Viimse \u00f5htus\u00f6\u00f6maaja missa toob meie ette kaks olulist t\u00f5siasja. K\u00f5igev\u00e4eline Jumal on oma ettehoolduses andnud meile k\u00e4su\u00f5petuse asemel uue armu ja valguse reaalsuse. Tema Ise on s\u00fcndinud s\u00f5imes, \u00f5ppinud ja t\u00f6\u00f6tanud inimesena.<\/p>\n
Apostel Paulus kirjas heebrealastele on kirjutanud: Seep\u00e4rast ta pidigi k\u00f5iges saama vendade sarnaseks, et temast saaks halastav ja ustav \u00fclempreester Jumala ees rahva pattude lepitamiseks.<\/p>\n
Esimese t\u00f5siasjana tunnistame, et Jeesus on saanud \u00fclempreestriks. Edasi tunnistab apostel Paulus: Just seep\u00e4rast, et Jumal tahtis t\u00f5otuse p\u00e4rijaile veel selgemini n\u00e4idata oma n\u00f5u k\u00f5ikumatust, kinnitas ta seda vandega, et kahe k\u00f5ikumatu t\u00f5siasja l\u00e4bi, milles on v\u00f5imatu Jumala valelikkus, saaksime m\u00f5juvat julgustust meie, kes oleme rutanud kinni haarama antud lootusest, mis on meile nagu hinge ankur, kindel ja kinnitatud. See ulatub vahevaiba taha sisimasse, kuhu Jeesus, meie eeljooksja, on l\u00e4inud sisse meie heaks, saades Melkisedeki korra j\u00e4rgi igavesti \u00fclempreestriks.<\/p>\n
Suur Neljap\u00e4ev toob meie ette kahe sakramendi s\u00fcnni. Preestriseisuse ja armulaua. Ilma armulauata ei oleks vaja preestriseisust ega saa ka olla armulauda ilma preestriseisuseta. Preesterlus on saanud olevaks armulaua jaoks. Pole t\u00e4htis, kui palju pastoraalseid \u00fclesandeid v\u00f5i muid tegevusi vaimulikul on, sest ta elab, t\u00f6\u00f6tab ja kannab vilja l\u00e4bi p\u00fcha armulaua. Preestrite ordinatsioon kulmineerub p\u00fchas armulauas hetkel, kui ta – persona Christi – p\u00fchitseb leiba ja veini.<\/p>\n
Kuid Jumala armastus l\u00e4heb veel kaugemale kui rahva lepitamine. Teise t\u00f5siasjana m\u00f5istame, et Kristus enda alandlikus teenimises ei taha olla mitte koos meiega, vaid tulla meie sisse. Kristus ise p\u00fchitseb l\u00e4bi preestri p\u00fchal altaril leiva ja veini omaenese Ihuks ja Vereks. Kristuse lunastusohver on \u00fclev ja t\u00e4iuslik. Armulaud ja preestriseisus on Jumala kingitus meile. Rohkem kui \u00fckski teine t\u00f6\u00f6 v\u00f5i tegemine on oluline meie isiklik usk sakramentidesse. Palvetagem \u00fcha, et Kirik \u00fcle\u00fcldiselt, aga ka kogukond, kus me elame, saaks koondada oma armastuse t\u00e4ielikult ja p\u00fcsivalt kogu Jumala kingituse ja armu r\u00fcppe.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Viimse \u00f5htus\u00f6\u00f6maaja missa toob meie ette kaks olulist t\u00f5siasja. K\u00f5igev\u00e4eline Jumal on oma ettehoolduses andnud meile k\u00e4su\u00f5petuse asemel uue armu ja valguse reaalsuse. Tema Ise on s\u00fcndinud s\u00f5imes, \u00f5ppinud ja t\u00f6\u00f6tanud inimesena. Apostel Paulus kirjas heebrealastele on kirjutanud: Seep\u00e4rast ta … J\u00e4tka lugemist