{"id":333,"date":"2012-07-19T07:15:19","date_gmt":"2012-07-19T07:15:19","guid":{"rendered":"https:\/\/eakk.ee\/?page_id=333"},"modified":"2012-07-19T07:15:19","modified_gmt":"2012-07-19T07:15:19","slug":"liturgia-ja-aratus","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/eakk.ee\/?page_id=333","title":{"rendered":"Liturgia ja \u00e4ratus"},"content":{"rendered":"
\n

Bo Giertz<\/p>\n

Apostlite kirikus oli nii liturgia kui \u00e4ratus. M\u00f5lemat mainitakse seoses esimese nelip\u00fchaga. \u201eSeda kuuldes l\u00f5ikas see neile s\u00fcdamesse ja nad \u00fctlesid Peetrusele ja teistele apostlitele: \u201eMida me peame tegema, mehed-vennad?\u201c\u201c (Ap 2:37). See on \u00e4ratus. \u201eNad viibisid p\u00e4evast p\u00e4eva \u00fchel meelel p\u00fchakojas\u201c (Ap 2:46). See on liturgia.<\/p>\n

Kiriku ajaloos on m\u00f5lemad k\u00e4inud k\u00f5rvuti. Siiski on nende esinemisvormid olnud v\u00e4ga erinevad. \u00c4ratus on kui h\u00f5\u00f5guvate s\u00fcte kohal v\u00f5belev leek. See lahvatab ja levib, t\u00f5useb \u00fcles taeva poole ja n\u00e4ib, et kaob siis j\u00e4lle. Paistab, et pimeduse ajad katkestavad selle ja algkiriku vahelise sideme. Seos on siiski olemas, kuna Vaim on seesama, kes nelip\u00fchal s\u00fcdameid puudutas. Niisamuti on S\u00f5na, kes selle salap\u00e4rase leegi s\u00fc\u00fctab, seesama v\u00e4gev s\u00f5na, mis kostus kord apostlite huulilt.<\/p>\n

Liturgia seos apostlite ajastuga on selgem. See on voolanud peatumatult l\u00e4bi ajastute. Selle algl\u00e4tted on s\u00fcnagoogis. Mitte ainult teatud \u00fcksikud s\u00f5nad nagu \u201eaamen\u201c, \u201ehalleluuja\u201c ja \u201ehosianna\u201c ei kuulu sellesse katkematusse traditsiooni, vaid kogu missa \u00fclesehitus p\u00e4rineb jumalateenistusest, millest Jeesus noorena Naatsareti s\u00fcnagoogis osa v\u00f5ttis ja kus Ta t\u00e4iskasvanuna astus esile p\u00fchi kirju seletama. Apostlik kirik lisas s\u00fcnagoogi jumalateenistusele uue osa, mille ta sai Issandalt endalt ja mis on kogu liturgia s\u00fcda \u2013 p\u00fcha armulaua. K\u00f5ik liturgia p\u00f5hiosad on s\u00e4ilitanud esimeste sajandite ilme niisugusena, nagu seda veel n\u00fc\u00fcdki vastulaulude, kiituspalve (\u201eT\u00f5esti, see on \u00f5ige ja hea\u201c) ja h\u00fcmni \u201eP\u00fcha, p\u00fcha, p\u00fcha\u201c n\u00e4ol j\u00e4rgitakse.<\/p>\n

Niisamuti on ilmne liturgia v\u00e4lise vormi katkematu seos apostlite ajastuga. Altar on t\u00e4nap\u00e4eva \u00fchiskonnas ainus paik, kus katkematu p\u00e4rimuse kohaselt kasutatakse endiselt antiikajal kantud r\u00f5ivastust. Kiriku v\u00f5lvide all v\u00f5ib ikka veel kuulda laule, milles on s\u00e4ilinud selle \u00fclistuslaulu kaja, mida Meistri \u00f5pilane laulis paasatalle s\u00fc\u00fces. Kirik on ainus koht, kus endiselt v\u00f5ib kuulda keskaja laululoomingu tippsaavutusi v\u00f5i n\u00e4ha meie kultuuri elava osana keskaegseid kunstiaardeid. T\u00e4nap\u00e4eva \u00fchiskonnaelus ei ole kusagil mujal nii palju vana kultuuri ja austusv\u00e4\u00e4rseid traditsioone kui p\u00fchas missas.<\/p>\n

Kuid k\u00f5ik see ei ole siiski p\u00f5hiline. Liturgia s\u00fcgavam t\u00e4hendus seisneb selles, et see on kord, mille Vaim ise on loonud, et s\u00e4ilitada ja s\u00fcvendada seda elu, mida sama P\u00fcha Vaim on kirikus \u00e4ratanud.<\/p>\n

\u00c4ratus on tuleleek, mis v\u00e4lgatab surnud hingedes. Tuli s\u00fcttib s\u00fcdames, patune tunneb s\u00fcdametunnistuse pitsitust. \u00dchtaegu rahutuna ja liigutatuna k\u00fcsib ta: Mida ma pean tegema? Ja Vaim vastab, kirgastades talle patu t\u00f5sidust ja Kristuse piiritut armu.<\/p>\n

Liturgia kaudu peab seesama Vaim s\u00fc\u00fcdatud leeki alal. Selle abil v\u00f5tab Ta \u00e4ratatud inimese Kiriku osadusse. See on kord, mis aitab r\u00e4nnata valguses, tee, mis kulgeb l\u00e4bi aastate ja kus hing kutsutakse \u00fcha uuesti \u00fchinema k\u00f5ikide usklike \u00fchise preesterkonnaga, kes toimetab templiteenistust Jumala altari ees palve ja kiitusega, p\u00fchitsedes armulauda ja kuulates vaikselt Issanda s\u00f5na.<\/p>\n

 <\/p>\n

\u00c4ratuse ja liturgia tunnusjooned<\/strong><\/p>\n

Liturgiat ja \u00e4ratust n\u00e4hakse sageli teineteise vastanditena. Kuid nii ei olnud see algkirikus ega peaks olema n\u00fc\u00fcdki. Kumbki on sama Vaimu t\u00f6\u00f6 ja elab samast p\u00e4rimusest. M\u00f5lemal on \u00f5igus eksisteerida ja kujuneda oma tunnusjoonte j\u00e4rgi.<\/p>\n

\u00c4ratus ja liturgia k\u00f5nelevad osaliselt erinevat keelt ja nii see peabki olema. \u00c4ratuse t\u00f6\u00f6riist on k\u00f5neldud s\u00f5na, millel on prohvetlik autoriteet ja mis suudab oma v\u00e4ega murda kivik\u00f5vad s\u00fcdamed ja m\u00f5jutada neid evangeeliumi kogu s\u00fcdamlikkusega. \u00c4ratuse keel on enamasti argikeele sugulane. Jumal otsib kadunuid ja eksinuid. S\u00f5na puudutab neid, kes ei pea Jumala koja \u00f5uesid oma koduks ja keda pole ehk \u00f5petatud tundma Piibli m\u00f5istestikku. Seet\u00f5ttu \u00e4ratus ei k\u00f5nele Iisai juurest ega Taaveti v\u00f5tmetest. See k\u00f5neleb lastele nende oma keeles asjadest, mida nad on unustanud, kuid mida nad peavad kuulda saama.<\/p>\n

Liturgia t\u00f6\u00f6tab t\u00e4iesti erineval viisil. Selle t\u00f6\u00f6vahend on s\u00f5na, kuid ta ammutab s\u00fcgavamast allikast. Liturgia k\u00f5neleb \u201etarkusest t\u00e4iuslike seas\u201c (1Kr 2:6). Ta kasutab k\u00f5iki Piibli rikkusi, k\u00f5iki sisult t\u00e4ielikke s\u00fcmboleid ja Vanas Testamendis esinevaid Kristuse ettet\u00e4hendusi. Ta ammutab psalmipalvetest ja teeb neist oma palved. Ta kuulab prohveteid ja uuristab evangeeliumi k\u00f5ige s\u00fcgavamaid saladusi. Ta armastab k\u00f5ike seda, mis ennast aeglaselt avab ning mis ikka ja j\u00e4lle pakub uut m\u00f5tlemisainet. Liturgia s\u00f6andab kasutada ka Piiblisse k\u00e4tketud tarkust just sel p\u00f5hjusel, et see p\u00f6\u00f6rdub j\u00e4tkuvalt tagasi samade p\u00fchade kordade juurde. Sestap armastab ta sellist muusikat, mis nimelt lihtsuse t\u00f5ttu sisaldab alandlikku teenimist ja \u00f5ndsust. Ta \u00fclendab s\u00fcdamed Jumala poole Kyrie<\/em> ehk laulu \u201eIssand, halasta\u201c v\u00f5imsates meloodiak\u00e4ikudes ja armulaualiturgia \u00fclevas r\u00f5\u00f5mus. K\u00f5iges selles on ta \u00e4ratusest \u00fcsna erinev.<\/p>\n

Seda erinevust v\u00f5iks ehk v\u00e4ljendada nii, kui v\u00f5rrelda \u00e4ratust Issanda tulega, mis langes Eelija p\u00fcstitatud l\u00e4bim\u00e4rjale altarile. Jumal oma suver\u00e4\u00e4nsuses sekkus seal ootamatult, ilmutades oma v\u00e4ge paganate keskel. Liturgia on aga tuli, mis p\u00f5leb templi altaril ja mida Piibli eeskirja kohaselt ei tohi kunagi kustutada. \u00c4ratus on prohvetlik, liturgia on aga preesterlik. \u00c4ratus on v\u00e4lgul\u00f6\u00f6k taevast, mis s\u00fc\u00fctab uue tule. Liturgia on Issanda leek, mis usklikke valgustades ja soojendades meie seas juba p\u00f5leb.<\/p>\n

 <\/p>\n

Me vajame \u00e4ratust<\/strong><\/p>\n

Me peame andma nii \u00e4ratusele kui liturgiale nende \u00f5ige, algkristliku koha koguduse elus. \u00c4ratust on alati vaja, mitte ainult selle t\u00f5ttu, et kirik peab alati tegema misjonit\u00f6\u00f6d ja p\u00fc\u00fcdma haarata v\u00e4ljaspool olijaid, vaid ka selle t\u00f5ttu, et kiriku usklikumadki liikmed vajavad j\u00e4tkuvalt \u00e4ratust. On ju kirikus just niipalju \u201evanu Aadamaid\u201c, kui tal on liikmeid. Iga vana Aadam kaldub tukastama, muutma kristliku elu surnud rutiiniks ja kasutama liturgilist korda v\u00e4\u00e4ralt selles m\u00f5ttes, et ta suigub enesega rahulolusse ja paadumusse. Inimene kaldub kinni hoidma usulisest eluviisist, mis sobib tema \u201eoma minale\u201c ja laseb vanal Aadamal taas t\u00f5usta isandaks. K\u00e4iakse korrap\u00e4raselt kirikus ja armulaual, armastatakse kaunist kirikumuusikat ja imeilusaid p\u00fchakodasid. Ollakse siiralt veendunud, et j\u00e4rgitakse \u00f5iget \u00f5petust. Samas ollakse enesearmastuse ja endaga rahulolu v\u00f5imuses, rahuldutakse oma vagade tegudega ja suhtutakse osav\u00f5tmatult meid iga p\u00e4ev \u00fcmbritsevate inimeste muredesse ja raskustesse. P\u00fchal Vaimul tuleb ikka ja j\u00e4lle \u00e4ratada uniseid hingi, p\u00fchkida tolmu, asetada vana Aadam seina \u00e4\u00e4rde ja puhuda uut elu surnud kontidesse. Senikaua, kui me oleme veel lihas, ei ole \u00e4ratus kunagi \u00fcleliigne.<\/p>\n

 <\/p>\n

Me vajame liturgiat<\/strong><\/p>\n

Liturgia on alati vajalik. Normaalne koguduseelu ei saa olla ilma liturgiata. Sakramentide jagamiseks on vaja kindlat vormi ja korda, ka jumalateenistust tuleb pidada teatud kindlal viisil. L\u00fchikest aega v\u00f5idakse l\u00e4bi ajada improviseerides ja kasutades kordasid, mida j\u00e4tkuvalt muudetakse ja uuesti koostatakse. Palveid v\u00f5ib pidada vabalt ja igaks jumalateenistuseks v\u00f5ib luua uue korra. Kuid k\u00f5ik v\u00f5imalused kasutatakse \u00fcsna ruttu \u00e4ra. Tasapisi hakatakse j\u00e4rgima sama mustrit, ja nii saabki rituaali kujunemine alguse. Liikumistes, kus p\u00fc\u00fctakse toimida ilma liturgilise korrata, tekivad j\u00e4rjest uued korrad. Samad armastatud laulud korduvad regulaarselt, palvetes kordub sama s\u00f5nakasutus, kirikuaasta p\u00fchade jaoks kujuneb p\u00fcsiv traditsioon. Vaevalt oleks eba\u00f5iglane \u00f6elda, et sel viisil s\u00fcndinud korrad on vana liturgiaga v\u00f5rreldes inetumad ja argisemad. Nendes on Jumala s\u00f5na v\u00e4hem, nende palved ja k\u00f5ned ei kasuta Piibli sisu tervikuna<\/em>, vaid piirduvad sellega, et esitavad teatud eriti m\u00f5jusana tunduvaid ja armastatud kirjakohti. Uus v\u00e4ljakujunenud liturgia on vaesem, palju v\u00e4hem piibellik ja hinge tervendav kui vana.<\/p>\n

 <\/p>\n

Liturgia vaenlased<\/strong><\/p>\n

Seega on nii \u00e4ratusel kui liturgial on kindel koht Kirikus. Kuid vahel v\u00f5ib liturgia olla \u00e4ratuse vaenlane, nii nagu ka \u00e4ratus v\u00f5ib olla liturgia vastane. See pinge on paraku esile tulnud eriti meie kiriku ajaloos.<\/p>\n

T\u00f5epoolest, \u00e4ratus v\u00f5ib olla liturgia k\u00f5ige ohtlikum vaenlane. Liturgial on m\u00f5istagi ka palju muid vaenlasi. Neist k\u00f5ige t\u00e4htsam on sissejuurdunud passiivsus, mille esindajad istuvad jumalateenistusel publikuna, v\u00f5tmata sellest osa. Rahvast tulvil kirik ei ole sama, mis kogudus. Seal, kus enam ei panda k\u00e4si palveks kokku, kus ei painutata pead palveks ja kus h\u00e4\u00e4led, olgu need siis r\u00e4medad v\u00f5i k\u00f5lavad, ei \u00fchine enam koguduselauluks, seal ei peeta enam t\u00f5elist jumalateenistust. Liturgia t\u00e4hendab alati aktiivset osalemist. Laisk, surnud passiivsus on selle vaenlane.<\/p>\n

Kummatigi v\u00f5ib \u00e4ratus olla veel ohtlikum vaenlane. Ilmalikkus v\u00e4hemalt teab, et ta ei ole liturgiast vaimulikum. Liturgia suhtes vaenulik \u00e4ratus aga v\u00e4idab, et just tema on see jumalateenistus \u201evaimus ja t\u00f5es\u201c, mida Jumal tahab. Ta h\u00fclgab liturgia ja halvustab seda. Vahel on asi t\u00f5esti prohvetlikus vaimus \u00f6eldud ja \u00f5igustatud kriitikas. Kui preester urgitseb kiituslaulu ajal k\u00fc\u00fcnealuseid ja hakkab alles p\u00e4rast jutlust altari ees p\u00f5lvitades agendast kirikupalvet otsima, siis v\u00f5ib t\u00f5esti r\u00e4\u00e4kida surnud tegudest. Nendest tuleb p\u00f6\u00f6rduda \u00f5ige jumalateenistuse poole ainsa t\u00f5elise Jumala ees. Samas ei ole \u00f6eldud, et \u00f5ige teenistus on see, kui kaasula heidetakse k\u00f5rvale, hakitakse armulaualiturgia osi ja minnakse selle asemel kodudesse lugema vabu palveid ja laulma suvalisi laulutekste meelelahutuskultuuri tantsuviisidel. On olukordi, mil on kohane esile tuua prohvet Aamose l\u00e4bi \u00f6eldud Issanda karmid s\u00f5nad: \u201eSaada \u00e4ra mu eest oma laulude k\u00e4ra, ma ei taha kuulda su naablite m\u00e4ngu\u201c (Am 5:23). N\u00e4iteks kui kantor on orelir\u00f5dule kaasa v\u00f5tnud ajalehe, kui kooriliikmed lahkuvad kirikust enne jutlust v\u00f5i kui koguduse juhatuse liikmed l\u00e4hevad p\u00e4rast suurt advendivesperit vallavanema juurde jooma, siis on tegemist surnud liturgiaga \u2013 v\u00f5i \u00f5igupoolest on tegu surnud s\u00fcdametega, mis lasevad k\u00f5igil jumalateenistuse aaretel endast m\u00f6\u00f6da minna. M\u00f5ned k\u00fcll oskavad nautida s\u00fcndmuse meeleolukust, kuid neil \u00f5nnestub osavalt v\u00e4ltida k\u00f5ike seda, mis juhataks neid meeleparandusele. Niisamuti tarvitatakse rikkalikku ja kaunist liturgiat v\u00e4\u00e4ralt, kui seda peetakse lohisevalt v\u00f5i \u00fclespuhutult. M\u00f5ne preestri t\u00f6\u00f6stiilile on iseloomulik \u00fcksk\u00f5iksus v\u00f5i soov lasta oma oskustel s\u00e4rada. See ei ole liturgia s\u00fc\u00fc. Jumala s\u00f5na h\u00fclgamine ei paranda asja, vastupidi, see saab s\u00fcdamele koormaks. T\u00f5epoolest, parem on palvetada s\u00fcdamest oma s\u00f5nadega, isegi kui see pole vormilt hea, kui esitada kaunis liturgiline palve k\u00fclma s\u00fcdamega. On t\u00f5si, et parem on laulda l\u00f6\u00f6klaulu viisil Jumala poole p\u00f6\u00f6ratud s\u00fcdamega, kui h\u00f5isata vagasid koraale, m\u00f5eldes samal ajal l\u00f5unas\u00f6\u00f6gile v\u00f5i hiljutisele t\u00fclile. Ma ei taha siiski \u00f6elda, et l\u00f6\u00f6klaul oleks iseenesest parem viis vagaduse v\u00e4ljendamiseks kui vana kirikukoraal.<\/p>\n

\u00c4ratus toimib seega valesti, kui ta h\u00fclgab liturgia. Selles otsuses on sageli tubli annus omaenda \u00f5igust ja enesearmastust. Vana Aadam on ju v\u00f5itmatu olupoliitik. Ta kukub alati jalgadele. Kui inimene saab t\u00f5eliselt \u00e4ratust, ei l\u00e4he kaua, kui vana Aadam p\u00fc\u00fcab uut olukorda enda kasuks p\u00f6\u00f6rata. Loomulikult tuleb seda teha vagade liigutustega ja j\u00e4tkuva kindlustundega, et see k\u00f5ik s\u00fcnnib Jumala auks. Kindlustundele vaatamata v\u00f5ib vana Aadam uuesti v\u00f5imust v\u00f5tta. Taas algavad liha teod, k\u00fcll mitte prassimise ja purjutamise, kiimaluse ja k\u00f5lvatuse (Rm 13:13) vormis \u2013 sest need on koheselt \u00e4ratuntavad \u2013, vaid intriigide, eraldi koosolekute ja usulahkude vormis. V\u00f5idakse naiivselt otsustada \u2013 kuna ma olen \u00e4ratust saanud sellisel ja sellisel viisil, j\u00e4relikult on see \u00f5ige viis. \u201eAinu\u00f5ige,\u201c lisab vana Aadam \u00fcsna vaikselt. Kuna siis ei loetud evangeeliumi, ei olnud p\u00e4evapalvet ehk kollektapalvet ega lauldud \u201eKristus, Jumala Tall\u201c, ei saa need ju olla mingisugused \u00f5ndsusvahendid. Vana Aadam v\u00f5ib ehk lisada: \u201eSeevastu isiklike palvete ja tunnistuste esiletoomine v\u00f5i uute laulude laulmine soojendab nii armsasti s\u00fcdant\u201c. Sellest, mis j\u00e4rgneb, et r\u00e4\u00e4gi vana Aadam midagi. Ta t\u00f5deb vaid, et ka uutes riietes v\u00f5ib end h\u00e4sti tunda. V\u00f5ib ju isegi olla kristlane, kui vaid saab kuulda oma h\u00e4\u00e4lt, k\u00f5neleda pisut endast, olla ise otsustamas ja lasta end paitada kaunitel, poplaululikult kaasakiskuvatel meloodiatel. Tore on ka see, kui saab hukka m\u00f5ista oma koguduse \u00f5petaja ja k\u00f5ik need k\u00f5rgkiriklikud, kitsarinnalised seaduse orjad, kes v\u00e4idavad, et missat tuleb pidada korrakohaselt.<\/p>\n

See on liturgia eitamise robustne vorm. Selle k\u00f5rval on teistsugust liturgia eitamist, mis on inimlikult m\u00f5istetav, kuigi mitte \u00f5igustatav. M\u00f5ned inimesed v\u00f5\u00f5rastavad liturgilisi kordasid. Liturgia n\u00f5uab ju alati enese salgamist. \u00dcksikisik peab saama palvetava koguduse osaks. Ta peab teistega \u00fcheks saama nii p\u00f5hjalikult, et ta suudab palvetada nagu teised, suudab j\u00e4rgida jumalateenistuse r\u00fctmi, kus patutunnistus ja kiitus teineteisele j\u00e4rgnevad, suudab tunda sama r\u00f5\u00f5mu ja tahab meelt parandada nii nagu teised. Iga kristlane peab selle nimel v\u00f5itlema. Me oleme Kristuse ihu liikmed. Me ei ela iseenda jaoks, vaid oleme elava organismi osad. Kui m\u00f5ni ei soovi sellise osaduskonnaga kohaneda, ei ole ta kristlane, sest mitte keegi ei v\u00f5i olla kristlane omaette. Kes ei armasta venda, keda ta on n\u00e4inud kirikupingis ja armulaual, sedav\u00f5rd, et ta oleks v\u00f5imeline koos temaga nii ihust kui hingest palvetama ja laulma, r\u00f5\u00f5mustama ja h\u00f5iskama, ei saa m\u00f5elda, et ta v\u00f5iks armastada Jumalat, keda ta ei ole n\u00e4inud, ja teenida Teda vaimus ja t\u00f5es kodus oma toas. Ja siiski on selge, et teatud vagadusvormid tunduvad m\u00f5nede inimeste jaoks loomulikud ja nad kohanevad nendega otsekohe, samas kui teised ei n\u00e4i kunagi nendega harjuvat. Seet\u00f5ttu peab kirik olema avara s\u00fcdamega ja rikas. Ta peab suutma toita oma lapsi sellega, mida nad k\u00f5ige enam vajavad ja mida nad k\u00f5ige paremini suudavad vastu v\u00f5tta, eeldusel, et ta pakub neile t\u00f5esti Jumala s\u00f5na ja t\u00f5elist osadust Temaga. Loomulikult peab kirikul olema \u00fchise jumalateenistuse tarvis kord, et k\u00f5ik v\u00f5iksid osaleda. On igati \u00f5ige eeldada, et k\u00f5ik v\u00f5tavad missast osa. Iga\u00fcks peab selle osadusega suutma harjuda ja kohaneda palvetava ja teeniva ihuliikmena, kes ei n\u00f5ua midagi \u00fcksnes endale, vaid kes toob oma annid esmajoones \u00fchiseks teenistuseks Jumala palge ees. Kui \u00e4ratuse nimel m\u00e4ssatakse missa vastu, siis r\u00fcnnatakse kristlikku \u00fchtsust. Seda tehes viidatakse sageli vabadusele. Suuremale osale inimestest t\u00e4hendab selline vabadusp\u00fc\u00fcd tegelikult vabaduse kaotamist, kuna kellegi erihuvidel lastakse m\u00e4\u00e4rata \u00fchiseid asju. Tahetakse v\u00e4gisi v\u00f5tta endale \u00f5igus pidada jumalateenistust oma soovide j\u00e4rgi. Ja kui see ei \u00f5nnestu, ei taheta enam teistega koos olla ja katkestatakse osadus. See on ebakristlik ja selles asjas peab iga kiriklik liikumine ennast l\u00e4bi katsuma. Kui \u00e4ratus isegi ei soovi osaleda missa liturgias, on ta ennast asetanud v\u00e4ljapoole kristlikku \u00fchtsust ja teda ei saa enam pidada kiriku elu rikastavaks liikumiseks.<\/p>\n

Kuid missa k\u00f5rval peab valitsema vabadus. Jumala kiitmisele suunatud ja \u00fclesehitavat kiriklikku tegevust ei saa muuta \u00fchetaoliseks. Nendele vagaduse vormidele, mis on t\u00f5esti \u00fclesehitava iseloomuga, tuleb anda vabadus, olgu need siis koosolekud, loetamised, hardushetked, palveringid v\u00f5i midagi muud. Nii endalt kui teistelt tuleb vaid n\u00f5uda, et need armastatud vaimulikud \u00fcritused ei asendaks ega l\u00fckkaks k\u00f5rvale missat, milles kogetakse k\u00f5ige suuremat \u00fchtsust.<\/p>\n

Kui vahel ei leia liturgia \u00e4ratuse poolt m\u00f5istmist, siis samas tuleb \u00fctelda, et ka m\u00f5ned liturgia s\u00f5brad ei austa sugugi mitte alati v\u00f5i ei talu \u00fcldse \u00e4ratust. Seet\u00f5ttu on p\u00f5hjust veidi k\u00f5neleda liturgiast kui \u00e4ratuse suurimast vaenlasest.<\/p>\n

 <\/p>\n

\u00c4ratuse vaenlased<\/strong><\/p>\n

Ka \u00e4ratusel on terve rida vaenlasi, kuid vaevalt on neist keegi nii ohtlik kui ebaehtne liturgia. K\u00f5ige halvemal juhul v\u00f5ib liturgiast saada meie \u201evanale inimesele\u201c kindel varjupaik. Mida hakkab P\u00fcha Vaim peale inimesega, kes k\u00e4ib k\u00fcll armulaual sagedamini kui \u00fckski teine koguduseliige, palvetab iga p\u00e4ev kolmveerand tundi v\u00f5i terve tunni psalmidest v\u00f5i klassikalistest luterlikest palveraamatust v\u00f5etud kauneid palveid, loeb igal \u00f5htul p\u00e4eva kokkuv\u00f5tva palve v\u00f5i hilis\u00f5htul kompletooriumi ja harrastab vaikseid s\u00fc\u00fcmejuurdlusi armulaual k\u00e4imise puhul, kuid kes k\u00f5igest sellest saab vaid ettek\u00e4\u00e4nde pidada ennast paremaks inimeseks, kes on kogunud endale m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse kapitali k\u00f5iken\u00e4geva Jumala ees? Vahest j\u00e4tab ta samal ajal unarusse oma maised kohustused, \u00f5pingud, \u00fchiskondlikud \u00fclesanded v\u00f5i laste kasvatamise? V\u00f5i k\u00f5neleb ta halba teisiti m\u00f5tlejatest ega armasta kedagi teist kui iseennast ja oma p\u00fchi riitusi? Senikaua, kui selline inimene p\u00fcsib oma harjumusp\u00e4rases keskkonnas, on k\u00f5ik P\u00fcha Vaimu t\u00f6\u00f6 tema suhtes tulemusteta. Vaim peab rabama teda tormituulena, rebima temalt \u00f5iguse v\u00f6\u00f6 ja n\u00e4itama, et ta on ennast t\u00e4is, omakasup\u00fc\u00fcdlik, enesekeskne ja armastusetu patune, kes on \u00e4ra teeninud vaid igavese pagenduse Jumala palge eest. Selleks tegevuseks v\u00f5ib P\u00fcha Vaim vahel kasutada m\u00f5nda raamatut v\u00f5i inimsaatust, mis halastamatult paljastab \u00f5iguse pettuse. Vahel asetab ta elusaatusi kasutades kodukootud \u201ep\u00fchaku\u201c \u00f5udsesse olukorda, kus aupaistest ei j\u00e4\u00e4 midagi j\u00e4rele. Siiski on tema tavaline t\u00f6\u00f6vahend jutlustatud s\u00f5na, prohvetlik s\u00f5num \u00e4ratuse Vaimus. Ebaehtsale liturgia on omane, et see ei pea lugu prohvetlikust s\u00f5nast, mis tabab v\u00e4lgul\u00f6\u00f6gina ega hooli vagadest v\u00e4lispidistest kommetest. Ebaehtne liturgia sooviks parema meelega S\u00f5na tiibu k\u00e4rpida. Ta teeb meeleldi jutlusest liturgia osa. S\u00f5na asetatakse liturgiliste vormelite ja psalmitekstide raamistusse ja kantakse ette vaoshoitud ettevaatlikkusega keeles, millest on k\u00f5rvaldatud igasugune konkreetsus ja pahandusttekitav ajakohasus. Ta toob kaunilt ja keerutamisi esile vanad tarkused, kuid ei nimeta \u00f5ige nimega mitte \u00fchtegi argikonflikti, milles vana inimene paljastab oma tegeliku n\u00e4o ja milles teda v\u00f5idaks \u00fcllatada. Ebaehtne liturgia v\u00f5ib s\u00f5lmida liidu lahtunud \u00e4ratusega. Ta v\u00f5tab omaks vana jutlusekeele ja harjumusp\u00e4rased s\u00f5nad, kuid paraku on need kaotanud oma teravuse. Need on argipattudest nii kaugel, et paadunud s\u00fcda v\u00f5ib neid kuulates ennast \u00fcles ehitada. Kui sellest hoolimata toob s\u00f5na \u00fchel p\u00e4eval tuntud v\u00e4es \u00e4ratuse, keset pidulikku jumalateenistust, uurib l\u00e4binisti ja paljastab tervistaval viisil surmahordid, v\u00f5i kui v\u00e4ljaspool jumalateenistust asetatakse inimese ettek\u00fcsimus v\u00f5i isiklikult puudutav s\u00f5na, mis meenutab, kuidas \u00f5ndsusk\u00fcsimused v\u00f5ivad s\u00fctitada hinge \u2013 siis tunneb surnud kiriklikkus ennast pahandatuna ja leiutab sada l\u00e4bim\u00f5eldud vastuv\u00e4idet.<\/p>\n

Liturgia ilma \u00e4ratuseta on k\u00f5igist kiriku tegevusvaldkondadest vahest ehk k\u00f5ige ohtlikum. Jumalateenistust v\u00f5ib kaunistada, selleks v\u00f5ib muretseda r\u00f5ivaid ja kirikukoore, v\u00f5ib korraldada populaarseid \u00f5htupalvuseid ehk vespereid ja t\u00f5sta isegi armulaual k\u00e4ijate arvu, ilma et keegi t\u00f5emeeli k\u00fcsiks: \u201eKuidas mina, patune inimene, \u00f5ndsaks saan?\u201c Me k\u00f5ik oleme loomuldasa veendunud variserid ja peame endastm\u00f5istetavaks, et me saame \u00f5ndsaks oma tegudest. Seet\u00f5ttu t\u00e4hendab liturgiline uuendus ilma sisemise hoiaku muutumiseta seda, et teatud hulk inimesi hakkab sooritama teataval hulgal vagadustegusid, olles veendunud, et nad teevad piisava suurusega sissemakseid taevasele kontole. Koguni kurat ise v\u00f5ib sedalaadi uuendusega rahul olla. Tema jaoks on alati murettekitav see, kui inimesed hakkavad armulaual k\u00e4ima ja saavad Jumala s\u00f5na kuuljateks. Kuid senikaua, kui seda ei jutlustata viisil, et see v\u00f5iks magava patuse \u00fcles \u00e4ratada, ja senikaua, kui v\u00e4line kord toodab endaga rahulolevaid teokristlasi, v\u00f5ib kurat olla ametlikult kirikukristlane. Tema jaoks peituvad korras omad riskid. Ei v\u00f5i ju kunagi teada, millal epistlitekstist loetud s\u00f5na v\u00f5i psalmiread langevad viljakasse pinda. Seet\u00f5ttu ei meeldi pimedusev\u00fcrstile kunagi kiriklikkus v\u00f5i liturgia mistahes vormis. Ta edendab parema meelega sellist m\u00f5tteviisi, mis peab kirikus ja armulaual k\u00e4imist t\u00fchipaljaks tavaks ja surnud kombet\u00e4itmiseks.<\/p>\n

 <\/p>\n

\u00c4ratus ja liturgia kuuluvad kokku<\/strong><\/p>\n

\u00c4ratus vajab liturgiat. Kui \u00e4ratus tahab p\u00fcsima j\u00e4\u00e4da, tuleb tal kasvatada inimesi usuelus, mis kestab aastaid ja mida v\u00f5ib \u00fckskord j\u00e4tta p\u00e4randiks lastele ja lastelastele. \u00c4ratus peab tervikuna olema suunatud sellele, et juhatada inimesed jumalateenistuse ja armulaua juurde, \u00f5petada neid \u00f5igel viisil missast osa saama ja kasutama kiriku raamatuid. Tingimusteta tuleb n\u00f5uda, et leerilapsed \u00f5piksid m\u00f5istma altariteenistust ja kasutama lauluraamatut ja et nad suudaksid piisavalt h\u00e4sti laulda kodukirikus kasutatavaid laule. Nii nagu me jutlustame katekismuse peat\u00fckkide \u00fcle, v\u00f5iksime samah\u00e4sti jutlustada ka missa p\u00f5hiosade \u00fcle, h\u00fcmni \u201eP\u00fcha, p\u00fcha, p\u00fcha\u201c, ja selliste piibellike kirjakohtade \u00fcle nagu \u201eIssand, halasta\u201c, \u201eAu olgu Jumalale k\u00f5rges\u201c, \u201eIssand olgu teiega\u201c, \u201eVaata, see on Jumala Tall, kes kannab \u00e4ra maailma patu\u201c.<\/p>\n

\u00c4ratus v\u00f5ib liturgiale samuti kasulik olla. Seal, kus inimene saab \u00e4ratust, tuleb vanadesse vagadusvormidesse uus elu. Patutunnistusse tuleb uut t\u00f5sidust ja kiitusesse uut r\u00f5\u00f5mu ja v\u00e4ge. Vana ja kaunis traditsioon saab enamaks kui lihtsalt traditsioon. Sellest saab uuestis\u00fcndinu elu ilming, sellesama elu, mis kunagi pani aluse traditsioonile ja mis n\u00fc\u00fcd t\u00e4idab selle uue harduse ja soojusega.<\/p>\n

\u00c4ratus l\u00f5peb kord. See kuulub maailma, kus inimesed magavad veel patu und. Kui Kristus on viimsel p\u00e4eval enda omad \u00fcles \u00e4ratanud, ei ole \u00e4ratust enam vaja. Sellest saab sama unustatud ja tarbetu asi nagu haiglad ja lastekaitsekomisjonid. Kuid liturgia j\u00e4\u00e4b alles. Piibel annab veidi aimu sellest s\u00f5nullausumatust, mis siis algab, kujutades taevast liturgiat, Jumala auj\u00e4rje ees peetavat p\u00fcha teenistust, millesse kuuluvad kiituslaulud, v\u00f5imsad kui suurte vete kohin, viirukiga t\u00e4idetud kuldastjad ja lugematud inimhulgad, kes kummardavad ja teenivad Teda, kes on kuningate Kuningas ja isandate Issand.<\/p>\n

Kiriku liturgia on igavese kiituse algus, maine tunnistus sellest, mis on igaviku sisu ja kogu olemise p\u00f5hiviis \u2013 l\u00f5ppematu kiitus Loojale ja Isale. Juba selles maises vaesuses sisaldab liturgia S\u00f5nulseletamatu ligioleku \u00f5nnist aimdust ja midagi taevasest toredusest, suurest \u00f5nnest, mis tuleb sellest, et v\u00f5ib j\u00e4tta k\u00f5ik, et saada \u00fcheks Kristusega.<\/p>\n

 <\/p>\n

Soome keele vahendusel t\u00f5lkinud Veiko Vihuri<\/em><\/p>\n

Soomekeelne v\u00e4ljaanne: <\/em>Katso kuninkaasi tulee. Liturgia ja her\u00e4tys. Helsinki: Suomen Luther-s\u00e4\u00e4ti\u00f6. Algup\u00e4rand: <\/em>Bo Giertz, \u201eLiturgi och v\u00e4ckelse\u201c, teoses: Herdabrev till pr\u00e4sterskapet och f\u00f6rsamlingarna i G\u00f6teborges stift, 1949.<\/p>\n

Bo Giertz<\/strong> (1905\u20131998) oli Rootsi luterlik vaimulik, G\u00f6teborgi piiskop. Teda peetakse 20. sajandi \u00fcheks suurimaks p\u00f5hjamaade kirikutegelaseks, piibelliku ja konfessionaalse luterluse eestv\u00f5itlejaks.<\/p>\n

* Artikkel avaldatud v\u00e4ljaande Meie Kirik loal<\/p>\n<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Bo Giertz Apostlite kirikus oli nii liturgia kui \u00e4ratus. M\u00f5lemat mainitakse seoses esimese nelip\u00fchaga. \u201eSeda kuuldes l\u00f5ikas see neile s\u00fcdamesse ja nad \u00fctlesid Peetrusele ja teistele apostlitele: \u201eMida me peame tegema, mehed-vennad?\u201c\u201c (Ap 2:37). See on \u00e4ratus. \u201eNad viibisid p\u00e4evast … J\u00e4tka lugemist →<\/span><\/a><\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":331,"menu_order":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","template":"","meta":{"_exactmetrics_skip_tracking":false,"_exactmetrics_sitenote_active":false,"_exactmetrics_sitenote_note":"","_exactmetrics_sitenote_category":0,"footnotes":""},"class_list":["post-333","page","type-page","status-publish","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/eakk.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/333","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/eakk.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/eakk.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/eakk.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/eakk.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=333"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/eakk.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/333\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":334,"href":"https:\/\/eakk.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/333\/revisions\/334"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/eakk.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/331"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/eakk.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=333"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}