{"id":314,"date":"2012-07-16T10:33:03","date_gmt":"2012-07-16T10:33:03","guid":{"rendered":"https:\/\/eakk.ee\/?page_id=314"},"modified":"2025-03-09T16:37:35","modified_gmt":"2025-03-09T16:37:35","slug":"sakramentalismi-algataja-jeesus","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/eakk.ee\/?page_id=314","title":{"rendered":"Heigo Ritsbeki jutlus. Sakramentalismi algataja – Jeesus"},"content":{"rendered":"

Piiskop electus<\/em> dr Heigo Ritsbek<\/p>\n

Mk 6:6b-13
\n“Ja Jeesus r\u00e4ndas l\u00e4bi \u00fcmberkaudsed k\u00fclad, \u00f5petades inimesi. Ja ta kutsus need kaksteist enda juurde ja hakkas neid l\u00e4kitama kahekaupa ja andis neile meelevalla r\u00fcvedate vaimude \u00fcle ja k\u00e4skis neid, et nad ei v\u00f5taks teele kaasa midagi peale saua – ei leiba ega pauna ega vaskraha v\u00f6\u00f6 vahele -,sandaalid olgu seotud jalga, kuid “\u00e4rge pange kahte s\u00e4rki selga”. Ja ta \u00fctles neile: “Kuhu majja te iganes astute, sinna j\u00e4\u00e4ge, kuni te sealt paigast lahkute. Ja kui m\u00f5ni koht ei peaks teid vastu v\u00f5tma ega teid kuulama, siis minge sealt minema ja raputage maha selle koha tolm oma jalgadelt neile tunnistuseks.” Nii nad l\u00e4ksid v\u00e4lja ja jutlustasid, et parandataks meelt, ja ajasid v\u00e4lja palju kurje vaime ja v\u00f5idsid paljusid haigeid \u00f5liga ja tegid nad terveks<\/em>.”<\/p>\n

Nagu eelmisel p\u00fchap\u00e4eval m\u00e4rksime, on katoliku lektsionaariumis Markuse evangeeliumi esimesed 13 salmi kahe p\u00fchap\u00e4eva peale \u00e4ra jagatud, need tekstid ei ole mitte \u00fchel p\u00fchap\u00e4eval nagu protestantlikus lektsionaariumis.<\/p>\n

Aastaid on olnud ja siiani on mitmete vabakirikute lemmiktekstiks Mk 16:16 vanemas t\u00f5lkes: \u201ekes usub ja ristitakse ….. see saab \u00f5ndsaks<\/em>.\u201c Tegelikkuses ei ole siin teps mitte asjade j\u00e4rjekorda kujutatud. Kes kreeka keelt veidi m\u00f5istab, saab aru, et siin on kahte erinevat t\u00fc\u00fcpi tegus\u00f5nad \u2013 esimene neist m\u00e4rgib \u00e4ra pidevat tegutsemist\u00a0\u2013 see on uskumise kohta, mis on pidev tegevus. Ega siis ristimisega uskumine \u00e4ra ei l\u00f5pe! See on j\u00e4tkuv tegevus. Ja teisalt nn aoristi aeg \u2013 \u00fchekordne tegevus \u2013 ristimine. See on l\u00f5petatud tegevuse aeg. See on \u00fcks kord ja k\u00f5ik. 1997.a. eesti piiblit\u00f5lkes sai see ka l\u00f5puks r\u00f5hutatult paika pandud, et oleks k\u00f5ikidele selge \u2013 \u201ekes usub ja on ristitud…<\/em>\u201c Miks see varem pole probleem olnud? Sest Kristuse misjonik\u00e4sust tuleb ju otse asjade j\u00e4rjekord v\u00e4ga selgelt v\u00e4lja: \u201eMinge siis ja tehke j\u00fcngriteks k\u00f5ik rahvad<\/em>” \u2013 \u00fctles Jeesus (Mt 28:19). Kuidas? Pange t\u00e4hele Jumala Poja antud j\u00e4rjekorda: \u201eristides neid Isa, Poja ja P\u00fcha Vaimu nimesse ja \u00f5petades neid pidama k\u00f5ike…<\/em>\u201c (Mt 28:19-20). Selge j\u00e4rjekord: k\u00f5igepealt ristime ja siis \u00f5petame. Loomulikult \u2013 t\u00e4iskasvanud inimese puhul on tarvilik ka teatud \u00f5petus enne ristimist! Aga see j\u00e4rjekord on oluline seep\u00e4rast, et ristimine ei ole inimese tegu, vaid Jumala tegu! Mitte sina ei teinud midagi olulist, lastes end ristida, vaid Jumal tegi, Ta pani oma m\u00e4rgi Sinu k\u00fclge, ta m\u00e4rgistas sind endale kuuluvaks!<\/p>\n

Minule on alati probleemiks olnud ja j\u00e4\u00e4nud vabakiriklik nn usuristimise k\u00fcsimus. Kui selle \u00f5petuse j\u00e4rgi teadlik inimene peale uuss\u00fcndi astub vette ja teatab oma pattude andessaamisest, mis on enne ristimist koos uuss\u00fcnniga toimunud \u2013 kuidas minnakse siis m\u00f6\u00f6da otseselt piibellikust s\u00f5numist, et ristimises toimub pattude andekssaamine. Apostlite tegude raamatu 2. peat\u00fckis vastab p\u00fcha apostel Peetrus peale oma jutlust neile, kes k\u00fcsisid, mida teha tuleb \u2013 meelt tuleb parandada ja end ristida lasta \u2013 milleks? \u201eiga\u00fcks teist lasku ennast ristida \u2013 pattude andeksssaamiseks<\/em>\u201c (Ap 2:38). Milleks ristida? Pattude andekssaamiseks! Ja teine tekst Johannese evangeeliumi 3. peat\u00fckist \u2013 \u201ekes ei s\u00fcnni veest ja Vaimust, ei saa minna Jumala riiki<\/em>\u201c (Jh 3:5). Mismoodi on kristlik Kirik 2000 aastat seda m\u00f5istnud? See on ristimine! Kuidas saab veest s\u00fcndida? Ristimises!<\/p>\n

See on p\u00f5hjus, mis evangelikaalid ehk vabakirikud ei soovi jutlustada Peetruse 1. kirja 3:20 \u00fcle \u2013 \u201esee t\u00e4hendab, kaheksa hinge, veest p\u00e4\u00e4steti. Selle v\u00f5rdkujuna p\u00e4\u00e4stab teidki n\u00fc\u00fcd ristimine…<\/em>\u201c (1 Pt 3:20-21). Ristimine p\u00e4\u00e4stab! Jaa. P\u00e4\u00e4stes on oluline nii ristimine kui usk! See pole maagia! Kuid ristimisel on v\u00e4ga t\u00e4htis roll \u2013 sest see on midagi, mida Jumal teeb! Sina ei p\u00e4\u00e4sta ennast! Jumal p\u00e4\u00e4stab!<\/p>\n

Mis on k\u00f5igel sellel tegemist meie t\u00e4nase tekstiga. Aga seda, et j\u00fcngrid tulevad tagasi ja on v\u00e4ga r\u00f5\u00f5msad \u2013 miks? Nad t\u00e4itsid Issanda k\u00e4sku \u2013 \u201enad l\u00e4ksid v\u00e4lja ja jutlustasid, et parandataks meelt, ja ajasid v\u00e4lja palju kurje vaime<\/em>\u201c ja tegid paljusid haigeid terveks (Mk 6:12-13). See oli t\u00f5epoolest imeline!<\/p>\n

Aga siin on \u00fcks oluline detail, millest me nii m\u00f5nigi kord \u00fcle vaatame. Tihti on Piiblis aga just detailid erakordselt suure t\u00e4hendusega. Ristimisel on veest raske m\u00f6\u00f6da vaadata, armulaual on leivast ja veinist raske m\u00f6\u00f6da vaadata, palvetamisel haigetete eest on raske mitte n\u00e4ha \u00f5li. Miks on see sakrament \u2013 kust tuleb v\u00f5idmise sakrament? Aga siitsamast \u2013 Jeesuse k\u00e4est! T\u00f5si \u2013 Jeesus ei \u00fctle otse: v\u00f5idke neid siis \u00f5liga. Aga huvitav, kust nad selle idee v\u00f5tsid, kui Jeesus oli neid v\u00e4lja l\u00e4kitanud? Ainult \u00fcks vastus on v\u00f5imalik: Jeesuse k\u00e4est!<\/p>\n

\u201eja v\u00f5idsid paljusid haigeid \u00f5liga<\/em>\u201c (Mk 6:13). Kas oli see Peetruse v\u00f5i Jaakobuse geniaalne m\u00f5ttev\u00e4lgatus? Ei. See oli l\u00e4htuv Jeesusest. Nii et isegi protestantliku printsiibi sola scriptura<\/em> juurde j\u00e4\u00e4des on salvimise sakrament piibellik. Seda enam, et P\u00fcha apostel Jaakobus oma kirjas (mis on ju ometi Jumala S\u00f5na ehk p\u00fchakiri) kirjutab n\u00f5nda: \u201eJa kui keegi teie seast on haige, siis ta kutsugu kogudusevanemad (st piiskopid v\u00f5i preestrid) enese juurde ja need palvetagu tema kohal teda \u00f5liga v\u00f5ides<\/span> Issanda nimel. Ja usupalve p\u00e4\u00e4stab t\u00f5bise ja Issand t\u00f5stab ta \u00fcles ja kui ta on pattu teinud, siis antakse talle andeks<\/em>\u201c (Jk 5:14-15).<\/p>\n

Millest siin r\u00e4\u00e4gitakse? Sakramendist!<\/p>\n

Protestandid jagasid Mk 6:1-13 kaheks, et r\u00f5huasetus oleks n\u00f6 mitteefektiivsel ja elektiivsel vaimulikul teenimisel. Kuid katoliku v\u00f5i katoolne kirik on suures tarkuses r\u00f5hutamas just j\u00fcngrite tegevuse \u00fcht alusprintsiipi, mis saab hilisemas kiriklikus teenimises v\u00e4ga oluliseks ja on nii olnud 2000 aastat! See on sakramentaalsus! See teebki meie t\u00e4nase lektsionaariumi teksti nii oluliseks!<\/p>\n

Sakramentaalsus ei ole aga eesm\u00e4rk omaette. Jeesus on! Me vajame Jeesust! T\u00f5elist ja elavat kohtumist Jumalaga! Selles aitavad meid sakramendid! Sest me teeme nii, nagu Jeesus \u00fctles, nagu Ta k\u00e4skis!<\/p>\n

P\u00fcha apostel Johannes \u00fctleb meile edasi Jeesuse s\u00f5nu: \u201eT\u00f5esti, t\u00f5esti ma \u00fctlen teile, kui te ei s\u00f6\u00f6 inimese Poja liha ja ei joo tema verd, ei ole teie sees elu. Kes minu liha s\u00f6\u00f6b ja minu verd joob, sellel on igavene elu ja ma \u00e4ratan ta \u00fcles viimsel p\u00e4eval<\/em>\u201c (Jh 6:53-54).<\/p>\n

Tahad sa olla Jeesuse poolt igavese elu p\u00e4rija? Olla \u00fcles \u00e4ratatud viimsel p\u00e4eval? Siis tule armulauale!!! See ei ole mitte mingi meie erip\u00e4ra v\u00f5i kiiks v\u00f5i midagi muud, miks meie jumalateenistuse ehk missa kese on armulaud! Jeesus m\u00e4\u00e4ras selle! Me pole siin ilusa muusika kontserdil v\u00f5i manipuleerival ja tundeid \u00fcles k\u00fctval pikal \u00f5petusloengul \u2013 Me oleme Jeesuse Ihu ja Vere osaduses! Ja see loeb!<\/p>\n

Aamen.<\/p>\n

Peetud EAKK Tallinna P\u00fcha Kolmainsuse koguduse missal 15. juulil 2012.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Piiskop electus dr Heigo Ritsbek Mk 6:6b-13 “Ja Jeesus r\u00e4ndas l\u00e4bi \u00fcmberkaudsed k\u00fclad, \u00f5petades inimesi. Ja ta kutsus need kaksteist enda juurde ja hakkas neid l\u00e4kitama kahekaupa ja andis neile meelevalla r\u00fcvedate vaimude \u00fcle ja k\u00e4skis neid, et nad ei … J\u00e4tka lugemist →<\/span><\/a><\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":309,"menu_order":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","template":"","meta":{"_exactmetrics_skip_tracking":false,"_exactmetrics_sitenote_active":false,"_exactmetrics_sitenote_note":"","_exactmetrics_sitenote_category":0,"footnotes":""},"class_list":["post-314","page","type-page","status-publish","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/eakk.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/314","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/eakk.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/eakk.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/eakk.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/eakk.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=314"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/eakk.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/314\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":8746,"href":"https:\/\/eakk.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/314\/revisions\/8746"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/eakk.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/309"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/eakk.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=314"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}