u00e4eva ajal kuuendal tunnil. Samaaria k\u00fclast tuli naine vett
ammutama. Jeesus \u00fctles talle: “Anna mulle juua!” Aga tema j\u00fcngrid olid l\u00e4inud
k\u00fclasse toitu ostma. Saamaaria naine vastas: “Kuidas sina, kes sa oled juut,
k\u00fcsid juua minu – samaaria naise k\u00e4est? Juudid hoiavad end ju samaarlastest
eemale?” Jeesus kostis: “Kui sa ainult teaksid Jumala andi ja seda, kes see on,
kes sulle \u00fctleb: “Anna mulle juua”, siis sa paluksid teda ja tema annaks sulle
eluvett”. Naine \u00fctles talle: “Isand, sul ei ole \u00e4mbrit ja kaev on s\u00fcgav. Kust
v\u00f5tad sa selle eluvee? Kas sina oled siis suurem kui meie isa Jaakob, kes andis
meile selle kaevu, j\u00f5i sellest ise, samuti tema pojad ja loomad!” Jeesus kostis
talle: “Iga\u00fcks, kes joob seda vett, januneb j\u00e4lle. Kes aga iganes joob seda
vett, mida mina talle annan, see ei tunne enam iialgi janu, sest vesi, mida mina
talle annan, saab tema sees vulisevaks allikaks.” Naine \u00fctles talle: “Isand,
anna mulle seda vett, et ma ei januneks enam ega peaks k\u00e4ima siit \u00fcha vett
ammutamas!” Jeesus \u00fctles talle: “Mine, kutsu oma mees, ning tule siia tagasi!”
Naine vastas: “Mul ei ole meest.” Jeesus vastas: “Sul on \u00f5igus, kui sa \u00fctled
“mul ei ole meest”, sest kuigi sul on olnud viis meest, ei ole see, kellega sa
praegu elad, sinu oma mees. Selles oled sa t\u00f5tt r\u00e4\u00e4kinud”. “Ma n\u00e4en, et sa oled
prohvet, isand!” \u00fctles naine temale, “meie esiisad kummardasid Jumalat sellel
m\u00e4el, aga teie \u00fctlete, et Jeruusalemm olevat see paik, kus tuleb Jumalat
kummardada.” Jeesus \u00fctles talle: “Naine, usu mind, et tuleb tund, mil te ei
kummarda Isa ei sellel m\u00e4el ega Jeruusalemmas, sest teie kummardate, mida te ei
tea, meie aga kummardame, mida me teame, sest lunastus tuleb juutidelt. Kuid
tund tuleb ja ongi juba k\u00e4es, mil \u00f5iged Jumala kummardajad austavad Isa vaimus
ja t\u00f5es, sest ka Isa otsib neid, kes teda niiviisi kummardavad. Jumal on Vaim,
ja need, kes teda kummardavad, peavad teda austama vaimus ja t\u00f5es”. Naine \u00fctles
talle: “Ma tean, et tuleb Messias, keda h\u00fc\u00fctakse Kristuseks, ja kui ta tuleb,
siis kuulutab ta meile k\u00f5igest”. Jeesus \u00fctles talle: “See olen mina, kes ma
sinuga r\u00e4\u00e4gin”.
Samas j\u00f5udsid j\u00fcngrid tagasi ja panid imeks, et Jeesus k\u00f5neles naisega. Ometi ei
\u00f6elnud keegi: “Mida sa temast tahad?”, v\u00f5i “Miks sa temaga r\u00e4\u00e4gid?”. Aga naine
j\u00e4ttis oma veen\u00f5u sinnapaika, l\u00e4ks k\u00fclasse tagasi ja \u00fctles inimestele: “Tulge,
vaadake inimest, kes \u00fctles mulle, mida k\u00f5ike ma olen teinud, pange t\u00e4hele, kas
tema ei ole viimati Messias?” Ja rahvas tuli k\u00fclast v\u00e4lja Jeesuse juurde.
Vahepeal \u00fctlesid j\u00fcngrid talle: “Rabi, v\u00f5ta, s\u00f6\u00f6!” Aga tema kostis neile: “Minul
on rooga, mida teie ei tunne”. Siis arutasid j\u00fcngrid omavahel, kas on keegi
talle juba s\u00fc\u00fca toonud. Jeesus \u00fctles neile: “Minu roog on see, et ma teen oma
isa tahtmist, kes mind on l\u00e4kitanud, ja viin tema t\u00f6\u00f6 l\u00f5pule. \u00dctleb ju iga\u00fcks:
veel neli kuud, siis tuleb viljal\u00f5ikuse aeg. Aga mina \u00fctlen teile, t\u00f5stke oma
silmad ja vaadake, p\u00f5llud on juba valmis l\u00f5ikuseks. N\u00fc\u00fcd saab l\u00f5ikaja palga ja
kogub vilja igaveseks eluks, et niih\u00e4sti k\u00fclvaja kui l\u00f5ikaja saaksid r\u00f5\u00f5mustada.
Sest \u00f5ige on see: \u00fcks k\u00fclvab ja teine l\u00f5ikab. Ning mina l\u00e4kitan teid l\u00f5ikama
seda, mille kallal teie ei ole vaeva n\u00e4inud. Teised on vaeva n\u00e4inud, ja teie
tulete ja koristate nende vaeva vilja.”
Aga paljud samaarlased sellest k\u00fclast uskusid naise s\u00f5na kaudu, kes tunnistas:
“Tema teadis mulle r\u00e4\u00e4kida k\u00f5igest, mida ma olen teinud”. Ning samaarlased tulid
tema juurde ja palusid tal k\u00fclas peatus teha, ja Jeesus j\u00e4i nende juurde kaheks
p\u00e4evaks. Aga tema s\u00f5na l\u00e4bi hakkas uskuma veel enam inimesi. Nad \u00fctlesid
naisele: “Me ei usu enam sinu s\u00f5nade peale, vaid k\u00f5ige p\u00e4rast, mida me oleme ise
tema k\u00e4est kuulnud ning me teame, et tema on t\u00f5esti maailma Lunastaja”.
See on p\u00fcha evangeelium. \u00dclistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!
(Jh 4 ,5-42)<\/p>\n\n\n\n
Evangeeliumi s\u00f5nad kustutagu meie eksimused.<\/p>\n\n\n\n
Liturgiline v\u00e4rv: lilla<\/p>\n\n\n\n
K\u00f5igev\u00e4eline Jumal, Kes Sa n\u00e4ed, et meil endal pole j\u00f5udu end aidata:
palun hoia meid nii v\u00e4liselt meie ihus kui ka sisemiselt meie hinges,
et me oleksime kaitstud k\u00f5igi tabada v\u00f5ivate \u00f5nnetuste ja k\u00f5igi kurjade
m\u00f5tete eest, mis v\u00f5ivad hinge r\u00fcnnata ja kahjustada; Jeesuse Kristuse,
meie Issanda l\u00e4bi, Kes elab ja valitseb koos Sinu ja P\u00fcha Vaimuga,
\u00fcks Jumal, igavesest ajast igavesti. Aamen.<\/p>\n\n\n\n
Lugemised hommikupalvusel: Lugemised \u00f5htupalvusel: M\u00f5tiskus PAASTUAJA III P\u00dcHAP\u00c4EV A AASTAL Lugemine teisest Moosese raamatust:Neil p\u00e4evil oli rahval janu vee j\u00e4rele ja rahvas nurises Moosese vastu ning\u00fctles: “Miks ometi t\u00f5id sa meid Egiptusest siia? Meid, meie lapsi ja meie loomisiia janusse surema.” Aga Mooses h\u00fc\u00fcdis Issanda … J\u00e4tka lugemist
Ps 25; 5Ms 6:1-9,20-25; 1Kr 3<\/a><\/p>\n\n\n\n
Ps 119:113-128; Ps 143; Am 5:4-15; Gl 5:16-24<\/a><\/p>\n\n\n\n
Armsad vennad ja \u00f5ed Issandas!
T\u00e4na, paastuaja kolmandal p\u00fchap\u00e4eval, seisame me p\u00fchakirja tekstide ees, mis tuletab
meile meelde \u2013 janu millegi j\u00e4rgi. K\u00fcsimus: kas oleme kunagi rahul enda ja \u00fcmbritsevaga,
v\u00f5i vajame alati midagi enamat? See ei ole ainult f\u00fc\u00fcsiline janu, vaid hinge igatsus millegi j\u00e4rele, mis meid t\u00f5eliselt t\u00e4idaks ja tervendaks. T\u00e4nases esimeses lugemises (2Mo 17:3-7) n\u00e4eme Iisraeli rahvast k\u00f5rbes. Nad on janus ja hakkavad nurisema. See on inimlik n\u00f5rkus:
kui meil on puudus, unustame kiiresti Jumala varasemad imed ja hakkame kahtlema.
Kuid Jumal ei h\u00fclga neid ega ka meid. Ta k\u00e4sib Moosesel l\u00fc\u00fca kaljut ja sealt voolab vesi.
See kalju on ettekuulutus Kristusest. Ka meie eluk\u00f5rbes, keset katsumusi ja paastuaega,
on Kristus see kalju, kellest voolab arm, mis \u00f5nnistab meie v\u00e4sinud hingi. Evangeeliumi
loos (Jh 4:5-42) kohtame Samaaria naist kaevul. Jeesus, olles ise v\u00e4sinud ja janune, ei
k\u00fcsi naiselt ainult vett, vaid pakub talle midagi suuremat \u2013 elu vett. See kohtumine on v\u00f5rdkuju sellest, mis toimub igal P\u00fchal Missal. Meie oleme see naine. Me tuleme oma “\u00e4mbritega” \u2013 oma murede, pattude ja igap\u00e4evaste tarvidustega \u2013 altari ette. Jeesus ootab meid seal. Armulaua osadus on see hetk, kus meie janu kohtub Tema armuga. Nagu see
naine j\u00e4ttis oma veekannu kaevule ja ruttas kuulutama, nii peab ka Armulaud meid
muutma. Me ei saa j\u00e4\u00e4da endiseks, kui oleme maitsnud Elu Leiba ja joonud Elu Karikast.
P\u00fcha Paulus tuletab meile meelde (Rm 5:1-5), et me oleme \u00f5igeks m\u00f5istetud usust
ja armust. See on anglokatoliikliku \u00f5petuse oluline osa: me ei “osta” p\u00e4\u00e4stmist heade
tegudega. P\u00e4\u00e4stmine on kingitus, mis tuleneb Kristuse ohvrist. “Jumala armastus on
valatud meie s\u00fcdamesse P\u00fcha Vaimu l\u00e4bi,” \u00fctleb Paulus. See armastus hoiab meie
koguduse \u00fchtsena. Kui me m\u00f5istame, et oleme k\u00f5ik v\u00f5rdselt patused ja v\u00f5rdselt armu
vajajad, kaob koht uhkusele ja l\u00f5henemisele. Koguduse \u00fchtsus ei ole organisatoorne kokkulepe, vaid \u00fchine joomine \u00fchest ja samast vaimsest eluallikast. Kuid siin peitub ka
oht, mille eest peame olema valvel. T\u00e4nap\u00e4eval levib sageli kaks ohtlikku vale\u00f5petuse
\u00e4\u00e4rmust: Pelagianism (enese-lunastus \u00f5petus): arvamus, et me saame iseennast p\u00e4\u00e4sta piinliku reeglite t\u00e4itmise v\u00f5i “heaks inimeseks olemisega”. See aga muudab Kristuse
ohvri tarbetuks. Teiseks on antinomism (odava armu \u00f5ptus): ekslik arvamus, et kuna
Jumal on armuline, siis pole patul t\u00e4htsust ja me v\u00f5ime elada nii, nagu tahame, ilma
meeleparanduseta. Pangem t\u00e4hele, et Samaaria naine ei j\u00e4\u00e4nud oma endise elu juurde.
Jeesus paljastas tema patu (“Sul on olnud viis meest\u2026”), mitte selleks, et teda hukka
m\u00f5ista, vaid selleks, et teda t\u00f5es vabastada. Armust \u00f5ndsakssaamine ei ole luba
patustamiseks, vaid v\u00e4gi patust loobumiseks. Kui me \u00fctleme, et “k\u00f5ik on niikuinii h\u00e4sti”,
siis me uinutame oma vaimset valvsust ja langeme l\u00f5ksu, kus me ei vaja enam P\u00e4\u00e4stjat,
vaid ainult mugavat filosoofiat. Mida see meie jaoks t\u00e4hendab? Psalmikirjutaja kutsub
meid \u00fcles: “T\u00e4na, kui te kuulete tema h\u00e4\u00e4lt, \u00e4rge tehke oma s\u00fcdant k\u00f5vaks!” \u00c4rgem
olgem nagu nurisev rahvas k\u00f5rbes, vaid nagu Samaaria naine, kes julges vaadata t\u00f5ele
n\u00e4kku ja v\u00f5tta vastu Elava Vee \u00f5nnistuse. Olgu meie kogudus koht, kus Armulaua \u00fchtsus peegeldab Jumala tingimusteta armu, kuid ka Tema p\u00fcha t\u00f5de, mis meid p\u00fchitseb.
\u00d5nnistagu meid k\u00f5igev\u00e4eline Jumal! Aamen.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"