{"id":2869,"date":"2016-07-18T16:57:04","date_gmt":"2016-07-18T16:57:04","guid":{"rendered":"https:\/\/eakk.ee\/?page_id=2869"},"modified":"2016-11-01T15:00:19","modified_gmt":"2016-11-01T15:00:19","slug":"puhakute-austamisest","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/eakk.ee\/?page_id=2869","title":{"rendered":"P\u00fchakute austamisest"},"content":{"rendered":"

Piiskop dr Raivo Kodaniku loengu kokkuv\u00f5te, rekollektsioonip\u00e4eval, 9. juulil 2016.<\/em><\/p>\n

Siin vaatleme\u00a0 kiriku \u00f5petust\u00a0 p\u00fchakute seisusest, p\u00f6\u00f6rame t\u00e4helepanu p\u00fchakutele suunatud tavadele, tutvume ka erinevate kirikute p\u00fchakute traditsiooniga.<\/p>\n

Esmalt vaatleme mida t\u00e4hendab “austus”?
\nKatoolne teoloogia teeb selget vahet kummardamisel, mis on suunatud ainu\u00fcksi Jumalale, ja austamisel, mis seab eeskujuks p\u00fchakud. P\u00fchakute austamist peetakse Jumala au ilmsikssaamiseks, sest Tema kohalolu ja p\u00fchadus v\u00e4ljendub p\u00fchakute eludes.
\nEriline austus on Neitsi Maarjal, arvestades tema rolli Kristuse Emana. Teda kutsutakse ka “Jumalaema” ja ta on seda ka selles m\u00f5ttes, et kandes Poega, ta kandis t\u00f5elist Jumalat – t\u00f5elist Kolmainut.<\/p>\n

Teiseks \u00fcritame m\u00f5ista, keda peetakse p\u00fchakuks.
\nPiiblis kasutatav termin “p\u00fchade osadus” on viide k\u00f5ikidele kristlastele. Tegelikkuses m\u00f5istame “p\u00fchade osaduse” all usklike kogukonda Maal (v\u00f5itlev kirik), taevas (v\u00f5idukas kirik), puhastustules (kannatav\/ootav kirik). Meie usume, et k\u00f5ik Kristusele ustavad, olgu nad siis majalised Maa peal v\u00f5i surnud, kes on puhastustules, ja ka \u00f5ndsad taevas, moodustavad \u00fche tervikliku Kiriku.<\/p>\n

T\u00e4nap\u00e4eval kasutatakse m\u00f5istet “p\u00fchak” viitamaks r\u00fchmale \u00e4ravalituile kristlaste seast, kes on taevas, olles kanoniseeritud v\u00f5i lahkunud m\u00e4rtrisurma l\u00e4bi. Kiriku algusaegadel kutsuti p\u00fchadeks vaid apostleid ja m\u00e4rtreid, alles hiljem, peale tagakiusamise l\u00f5ppu ja m\u00e4rtrisurmade harvenemisel hakati p\u00fchadeks kutsuma ka neid mehi ja naisi, kes elasid t\u00f5eks Jumalale p\u00fchendunud elu.<\/p>\n

Me peame meeles pidama, et mitte alati P\u00fcha Kirik ei tunnista \u00f5igeks p\u00fchakute moraalset k\u00e4itumist, vaid osadust Jumalaga. Tuletagem meelde Peetruse salgamist v\u00f5i Jeesusega koos ristil\u00f6\u00f6dut, kes pani oma lootuse Temale.<\/p>\n

Paavst Paulus VI selgitab:
\n“Kirik on alati uskunud, et apostlid ja Kristuse m\u00e4rtrid, kes on \u00fclimad usu ja armastuse oma verega tunnistajad, on koosolus meiega Kristuses, keda alati on austatud, koos Neitsi Maarja ja inglitega. Kirik on vagalt palumas nende eestpalvet. P\u00fchade hulka on arvatud ka need, kes j\u00e4ljendasid Kristuse neitsilikkust ja vaesust, ja ka need, kes elasid t\u00f5eks kristlikke vooruseid vagalt ning usus.” (t\u00f5lge vabas vormis)<\/p>\n

Kolmandaks vastame k\u00fcsimusele: miks me austame p\u00fchakuid?
\nMeie austame p\u00fchakuid, kuna nemad on eeskujuks v\u00f5i koguni teen\u00e4itajaks meie kristlikul usuteel, aga ka eestpalvetajad otsese osaduse kaudu Jumalaga, v\u00f5i palve kuuldav\u00f5tjad isikliku sekkumisega. Nemad on praktiseerinud suurt armastust ja t\u00e4nu Jumala kirkuseks.
\nMeie usume, et Kiriku osadus on armastavas \u00fchtsuses Jumalaga, kes alati v\u00f5tab kuulda ustavate palveid. Nagu Loojale loodu kaudu saab osaks kiitus ja t\u00e4nu, p\u00fchakute kaudu on meil v\u00f5imalus austada Jumalat.<\/p>\n

Neljandaks vaatame mida erinevad kirikud \u00f5petavad p\u00fchakute kohta.
\n\u00d5igeusu kirikus peetakse p\u00fchadeks k\u00f5iki ustavuses surnuid, kes on taevas, kuid mitte k\u00f5iki ei austata p\u00fchakuna. \u00d5igeusu kirikus on keha ja hinge lahutamine loomuvastane, seega, surnu, kelle keha ei lagune, on p\u00fcha. \u00d5igeusu kirik leiab, et Jumal ilmutab oma palvevastused p\u00fchakute ja imede l\u00e4bi.
\nRooma katoliku kirikus on p\u00fchadeks kutsutavad k\u00f5ik taevasesse kirkusesse j\u00f5udnud, olenemata nende tunnustamisest elavate seas v\u00f5i mitte.
\nAnglikaani kirikus on p\u00fchak isik, kes vastavalt \u00fcldlevinud arvamisele on elanud vaga ja p\u00fchendunud elu, et julgustada ja aidata usklikku tema vaimsel teekonnal. Kirikus ei praktiseerita p\u00fchakute eestkostet.
\nAnglokatoliku kirikus on p\u00fchaku nimetus antud isikutele, kellele on omistatud k\u00f5rge p\u00fchendumus ja p\u00fchadus. P\u00fchadus on m\u00e4rk Jumala erilisest kohalolust tavalise t\u00e4nuliku uskliku elus. Anglokatoliku kirikus on tavaks taodelda p\u00fchakute eestpalveid nii liturgias kui ka igap\u00e4evases elus.
\nLuterlikus kirikus peetakse k\u00f5iki\u00a0 kristlasi, kas taevas v\u00f5i maa peal, p\u00fchadeks. P\u00fchakuks peetakse inimesi, kelle usk ja head teod on eeskujuks igale kristlasele. Traditsioonilises kirikus ei palvetata p\u00fchakute poole, kuna neid ei peeta lunastuse vahendajateks.
\nMetodisti kirik ei praktiseeri p\u00fchakukultust. M\u00f5ned liturgilised metodisti kirikud t\u00e4histavad k\u00f5ikide p\u00fchakute p\u00fcha. P\u00fchakute elulood on heaks eeskujuks kristliku elu elamisel, kuid ei oma enamat t\u00e4hendust.
\nPaljud protestandid nimetavad palvetamist p\u00fchakute poole ebajumalateenistuseks v\u00e4ites, et Jumalateenistusel tuleks ainult Jumala enda poole p\u00f6\u00f6rduda, mitte teiste usklike – elus v\u00f5i surnute poole. Mitmed protestantlikud usulahud \u00f5petavad maisest elust lahkunute kohta, et olles surnud, ei oma nad teadvust ega mingisugustki arusaama sellest, mis toimub peale nende surma kuni \u00fclest\u00f5usmisp\u00e4evani.<\/p>\n

P\u00fchakukultus
\nEuroopa
\nAlates Rooma impeeriumi langusest 476 AD kuni\u00a0 Luterliku reformatsiooni tulekuni 1517 AD oli p\u00fchakukultus Euroopas keskne religioosne v\u00e4ljendusviis. P\u00f5hiline keskaegne kultus oli seotud p\u00fchakute s\u00e4ilmetega. Usutakse nii p\u00fchakute eestpalvesse ja sellest tulenevale
\npalvevastusele kui ka s\u00e4ilmete tervendavasse m\u00f5jusse. Siinkohal tuleb r\u00f5hutada, et kasutatud s\u00f5na “tervendavasse” ei ole seotud ainult meditsiiniliste k\u00fcsimustega, vaid ka Jumala otsimise ja eneseleidmisega, samas ka majandusliku seisu paranemise ootuse, aga ka patulunastuse igatsusega.
\nUskumuse kohaselt p\u00fchakute s\u00e4ilmed, olles \u00fches v\u00f5i mitmes osas, s\u00e4ilitavad endas kogu p\u00fchaku terviklikkust. Sellest tulenevalt on v\u00e4lja kujunenud traditsioonilised palver\u00e4nnaku paigad. Keskajal p\u00fc\u00fcti m\u00f5ista taevas koos Jumalaga elavate p\u00fchakute hierarhiat
\nja p\u00fc\u00fcti neid jaotada kategooriaisse. Usuti, et k\u00f5ige k\u00f5rgemal “auastmel” oli Ristija Johannes koos apostlitega, seepeale tulid m\u00e4rtrid, usutunnistajad ja neitsid. Tuntuimad p\u00fchakud Euroopas on Peetrus ja Paulus ning Maarja, jumalaema.<\/p>\n

S\u00fc\u00fcrias ei olnud varasemalt suuremat kristlaste tagakiusamist. Tugev ja askeetlik kloostri
\ntraditsioon on v\u00f5imaldanud s\u00e4ilitada suurel hulgal p\u00fchakute elulugusid ja nende eestpalvete taotlus liturgias on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt suur. \u00d5petuslikud vastuolud viiendal sajandil viisid kiriku jagunemiseni (maroniitlik kirik, S\u00fc\u00fcria \u00f5igeusu kirik ja teised), millega kaasnes hilisemate p\u00fchakute austamine vaid oma kiriku piires.<\/p>\n

Egiptuses on s\u00e4ilinud p\u00fchakute kohta palju infot, samas tuleb meeles pidada, et Kopti kirikus on oluline piirkondlik p\u00fchak (p\u00e4rit oma kogudusest v\u00f5i samast piirkonnast) ja seepeale \u00fclekirikuline p\u00fchak, viimaste seas on kiriku \u00f5petusega v\u00f5i askeetliku eluviisiga v\u00e4lja paistnud Kopti kiriku paavsti poolt p\u00fchakuks kuulutatud isikud. On v\u00e4ga palju p\u00fchakuid kellest naaberpiirkondadel puudub igasugune \u00fclevaade ja nende austamise tava.<\/p>\n

L\u00f5petuseks
\nP\u00fchakud on erakordset elu elanud, vagad ja siira usuga inimesed. Iga p\u00fchak on aupaklikult vastanud Jumala kutsele – kasutada temale usaldatud ainulaadseid kingitusi kiituseks Jumalale. Jumal kutsub meist iga\u00fchte \u00fcles p\u00fchadusele ja selle l\u00e4bi igavesse armu\u00fchtsusesse koos k\u00f5ikide inglite ja p\u00fchakutega.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Piiskop dr Raivo Kodaniku loengu kokkuv\u00f5te, rekollektsioonip\u00e4eval, 9. juulil 2016. Siin vaatleme\u00a0 kiriku \u00f5petust\u00a0 p\u00fchakute seisusest, p\u00f6\u00f6rame t\u00e4helepanu p\u00fchakutele suunatud tavadele, tutvume ka erinevate kirikute p\u00fchakute traditsiooniga. Esmalt vaatleme mida t\u00e4hendab “austus”? Katoolne teoloogia teeb selget vahet kummardamisel, mis on … J\u00e4tka lugemist →<\/span><\/a><\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":331,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_exactmetrics_skip_tracking":false,"_exactmetrics_sitenote_active":false,"_exactmetrics_sitenote_note":"","_exactmetrics_sitenote_category":0,"footnotes":""},"class_list":["post-2869","page","type-page","status-publish","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/eakk.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/2869","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/eakk.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/eakk.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/eakk.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/eakk.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=2869"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/eakk.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/2869\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3123,"href":"https:\/\/eakk.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/2869\/revisions\/3123"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/eakk.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/331"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/eakk.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=2869"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}