Anglokatoliikluse kujunemislugu ja \u00f5petus<\/p>\n\n\n\n
Oleme t\u00f5en\u00e4oliselt kohanud m\u00f5isteid “anglokatoliiklane” ja “anglokatoliiklus”. P\u00fc\u00fcame l\u00fchidalt vaadata, mida need m\u00f5isted t\u00e4pselt t\u00e4hendavad?
Mille poolest anglokatoliiklus erineb anglikaani kirikust? Mida anglokatoliiklased usuvad, \u00f5petavad ja teevad?<\/p>\n\n\n\n
Anglokatoliiklus on kristlik liikumine, mis arenes v\u00e4lja 19. sajandil Inglismaal ning mille juured ulatuvad tagasi Keskaega ja osati
keldi kristlusesse.<\/p>\n\n\n\n
T\u00e4nap\u00e4evases maailmas n\u00e4eme kahte vale\u00f5petust, kristluse “taastamise” \u00f5petust protestantismis, omaksv\u00f5etud restauratsiooniline
vaade kirikuajaloole. Sellise vaate suurim probleem on lahutatus Jeesuse Kristuse poolt rajatud Kirikust. Teist vale\u00f5petust v\u00f5iksime
vaadelda kui triumfalistlikku \u00f5petust – \u00f5petust selle kohta, et ainult \u00fchel kirikul on autoriteet olla kogu Kirik, k\u00f5ik teisiti uskujad on
justkui mittet\u00e4ielikud kristlased. Sellise k\u00e4sitluse oht seisneb selles, et Kirik taandub nagu mingiks organisatsiooniks v\u00f5i inimlikuks
institutsiooniks. On oluline meeles pidada: p\u00fcha Kirik sai olevaks Jeesuse Kristuse kaudu ja seda on ustavalt edasi antud t\u00e4nase
p\u00e4evani. Mitte kunagi ei ole kristlikul ajaperioodil olnud olukorda, kus P\u00fchakiri ja P\u00e4rimus oleks katkenud, seega ei saa me v\u00e4ita, et Kirik
oleks saanud olla ekslik, kuigi on olnud segaseid aegu. Olgu kuitahes vaga kirikulooline l\u00e4henemine, l\u00f5hub igasugune “oma t\u00f5e” kuulutamine
kristluse alustalasid. Samas t\u00fchistab see ka Kristuse lubaduse: “Ja vaata, mina olen iga p\u00e4ev teie juures ajastu l\u00f5puni.”(Mt 28:20 ) Nii
m\u00f5nigi “kristlane” tunnistab ainult mina – Piibel – Jumal vahekorda, mis t\u00fchistab \u00fclest\u00f5usnud Jeesuse Kristuse autoriteedi. Kui me ei loe
p\u00fchakirja l\u00e4bi traditsiooni ja usutunnistuse, siis on tulemuseks ka Piibliraamatus olevate tekstide Jumaliku autoriteedi kaotus.
Anglokatoliku Kirik n\u00e4eb kristluse t\u00f5elist katoolsust, st. Jumal tegutseb l\u00e4bi kogu kristliku ajaloo ja kristlaskonna.<\/p>\n\n\n\n
Kiriku algusaeg keldi aladel.
Legend r\u00e4\u00e4gib et Arimaatia Joosep, see mees kes Jeesuse mattis, peale uudist \u00fclest\u00f5usmisest, l\u00e4ks EV kuulutama l\u00e4bi Rooma riigi Briti aladele.
Nagu teame, olid olemas korralikud teed kogu Rooma riigis ja sadamad Suurbritannia poole, mida me tunneme omaaegse keltide maana. Me saame k\u00fcll
r\u00e4\u00e4kida mitte Inglismaast, v\u00f5i Shotimaast, v\u00f5i Iirimaast vaid ainult keldi aladest. Algselt saame r\u00e4\u00e4kida keldi kristlusest. \u00dcksk\u00f5ik, kas legend
Arimaatia Joosepist vastab t\u00f5ele, oli keldi kristlus arenenud Nikaia esimene kirikukogu 325AD ajaks piisavalt oluliseks, keldi piiskoppe
k\u00e4sitleti v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rsetena. Neid tunnistati kaaspiiskoppide poolt. Oluline on seejuures see, et keldi kristlus oli osa nn. kehtivast Kirikust.
Siinkohal me saame \u00fctelda, et keldi Kirik oli autokefaalne e. iseseisev Kirik. Nad kasutasid kohalikku keelt, neil oli oma liturgia ja
kirikukalender ning liturgilised v\u00e4rvid. Samas olid keldid k\u00f5ikih\u00f5lmava katoolse Kiriku osa. Tuntumatest isikutest r\u00e4\u00e4kides peame mainima p\u00fcha
Patrickut. Teda v\u00f5ime pidada p\u00f5lisinglise Kiriku ehk Inglismaa kiriku misjon\u00e4riks. Teine tuntud misjon\u00e4r on p\u00fcha Columba +597AD – aadlik, kes sai
preestriks. Tema kasvatab oluliselt kloostrite kogukonda ja peab oluliseks p\u00fchitsetud elu. L\u00e4bi nende kahe misjon\u00e4ri liigub EV kogu keldi aladel.
Keldi kristlus on elanud 500 aastaseks oma traditsioonide j\u00e4rgi, olles t\u00e4iesti \u00e4rarippumatu. Paavst Gregorius Suur +604AD saadab Inglismaale
Rooma kiriku misjon\u00e4rid. Vahem\u00e4rkusena olgu \u00f6eldud, et selleks ajaks oli tekkimas ka l\u00f5henemise protsess hommikumaa kirikuga. Rooma paavst
saadab Augustinuse, munga Roomast. Oma misjonit\u00f6\u00f6 k\u00e4igus avastab tema, et sama usutunnistusega Kirik on juba oma piiskoppidega
olemas. Kahe kiriku kooseksisteerimise algusaegadel p\u00fchitseti isegi piiskoppe \u00fchiselt ja liiguti selle poole, kuidas kaks kehtivat
traditsiooni saaks \u00fchtsena edasi minna. Kuid aastatega n\u00f5uab Rooma paavst suuremat autoriteeti ning aastaks 700 n\u00e4eme Tarsuse Theodorit
kahetsemas, et kohalik keldi traditsioon on v\u00e4lja suremises. Selleks ajaks oli Rooma Kirik t\u00f5stnud ennast t\u00e4htsamaks keldi Kirikust,
kooseksisteerimise asemel. Nende kahe kristliku traditsiooni vahe on pigem etniline v\u00f5i keeleline kui teoloogiline. Algab Roomakatoliku Kiriku
aeg Inglismaal, kuni 1533. aastani – Anglikaani Kiriku tekkimiseni. Kuigi anglokatoliiklus n\u00e4eb j\u00e4rjepidevust l\u00e4bi keldi, rooma ja anglikaani
kristluse, on see n\u00fc\u00fcd see koht, millest alates paljud traditsioonilised kristlased ei tunnista \u00fcleilmse Kiriku j\u00e4rjepidevust \u00fclalviidatud aladel.<\/p>\n\n\n\n
Anglikaani kirikus ei olnud kolmsada aastat missal \u00fchtsust. Surnute eest ei palvetatud, r\u00e4\u00e4kimata reekviemimissadest, puudu oli ka haigete
v\u00f5idmise sakrament. Armulauasakramendi s\u00e4ilitamist ei praktiseeritud ja anglikaane \u00f5petati mitte paluma p\u00fchakute eestkostet. Armulauateenistust peeti
harva ja armulaualisi oli v\u00e4he. Pihtimist ei peetud evangeelseks sakramendiks ja seda ei julgustatud (kuigi privaatne pattude tunnistamine
oli lubatud) ja see j\u00e4i \u00fcldiselt kasutusest v\u00e4lja. Seega on teatav anglokatoliikluse mittetunnistamine katoolse kiriku osana m\u00f5istetav.
T\u00e4nap\u00e4evane seisukoht meie suhtes on: katoliikluse ja anglikaani m\u00f5ne osa kaasaegne sarnasus tuleneb asjaolust, et anglikaani osaduse
kirikuid m\u00f5jutas XIX sajandil rituaalne liikumine. See kasvas v\u00e4lja Oxfordi liikumisest, millest sai alguse Anglokatoliku Kirik. (Myles Hixsoni
j\u00e4rgi)<\/p>\n\n\n\n
Anglokatoliku teoloogiline identiteet.
Anglokatoliiklus j\u00e4lgib oma otseseid juuri ajal, mil Inglismaa kirik oli 1800. aastate keskel kriisis. Aastak\u00fcmneid oli modernsus aeglaselt
imbunud Anglikaani Kiriku kiriklikku hierarhiasse ja loonud aneemilise kiriku, mille hingestatus oli madal. Selle asemel, et l\u00e4heneda Kirikule
piibelliku n\u00e4gemusega kui “Kristuse Ihule” ( 1Kr 12:27 ) ja “t\u00f5e sambale ja vundamendile” ( 1Tm 3:15 ), on paljud usklikud (eriti vaimulikud! )
k\u00e4itumas nii, nagu poleks kirik midagi muud kui Krooni t\u00f6\u00f6riist Briti impeeriumi kohalike ja rahvusvaheliste huvide edendamisel. Teisis\u00f5nu, kirik
oli muutunud liiga maiseks, liiga poliitiliseks ja liiga huvitatuks \u00fche konkreetse rahva edust. Elustamist oli h\u00e4dasti vaja.
Ajalugu lihtsustades v\u00f5ime m\u00f5elda kahele vastusele Inglismaa kirikukriisile. Esimene on evangeelne liikumine. See oli juba aastaid kestnud t\u00e4nu
vendadele Wesleydele ja teistele, kes \u00e4rgitasid metodisti liikumist. Selle vastus modernsuse kriisile oli v\u00e4ljakujunenud kiriku t\u00e4htsuse
v\u00e4hendamine, keskendudes \u00fcksikute usklike elule. Kui k\u00f5ik saaksid \u201cuuesti s\u00fcndida\u201d (omada p\u00f6\u00f6rdumiskogemust), siis laheneksid riiklikud k\u00fcsimused
ise orgaaniliselt.
Teist vastust tuntakse kui Oxfordi liikumist. Umbes 1830. aasta paiku hakkasid Oxfordis asunud vaimulikud ja ilmikud avaldama traktaate (voldikuid),
mis v\u00e4itsid anglikaanluse \u00f5igusp\u00e4rast p\u00e4randit iidse kiriku t\u00e4isliikmena, t\u00e4nu tema katkematule apostellike piiskoppide j\u00e4rgnevusele. T\u00e4nu kombatavale
autoriteetsele seosele patristliku Kiriku ja Tema p\u00fchade apostlitega v\u00f5isid anglikaanid soovi korral end reformida, et olla rohkem s\u00fcnkroonis
\u00fcleilmse kirikuga. Kiriku selgelt l\u00e4\u00e4neliku haruna (st sellisena, mis ei t\u00e4hista B\u00fctsantsi liturgiat B\u00fctsantsi r\u00f5ivastes B\u00fctsantsi ikonograafiaga),
t\u00e4hendas see anglikanismi taaselustamist, p\u00fc\u00fcdes viia seda suuremasse vastavusse iidse ja auv\u00e4\u00e4rse l\u00e4\u00e4ne traditsiooniga. See t\u00e4hendab: teoloogia, p\u00fchendumus,
ja ladina traditsiooniga l\u00e4\u00e4nes levinud liturgia kirikuisade ajast kuni keskajani ja kaugemalgi. Oxfordi liikumine lootis, et selline Inglismaa
kiriku “katoliseerimine” taastab talle \u00f5ige n\u00e4gemuse endast kui Jumala poolt rajatud institutsioonist. See omakorda l\u00f5dvendaks kirikul modernsuse
haaret ja annaks talle selle asemel v\u00f5imaluse t\u00e4ita oma \u00f5igustatud kutset kuulutada evangeeliumi ja p\u00fchitseda sakramente.<\/p>\n\n\n\n
Oxfordi liikumine ise suri l\u00f5puks v\u00e4lja ja selle liikumise olulisus sai ilmsemaks alles hiljem. Ei saa eitada, et katoolsete anglikaanide v\u00e4ide
tabas kirikus paljude s\u00fcdameid. Ja nii j\u00e4tkasid mehed ja naised j\u00e4rgmisel sajandil anglikanismi \u201ekatoliseerimise\u201d \u00fclesannet, s\u00fcvenedes s\u00fcgavamale
iidse Kiriku teoloogiasse ja praktikasse. “L\u00f5pptulemus” saabus 20. sajandi alguses praeguse nimetusega “anglokatoliiklus”.<\/p>\n\n\n\n
Anglokatoliikluse identiteet ja v\u00e4ited on seega samad, mis Oxfordi liikumisel, kuid veelgi enam arenenud: meie kehtiva apostelliku j\u00e4rjepidevuse t\u00f5ttu
on anglokatoliiklus t\u00f5eliselt Jeesuse Kristuse \u00fche p\u00fcha, katoolse ja apostoolse kiriku osa. See t\u00e4hendab, et ta saab ja peaks p\u00fc\u00fcdma s\u00e4ilitada iidse
ja jagamatu kiriku (enne AD 1054) teoloogiat, praktikat ja p\u00fchendumust, eelistades samal ajal l\u00e4\u00e4ne liturgilist praktikat, kui selle ja ida vahel on
olulisi erinevusi. Anglokatoliiklus l\u00e4heb aga veelgi kaugemale, v\u00e4ites, et see, mida tema liikumine kehastab, on anglikaanlus selle t\u00e4ielikus v\u00e4ljenduses.
See ei ole \u00fcks v\u00f5imalus v\u00f5i erakond, mis on v\u00f5rdselt seatud teiste k\u00f5rvale, vaid t\u00f5eline Kirik, kus elatakse usku t\u00f5eks.
Praktikas t\u00e4hendab see, et me j\u00e4rgime seitsme oikumeenilise kirikukogu teoloogiat. Usume ja p\u00fchitseme Kristuse seitset sakramenti, r\u00f5huasetusega
armulauaohvril ja ristimisel. Protestantlikuma taustaga inimesed m\u00e4rkavad, et me l\u00e4heneme \u00f5igeksm\u00f5istmisele ka n\u00fcansirikkamalt, r\u00f5hutades Kristusesse
inkorporeerimist, mitte \u00f5iguse omistamist. Mis puutub anglokatoliikluse kandvatesse usuvormelitesse (nt 39 usuartiklit), siis peame neid ajaloolisteks
dokumentideks, mida tuleb lugeda l\u00e4bi suurema katoliku traditsiooni objektiivi.<\/p>\n\n\n\n
Vahem\u00e4rkusena on siinkohal oluline mainida, et paljud t\u00f5lgendavad anglokatoliikluse missiooni valesti. Kuna me v\u00e4\u00e4rtustame vastavust suuremale l\u00e4\u00e4ne
riitusele, n\u00e4hakse sageli, et me ei tee midagi enamat kui kopeerime Rooma Katoliku Kirikut. See pole aga t\u00f5si. Rooma esindab l\u00e4\u00e4ne kristluse peamist
tegijat ja loomulikult l\u00e4htume tema iidsetest kummardamis- ja p\u00fchendumisvormidest (nagu me allpool r\u00e4\u00e4gime), kuid see on sellep\u00e4rast, et me usume,
et jagame p\u00f5him\u00f5tteliselt sama p\u00e4randit. Roomakatoliiklaseks saamine ei ole eesm\u00e4rk; pigem on see elada Kristuse t\u00e4iuses, nagu seda leidub katoliikluses,
eriti selle l\u00e4\u00e4nelikus v\u00e4ljenduses. Nigel Yates, \u00fcheksateistk\u00fcmnenda sajandi liturgia ekspert, m\u00e4\u00e4ratleb seda kui “neid tseremoniaalseid arenguid Inglismaa
kirikus, mida sel ajal peeti selle jumalateenistuste l\u00e4hendamiseks Roomakatoliku Kiriku jumalateenistustele, mis t\u00e4hendab, et need anglikaanid,
kes selliseid samme toetasid, olid omaks v\u00f5tnud ka katoolsed teoloogilised t\u00f5ekspidamised, mis k\u00f5iges ei \u00fchtinud Inglismaa kiriku doktriinidega”
( Anglican Ritualism in Victorian Britain 1830-1910 , xv).<\/p>\n\n\n\n
\u00dcheksateistk\u00fcmnenda sajandil ja j\u00e4rgnevalt v\u00f5ttis liturgia taas omaks katoliku liturgilise praktika, mis polnud kasutusel Inglismaa kirikus sajandeid.
Tagasi toodi armulauar\u00f5ivad, samuti palvek\u00fc\u00fcnlad ja palved surnute eest. M\u00f5ned anglikaani piiskopid kandsid mitraid esimest korda. Kiriku \u00e4ge
protestantlik vastupanu kasutas Inglise anglikanismi v\u00e4ljakujunenud staatust parlamendi seadusandluse vastuv\u00f5tmiseks, et anda nn. ritualiste kohtu alla.
Teatud m\u00e4\u00e4ral aeglustas see arengut. Kuid \u00fcheksateistk\u00fcmnenda sajandi l\u00f5puks oli liikumine nii v\u00f5imas, et m\u00f5ned rituaalid hakkasid tungima isegi
teistesse inglise keelt k\u00f5nelevatesse protestantlikesse kirikutesse. Varsti olid metodistid ja baptistid riietanud oma koorid ja ehitati suurejoonelised
hooned, mis j\u00e4ljendasid keskaegseid katedraale, ning ristim\u00e4rk sai vastuv\u00f5etavaks enamikule, kuid mitte k\u00f5igile evangeelsetele kristlastele.<\/p>\n\n\n\n
Anglokatoliku liturgia
V\u00f5ib-olla \u00fckski teine \u200b\u200b ei avalda anglokatoliku identiteeti rohkem kui meie liturgia. Thomas Cranmeri Book of Common Prayer (BCP) on meisterlik teos,
mis on n\u00e4ide Issanda kummardamisest “p\u00fchaduse ilus” ( Ps 96:9).). Siiski pole see t\u00e4iuslik. Paljud iidse missa osad redigeeriti Cranmeri isiklike
teoloogiliste arvamuste t\u00f5ttu. Seet\u00f5ttu eelistavad paljud Ameerika \u00dchendriikide anglokatoliku kogudused kasutada nn anglikaani missaali. See liturgia
v\u00f5tab palveraamatu p\u00fcha armulaua riituse (tavaliselt 1928. aasta v\u00e4ljaandes leiduva) ja viib selle koosk\u00f5lla l\u00e4\u00e4ne riitusega, lisades kustutatud
elemendid uuesti liturgiasse. Sellised asjad nagu introit (avalaul psalmi laul), Gradual (laul enne evangeeliumi lugemist), salajased palved (palved,
mida preester \u00fctleb altari juures p\u00fchitsedes) ja “Vaata, see on Jumala Tall” (lihtsalt kui v\u00e4hesed) on seatud Cranmeri liturgiasse, et luua l\u00e4\u00e4ne
missa \u201cingliskeelne\u201d versioon. Hiljutised liturgilised l\u00e4henemised (1979 ja 2019) on aga kaasa aidanud Ameerika missaali kasutamise v\u00e4henemisele.
V\u00e4ljaspool Ameerikat l\u00e4hevad anglokatoliiklased sageli erinevatesse suundadesse. Kuigi m\u00f5ned kasutavad anglikaani missaali v\u00f5i BCP-d, p\u00fchitsevad
paljud Inglismaa ja Austraalia kogudused nn Tridenti missat (m\u00f5elge traditsioonilisele ladina missale, nagu roomakatoliiklased kasutasid, kuid
inglise keeles, m\u00f5nikord ka ladina keeles!). Kaasaegsemad anglokatoliku kogukonnad kasutavad isegi praegust Rooma missaali v\u00e4ljaannet ja j\u00e4lgivad
hoolsalt traditsioonilisi r\u00f5ivaid, \u017eeste ja rituaale.
Asi on selles: kuigi BCP on anglokatoliiklaste seas kindlasti kalliks peetud, ei peeta seda kummardamise paindumatuks standardiks. Samuti v\u00e4\u00e4rib mainimist,
et paljud liturgia aspektid, mida anglikaanlus t\u00e4nap\u00e4eval iseenesestm\u00f5istetavaks peab, on algselt anglokatoliikluse tekke ajendiks. Siin on teile m\u00f5ned
n\u00e4ited: kas anglikaani kogudus t\u00e4histab igan\u00e4dalaselt armulauda, \u200b\u200basetab altarile k\u00fc\u00fcnlaid, kummardab v\u00f5i p\u00f5lvitab jumalateenistusel, kasutab viirukit
(isegi kui ainult aeg-ajalt) v\u00f5i paneb preestrile vaimuliku r\u00fc\u00fc? Kui jah, v\u00f5ite t\u00e4nada anglokatoliiklust!<\/p>\n\n\n\n
Anglokatoliku p\u00fchendunud elu
Anglokatoliikluse s\u00fcda on Jeesus, mida on selgelt n\u00e4ha meie p\u00fchendunud elus. K\u00f5ik, mida me praktiseerime, on Kristuse ja tema evangeeliumi paremaks
tundmiseks. Loomulikult sarnaneb enamik meie tegemistest teiste kristlastega: palvetame igap\u00e4evases elus, uurime P\u00fchakirja ja teenime oma naabreid.
M\u00f5ned tavad aga eristavad meid kindlasti. Alustuseks praktiseerime p\u00fchakute, eriti Jumalaema \u2013 P\u00fchima Neitsi Maarja \u2013 palveid eestkosteks. Pole haruldane,
et anglokatoliiklased v\u00f5tavad roosip\u00e4rja palvet igap\u00e4evase palvep\u00fchenduse osana, teevad palver\u00e4nnakuid p\u00fchapaikadesse nagu Walsingham Inglismaal ja
t\u00e4iustavad palveraamatute lehti p\u00fchakukaartidega. Meie jaoks pole see midagi muud kui usutunnistuse j\u00e4rgimine, milleks on \u201ep\u00fchade osadus\u201d. Nii nagu me
palume oma maapealsetel s\u00f5pradel ja pereliikmetel meie eest palvetada, palume palvetada ka p\u00fchadel taevas. Surm on Kristuse poolt v\u00f5idetud ja see ei
lahuta enam Kiriku liikmeid \u00fcksteisest.
Teine anglokatoliku p\u00fchendumuse eristav tahk keerleb armulaua \u00fcmber. Kuna me usume kindlalt Kristuse Ihu ja Vere t\u00f5elisse kohalolusse muudetud leivas
ja veinis, t\u00e4histame me l\u00e4\u00e4ne traditsiooni armulauap\u00fchi, nagu Corpus Christi p\u00fcha ja P\u00fchima Sakramendiga \u00f5nnistamine. M\u00f5nes anglokatoliku koguduses
on isegi adoratsioonikabelid, kus kummardatakse pidevalt Issanda sakramentaalset kohalolekut.<\/p>\n\n\n\n
Kuna BCP-s on v\u00e4ga v\u00e4he selliseid p\u00fchendumusi, on anglokatoliiklaste abistamiseks loodud muid vahendeid. K\u00f5ige t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rsem ja tuntuim on P\u00fcha
Augustinuse palveraamat (Saint Augustine’s prayer book – https:\/\/www.forwardmovement.org\/Content\/Site170\/FilesSamples\/151277StAugusti_00000077574.pdf ).
See \u00fchendab k\u00f5ik, mida ma mainisin, aga ka muud traditsioonilised palved, litaaniad ja p\u00fchendumused, mida leidub traditsioonilises l\u00e4\u00e4nes.<\/p>\n\n\n\n
Anglokatoliku identiteet: anglokatoliku kongressi liikumine<\/p>\n\n\n\n
Tuginedes Oxfordi liikumise t\u00f6\u00f6le ja sellele j\u00e4rgnenud ritualismi edusammudele, \u00f5hutas 1920. ja 30. aastate anglokatoliku kongressi liikumine seda, mida me
praegu nimetame anglokatoliikluseks. Kuigi anglokatoliku liikumise eluj\u00f5ulisusele kaasa aidanud s\u00fcndmusi oli rohkem, on esimesed neli kongressi eriti olulised.<\/p>\n\n\n\n
Teine kongress toimus 1923. aastal ja keskendus anglokatoliikluse jaoks m\u00e4\u00e4ratletud teoloogia v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisele, kuna KE Kirk r\u00e4\u00e4kis lihakssaamise t\u00e4htsusest
kiriku sakramentaalses elus, JK Mozley selgitas Kristuse ohverdamist ristil ja selle tagaj\u00e4rgi, E. Selwyn \u00fclistas ristimise sakramenti ning piiskop Charles
Gore kritiseeris kontrollimatut kapitalismi ja kutsus oma kuulajaid \u00fcles inimlikumate sotsiaalsete korralduste poole (Gunstone, Lift High the Cross, 130-31).
GA Studdert-Kennedy pakkus v\u00e4lja neli praktilist v\u00f5imalust sotsiaalse \u00f5petuse k\u00fcsimuses edasi liikuda: (1) \u00f5petada ja jutlustada evangeeliumi ja sakramentide
sotsiaalset m\u00f5\u00f5det; (2) jutlustada sotsiaalsetel k\u00fcsimustel kartmata; (3) palvetada maailma eest; ja (4) n\u00e4idata kiriku rikkalikku \u00fchtsust, mis \u00fcletab rahvuse
ja rassi, soo, klassi ja muid identiteedimarkereid (Gunstone 134). Sarnaselt nende Oxfordi liikumise eelk\u00e4ijatega oli kongress ka modernismi vastu, esitades
sellel teemal palju kirjutisi.<\/p>\n\n\n\n
Kolmandat kongressi, mis toimus 1927. aastal, nimetatakse armulauakongressiks. Nagu nimigi \u00fctleb, oli p\u00fcha \u00f5htus\u00f6\u00f6maaeg t\u00e4htsaim teema. Tuntud inglise
kirjanik Evelyn Underhill r\u00e4\u00e4kis sakramentidest ja nende suhetest m\u00fcstilise teoloogiaga. Arutelud Kristuse ristiohvri ja armulauaohvri olemuse \u00fcle v\u00f5tsid
ette vastavalt Kirk ja Selwyn, samal ajal kui Edwyn Hoskyns juurutas anglokatoliku armulauateoloogiat Uue Testamendi kirikus ja AEJ Rawlinson uuris seost
euharistliku teoloogia ja pneumatoloogia vahel (Gunstone’i teoloogia 186-88).<\/p>\n\n\n\n
Viimane anglokatoliku kongress toimus 1930. aastal. Kuna arutelud keskendusid \u00fchise palveraamatu l\u00e4bivaatamisele, kongressi neljas koosolek tabas m\u00f5ningast
vastupanu. Anglokatoliikluse kritiseerijad soovisid, et kongressil oleks liturgiliste muudatuste osas piiratum s\u00f5na\u00f5igus. Konverentsi teema j\u00e4i endiselt
\u201ekaklusest k\u00f5rgemale\u201d, v\u00e4hemalt teoreetiliselt, kuna see keskendus eklesioloogiale \u2013 t\u00e4psemalt kiriku neljale m\u00e4rgile (\u00fcks, p\u00fcha, katoliiklik ja apostellik).
Sellel teemal ilmnes kongressi t\u00f5eline oikumeeniline toon, kuna paljud esinejad, nagu W. Knox, HFB Mackay, LS Thornton ja teised, andsid positiivseid hinnanguid
teiste traditsioonide, sealhulgas nonkonformistide usu kohta (Gunstone 255). Kuigi julgustati osalema teiste r\u00fchmadega, ei saavutanud kiirustav taas\u00fchinemishimu
kompromisse oluliste katoolsete dogmade osas. Kuigi anglokatoliiklased v\u00f5ivad omavahel teatud m\u00f5ttes erineda, pakub Kenneth Kirk viis katoolset t\u00f5de,
mida Kongressi liikumine r\u00f5hutas: (1) sakramendid; (2) sotsiaalne missioon; (3) p\u00fchadus; (4) Kiriku autonoomia \u00f5petuslike ja moraalik\u00fcsimuste lahendamisel;
ja (5) s\u00f5ltumatus riigist (Gunstone 345). Kuigi ainult osaliselt on saanud olevaks kongressi ideaalid, on liikumine j\u00e4tkanud anglikatoolsuse maastiku m\u00f5jutamist
t\u00e4nap\u00e4eval.<\/p>\n\n\n\n
Anglokatoliikluse kategoriseerimine
Oma suurep\u00e4rases anglokatoliku kongressi liikumise ajaloos pakub John Gunstone anglokatoliikluse ja sellega piirnevate kogukondade eri viiside liigitamiseks
akron\u00fc\u00fcmi “v\u00e4rvi” j\u00e4rgi. Tasub siiski meeles pidada, et inimesed mahuvad harva ilusatesse kategooriatesse. Siiski v\u00e4idan, et selline anglokatoliikluse
identiteedi kujundamine on kasulik t\u00f6\u00f6riist. Kasutades v\u00e4rve, loetleb Gunstone erinevate koolkondade tunnused enamikust anglokatoliiklikust kuni selleni,
mida v\u00f5iksime pidada madalaks kirikuks. Olen seda veidi ajakohastanud, et arvestada liturgiliste ja oikumeeniliste edusammudega.<\/p>\n\n\n\n
Punane kirjeldab veendunud anglokatoliiklasi, kes igatsevad osadust Roomaga. Nad ei n\u00e4e enda ja oma Rooma vendade vahel tegelikku sisulist erinevust, v\u00e4lja
arvatud hetkeline eraldatus ajaloolise juhuse t\u00f5ttu. Nad r\u00f5hutaksid vaimulike ts\u00f6libaati, soovides, et see oleks kohustuslik v\u00f5i v\u00e4hemalt v\u00e4ga julgustatud.
Tiitel “Isa” oleks preestrite eeldatav vaiketiitel. Liturgiliselt kasutavad nad Tridenti missakaanonit, mitte \u00fchist palveraamatut. Pihtimine ja paastumine
on kohustuslikud enne missat. P\u00fchakute kaasamine on omane avalikes jumalateenistustes.<\/p>\n\n\n\n
Oran\u017eid anglokatoliiklased on punasega sarnased, v\u00e4lja arvatud juhul, kui nad kasutavad \u00fchist palveraamatut katoliku liturgilise traditsiooniga. Nad on ka
abielus vaimulike suhtes sallivamad, kuigi v\u00f5ivad siiski pidada ts\u00f6libaadis teenijaid esmaklassilisteks preestriteks, kes seisavad oma abielukaaslastest k\u00f5rgemal.<\/p>\n\n\n\n
Kollane viitab neile, kes r\u00f5hutavad anglikaanlust anglokatoliikluse raames. Need anglikatoliiklased r\u00f5hutavad roomakatoliku teoloogia ekslikku olemust, tuginedes paavsti
eksimatuse v\u00e4idetele. Nad ei n\u00e4e tegelikku vahet ts\u00f6libaadis ja abielus teenistujate vahel ning t\u00e4histavad anglokatoliku vaimulike vabadust abielluda. Nad
kasutavad peamiselt \u00fchist palveraamatut koos m\u00f5ningate lisadega missaalist. Privaatset pihti \u00f5petatakse, kuid see pole kohustuslik.<\/p>\n\n\n\n
Kuigi punased, oran\u017eid ja kollased anglokatoliiklased v\u00f5ivad k\u00f5ik oma identiteedi tuvastada anglokatoliku kongressi liikumisega, ei saa nelja viimast
v\u00e4rvi kategoriseerida sildiga anglokatoliiklik.<\/p>\n\n\n\n
Rohelisi anglokatoliiklasi v\u00f5iks k\u00f5ige paremini kirjeldada kui k\u00f5rgkiriku j\u00e4lgijaid. Nad kirjeldavad end palveraamatu katoliiklastena, kes viivad
l\u00e4bi k\u00f5rgkiriku liturgiat, tuginedes The Book of Common Prayer\u00b4ile. Nad hoiavad vajadusel armulauasakramenti haigetele. Euharistilise kummardamise ja p\u00fchakute palvetega
avalike jumalateenistuste asemel eelistaksid nad, et sellised jumalateenistused toimuksid eraviisiliselt. Pihtimist v\u00f5ib \u00f5petada konfirmatsioonitundides
ja seda v\u00f5ib r\u00f5hutada erinevatel kirikuhooaegadel, n\u00e4iteks vastlap\u00e4eval.<\/p>\n\n\n\n
Sinine t\u00e4histab k\u00f5rgkiriklikke anglikaane. T\u00f5en\u00e4oliselt kutsuvad nad p\u00fchap\u00e4evast jumalateenistust missa asemel p\u00fchaks \u00f5htus\u00f6\u00f6maajaks. Nad ei tunneks end ebamugavalt
mistahes liturgilises vormis. Nad v\u00e4ldivad Isa tiitlit kui liiga roomakatoliiklikku, eelistades selliseid termineid nagu pastor v\u00f5i rektor.<\/p>\n\n\n\n
Violetne viitab anglikaanidele, kes r\u00f5hutavad anglikaani kiriku v\u00e4ljakujunenud olemust. Nad v\u00f5ivad pakkuda armulauateenistust, kuid p\u00f5hiline
p\u00fchap\u00e4evane tegevus on palveteenistus, kus kuu \u00fchel p\u00fchap\u00e4eval on ette n\u00e4htud armulaud. Paljud peavad neid sisuliselt nn “madala kiriku” apologeetideks.<\/p>\n\n\n\n
J\u00e4reldus<\/p>\n\n\n\n
Isiklikult leian end kuskilt kollase ja oran\u017ei vahepealselt alalt. Asi on aga selles, et sellised v\u00e4rvikategooriad on markerid, mis aitavad pealtvaatajal
orienteeruda anglokatoliiklaste \u00fcha keerulisemaks muutuvas maailmas. Neid ei tohiks kasutada t\u00f5rjumise v\u00f5i halvustamise vahendina. K\u00f5igi meie sisemiste arutelude
puhul pole violetseks, punaseks v\u00f5i m\u00f5neks muuks anglokatoliiklaseks olemises midagi halba. T\u00e4pselt m\u00e4\u00e4ratletud kategooriatesse lahterdamise abil saame \u00fcksteisega paremini suhelda.<\/p>\n\n\n\n
Kuid isegi n\u00fc\u00fcdisajal on anglokatoliiklusel siiski positiivne roll m\u00e4ngida. Selle r\u00f5huasetus liturgiale ( lex orandi, lex credendi ), sakramentidele,
eklesioloogiale, isiklikule p\u00fchadusele ja elutervele oikumeeniale v\u00f5ib toimida prohvetliku h\u00e4\u00e4lena laiemale maailmale. Oma jumalateenistusel
vaatame Kristuse poole, kelle m\u00fcstilise ihu liikmed me oleme. Oleme seotud k\u00f5igi teiste kristlastega sakramentides osalemise t\u00f5ttu ja peame elama nii, nagu Kirik \u00f5petab,
elades Kristuse eeskuju j\u00e4rgi. See on kingitus, mille anglokatoliiklus Kirikuna toob maailmale.<\/p>\n\n\n\n
Kokkuv\u00f5ttes v\u00f5ib \u00f6elda, et anglokatoliiklased kummardavad Jumalat ja j\u00e4rgivad kristlikku \u00f5petust, ja on v\u00f5tnud omaks elemente nii keldi kui ka roomakatoliku kirikust.
Katoliiklaste meelest protestantlik (v\u00f5i koguni sektantlik), evangelistide meelest roomakatoliiklust kopeeriv, kuid tegelikkuses Jumala t\u00f5elise Kiriku \u00fchtsuses, protesteerimata
p\u00fchaduse ilu vastu, v\u00f5ime kindlalt uskuda, et Jumala \u00fclirohked \u00f5nnistused on meiega.<\/p>\n\n\n\n
Kasutatud kirjandus:<\/p>\n\n\n\n
Katoliku religioon Vernon Staley.<\/p>\n\n\n\n
EL Mascall Kristus, kristlane ja kirik .<\/p>\n\n\n\n
Corpus Christi, 2. v\u00e4ljaanne, autor EL Mascall.<\/p>\n\n\n\n
Inglise vaimsus, autor Martian Thornton.<\/p>\n\n\n\n
Michael Ramsey evangeelium ja katoliku kirik .<\/p>\n\n\n\n
P\u00fcha Augustinuse palveraamat .<\/p>\n\n\n\n
Digitaalne meedia.<\/p>\n\n\n\n
Lisamaterjal:<\/p>\n\n\n\n
keldi missa: https:\/\/www.faithandworship.com\/pdf\/stowe%20missal.pdf<\/p>\n\n\n\n
Whitby sinod<\/p>\n\n\n\n
Kuigi Whitby sinodi fookuses on lihav\u00f5ttep\u00fchade p\u00fchitsemist ja dateerimist puudutavad otsused, oli sinod oluline samm Inglismaa kiriku l\u00f5plikul romaniseerimisel; kuigi see romaniseerimine oleks v\u00f5inud niikuinii toimuda ilma Whitby sinodita. Sellegipoolest on alates protestantlikust reformatsioonist sinodi s\u00fcndmusi s\u00fcmboolselt t\u00f5lgendatud kui “keldi kirikut”, mis vastandub “Rooma kirikule”, ja kuningas Oswiu otsust t\u00f5lgendati seega “Briti kiriku” “allutamisena” Roomale.<\/p>\n\n\n\n
Loeng peetud Anglokatoliku Kiriku p\u00e4eval, 9.detsembril 2023 AD<\/p>\n\n\n\n
Mitte meile, Issand,\u00a0mitte meile, vaid oma nimele anna au oma helduse p\u00e4rast, oma ustavuse p\u00e4rast! Ps 115<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Anglokatoliikluse kujunemislugu ja \u00f5petus Oleme t\u00f5en\u00e4oliselt kohanud m\u00f5isteid “anglokatoliiklane” ja “anglokatoliiklus”. P\u00fc\u00fcame l\u00fchidalt vaadata, mida need m\u00f5isted t\u00e4pselt t\u00e4hendavad?Mille poolest anglokatoliiklus erineb anglikaani kirikust? Mida anglokatoliiklased usuvad, \u00f5petavad ja teevad? Anglokatoliiklus on kristlik liikumine, mis arenes v\u00e4lja 19. sajandil Inglismaal … J\u00e4tka lugemist