Neitsi Maarja ja tema t\u00e4htsus on t\u00f5en\u00e4oliselt paavstluse k\u00f5rval suurim protestante ja katoliiklasi eraldav asjaolu. Katoliiklik suhtumine Maarjasse tundub protestantidele sageli liialdusena. Piiblis on Maarjast otseselt juttu \u00fcsna v\u00e4he ja seet\u00f5ttu peetakse enamikke traditsiooniliste kirikute (katoliku ja ortodoksi, aga ka m\u00f5nede luterluse ja anglikanismi voolude) arusaamu ekslikeks.<\/p>\n
Jumala ja kiriku ema <\/strong><\/p>\n Protestantlikud kristlased s\u00fc\u00fcdistavad katoliku kirikut selles, et see p\u00f6\u00f6rab liiga palju t\u00e4helepanu Maarjale ja liiga v\u00e4he ainsale P\u00e4\u00e4stjale, Kristusele. Kristus on ainuke eestpalvetaja ja lunastaja ning kiriku n\u00e4gemus Maarjast eestpalvetajana ja kaaslunastajana tundub lausa ebajumalateenistuse v\u00f5i p\u00fchaduser\u00fcvetusena. Kuid et hukkam\u00f5istmise asemel m\u00f5ista p\u00fc\u00fcda, siis s\u00fcvenegem pisut sellesse, mida ja mis alustel need vanad kirikud Maarja kohta usuvad ja \u00f5petavad.<\/p>\n Maarja \u2013 Jumala ema <\/strong><\/p>\n \u201cJumala Ema\u201d v\u00f5i \u201cJumalas\u00fcnnitaja\u201d (kr Theot\u00f3kos<\/em>) on kindlasti Maarja aulisim tiitel, mis anti Maarjale aastal 431 Efesose oikumeenilisel kirikukogul. See t\u00e4psustab usu t\u00f5de, et Jeesus Kristus on P\u00fcha Kolmainsuse teine isik ja seep\u00e4rast t\u00f5esti Jumal (1Jh 5:20, Jh 1:1). Kuna Maarja s\u00fcnnitas Jeesuse, kes on t\u00f5eline Jumal, on ta ka t\u00f5eline Jumalas\u00fcnnitaja ehk Jumala ema. Ka Eliisabeti h\u00fc\u00fcatus: \u201cMiks saab mulle osaks, et mu Issanda ema tuleb minu juurde?\u201d (Lk 1:43) viitab ilmselgelt Jeesuse jumalikule isikule.<\/p>\n Katoliku kirik ei jumalda Maarjat ega p\u00fc\u00fca v\u00e4hendada Kristuse v\u00e4\u00e4rtust. Vastupidi, Kristus ise on t\u00f5stnud oma armus Maarja nii k\u00f5rgele kohale, et Maarja austamata j\u00e4tmine j\u00e4taks tunnustamata selle, mida Jumal on Maarjas ja Maarja kaudu teinud. Nii nagu Tammsaare romaani kiitmine ei v\u00e4henda kirjaniku au, nii ka Maarja \u2013 Jumala kauneima teose \u2013 \u00fclistamine annab Jumalale au.<\/p>\n Maarja \u00fclistamine ei ole ristiusu \u00fclearune osa. Maarja ise \u00fctleb P\u00fcha Vaimu poolt inspireerituna: \u201c\u2026vaata, n\u00fc\u00fcdsest peale kiidavad mind \u00f5ndsaks k\u00f5ik sugup\u00f5lved\u201d (Lk 1:48). Maarja on austusv\u00e4\u00e4rne, sest Jumal on teinud talle suuri asju (Lk 1:48\u201349).<\/a><\/p>\n Maarja \u2013 kiriku ja usklike ema <\/strong><\/p>\n Kui Aadam ja Eeva langesid pattu, \u00fctles Jumal Saatanale: \u201cMa t\u00f5stan vihavaenu sinu ja naise vahele, sinu seemne ja tema seemne vahele, kes purustab su pea, aga kelle kanda sa salvad\u201d (1Ms 3:15). Selles ilmneb Maarja kutsumus uue Eeva ja Lunastaja emana. Viis salmi hiljem on kirjutatud, et Eevast tuli \u201ck\u00f5igi elavate ema\u201d (1Ms 3:20). See on vihje uue Eeva ehk Maarja saamisest k\u00f5igi (igavesti) elavate emaks.<\/p>\n Maarja saab Kristuse emaks, kui ta vastab ingli s\u00f5nadele jaatavalt: \u201cVaata, siin on Issanda teenija, s\u00fcndigu mulle sinu s\u00f5na j\u00e4rgi!\u201d (Lk 1:38). Maarjast sai ka k\u00f5igi Kristuses uue elu saavate inimeste ema, sest ta s\u00fcnnitas nende \u00fcleloomuliku elu allika. See avab meile Vana Testamendi s\u00f5nad: \u201c\u2026ma olen su sulane, su teenija poeg\u201d (Ps 116:16).<\/p>\n \u201cKui n\u00fc\u00fcd Jeesus n\u00e4gi risti k\u00f5rval seismas oma ema ja j\u00fcngrit, keda ta armastas, siis ta \u00fctles emale: \u201cNaine, vaata, see on su poeg!\u201d Seej\u00e4rel \u00fctles ta oma j\u00fcngrile: \u201cVaata, see on su ema!\u201d\u201d (Jh 19:26\u201327). S\u00f5nadega \u201cNaine, vaata, see on su poeg\u201d viitab Jeesus ehk uus Aadam (1Kr 15:45) algul Maarjale uue Eevana, sest \u201cnaine\u201d oli nimi, mille Aadam andis Eevale (1Ms 2:23). Seej\u00e4rel ta laiendab Maarja emaduse veresugulusest vaimsele sugulusele andes kalleima j\u00fcngri talle pojaks. L\u00f5petuseks teeb ta selgeks, et Maarja on tema j\u00e4rgijate ema, kui ta \u00fctleb ainukesele talle ustavalt ristini j\u00e4rginud j\u00fcngrile: \u201cVaata, see on su ema!\u201d<\/p>\n Jumala plaan ei olnud p\u00e4\u00e4sta inimesed ainult juriidiliselt, kuulutades usklikud v\u00f5i heategijad \u00f5ndsaks, vaid pigem on selle plaani keskmes perekond. Inimene p\u00e4\u00e4seb, liitudes Jumala perekonnaga ning saades Jumala lapseks (Rm 8:14\u201317, 1Jh 3:1\u20132). Jeesus \u00f5petas, et Jumal ei ole ainult Issand (Isand), vaid ka Isa (Mt 6:8\u20139). Paulus kirjutab: \u201c[Jeesus] oleks esmas\u00fcndinu paljude vendade seas\u201d (Rm 8:29).<\/p>\n Kui n\u00fc\u00fcd Jeesus on meie vend ja Jeesuse Isa on meie Isa (Jh 20:17), siis on selge, et Jeesuse ema on ka meie ema. Jeesus saatis meile Vaimu, milles v\u00f5ime h\u00fc\u00fcda Jumalale: \u201cAbba, Isa\u201d (Rm 8:15). Ta tegi meist oma perekonna liikmed, vennad\/\u00f5ed, oma Isa ja ema lapsed.<\/p>\n Maarja \u2013 taeva kuninganna <\/strong><\/p>\n Vana Testamendi Taaveti kuningriigi kuldaeg oli Iisraelile eelpilt tulevast Messia kuningriigist, mis on igavene. Jumal ilmutas Taavetile: \u201c\u2026Issand annab sulle j\u00e4reltuleva soo. Kui su p\u00e4evad t\u00e4is saavad ja sa puhkad koos oma vanematega, siis ma lasen p\u00e4rast sind t\u00f5usta sinu j\u00e4rglase, kes tuleb v\u00e4lja sinu niudeist, ja ma kinnitan tema kuningriigi. Tema ehitab mu nimele koja ja mina kinnitan tema kuningriigi auj\u00e4rje igaveseks ajaks. Mina tahan olla temale isaks ja tema peab olema mulle pojaks!\u201d (2Sm 7:11\u201314).<\/p>\n Jeesus on Jumala (Mk 1:1) ja Taaveti poeg (Mt 1:1). Ingel \u00fctleb Maarjale: \u201cIssand Jumal annab talle tema isa Taaveti trooni. Ja ta valitseb kuningana Jaakobi soo \u00fcle igavesti ning tema valitsusele ei tule l\u00f5ppu\u201d (Lk 1:32\u201333).<\/p>\n Jeesus on siis nagu Taavet Jumala kuningriigi kuningas ja vaadates, milline oli Vana Testamendi Taaveti \u00f5ukond, n\u00e4eme, et sealgi oli kuninganna \u2013 ja see kuninganna oli kuninga ema.<\/p>\n Samal viisil kui vanas lepingus kuningas austas oma ema, nii ka Jeesus on austanud Maarjat ja krooninud tema taeva kuningannaks (Ilm 12:1). Nagu Iisraeli 12 suguharu austasid kuningannat, nii austab ka 12 apostli alusele ehitatud kirik veelgi k\u00f5rgemale t\u00f5stetud kuningannat-ema, Lunastaja ema Neitsi Maarjat, kes on ka k\u00f5igi nende ema \u201ckes hoiavad tallel Jumala k\u00e4ske ning kellel on Jeesuse tunnistus\u201d (Ilm 12:17).<\/p>\n Maarja \u2013 eestpalvetaja <\/strong><\/p>\n Kirik kutsub usklike paluma Maarjalt eestpalveid. Maarja poole ei palvetata, vaid palvetatakse koos temaga: \u201cNemad k\u00f5ik olid p\u00fcsivalt \u00fchel meelel palvetamas koos Jeesuse ema Maarja ning naistega ja Jeesuse vendadega\u201d (Ap 1:14).<\/p>\n Paulus kutsub kristlasi \u00fcles \u201canuma, palvetama, tegema eestpalveid ja t\u00e4nupalveid k\u00f5igi inimeste eest\u201d (1Tm 2:1). Protestandidki palvetavad sageli \u00fcksteise eest ja toimivad sel viisil vahendajatena inimeste ja Jumala vahel. Samal viisil ka katoliiklased paluvad eestpalveid nii maa peal kui taevas olevatelt p\u00fchadelt. Eestpalved ei v\u00e4henda mingil viisil Jeesuse erilist vahemehe positsiooni inimeste ja Jumala vahel, vaid \u00fchtivad sellega ja tunnistavad selle j\u00f5udu. Maarja ei ole Kristusest eraldiseisev teine vahendaja, vaid tema vahendajaks olemine toetub t\u00e4ielikult Kristuse vahendusele ja on sellest s\u00f5ltuv.<\/p>\n Vanas Testamendis kuninganna-ema toimib vahendajana ja eestpalvetajana kuninga ja rahva vahel. Vastavalt tuleb Uues Testamendis Maarja vahendajaks olemine esile Kaana pulmas, kus ta toob pulmaliste probleemi Kristuse ette: \u201cNeil ei ole enam veini\u201d (Jh 2:3). Kristus ei olnud veel alustanud avalikku tegevust jutlustaja ja imetegijana ega olnud tal seda plaanis teha ka Kaanas, kuid ta alistub austusavalduse saatel oma ema soovile (Jh 2:4). Maarja j\u00e4rgnev tegevus tuletab meelde Jeesuse s\u00f5nad: \u201cK\u00f5ike, mida te iganes palves endale palute \u2013 uskuge, et te olete saanud, ja see saabki teile!\u201d (Mk 11:24). Maarja nimelt k\u00e4sib teenijatel teha nii nagu Jeesus \u00fctleb ning palutud ime ongi juba toimumas, kuigi Jeesus oli andnud n\u00e4iliselt eitava vastuse (Jh 2:5). Maarja usk ja palve kannavad vilja ja Jeesus teeb esimese imeteo (Jh 2:7\u20139).<\/p>\n Piibel on siinkohal vahendanud Maarja poolt paljudele (isegi k\u00f5igile) inimestele suunatud \u00fcleskutse, mis v\u00f5tab t\u00e4iuslikult kokku Maarja \u00fclesande vahendajana: \u201cMida iganes tema teile \u00fctleb, seda tehke!\u201d (Jh 2:5). Maarja juhatab uskliku alati Kristuse juurde.<\/p>\n Kirik ei palu ja \u00fclista Maarjat tema enda p\u00e4rast, vaid et ta on parim teejuht Lunastaja ja P\u00e4\u00e4stja juurde. Kirik vaatab Kristust Maarja silmadega ja Maarjat Kristuse silmadega. V\u00f5ime julgelt l\u00e4heneda meie kuninganna ja ema kaudu meie Isale ja kuningale, teda, kes ise valis meie juurde tulemiseks Maarja.<\/p>\n Maarja \u2013 kaaslunastaja <\/strong><\/p>\n Kirik usub \u00fchte Lunastajasse, Jeesusesse Kristusesse. Nii nagu eestpalvete vahendajana, nii ka kaaslunastajana Maarja toetub t\u00e4ielikult Kristuse vahendusele ja ei suuda ilma temata midagi (Jh 15:5). Samas ei ole Maarja ka ainuke Kristuse lunastust\u00f6\u00f6s kaasategev inimene. Palvetades teineteise eest, pakkudes kannatused ja probleemid Jumalale, p\u00fchitsedes igap\u00e4evased toimingud, kuulutades evangeeliumi, toimetades sakramente ja muul viisil teevad kristlased Kristuse lunastust\u00f6\u00f6 l\u00e4hedal olevaks ajast aega ja aitavad kaasa hingede p\u00e4\u00e4semisele. Paulusegi meelest Kristus oli kindlasti ainuke P\u00e4\u00e4stja, aga ta kirjutas: \u201cMa olen k\u00f5igile saanud k\u00f5igeks, et igal juhul m\u00f5ned p\u00e4\u00e4sta\u201d (1Kr 9:22). J\u00e4relikult osalevad kristlased Jumala p\u00e4\u00e4stet\u00f6\u00f6s nii-\u00f6elda teisej\u00e4rguliste p\u00e4\u00e4stjatena, t\u00f6\u00f6kaaslastena (1Kr 3:9), kaaslunastajatena.<\/p>\n Kannatusel on eriline lunastav v\u00e4\u00e4rtus, sest Kristus lunastas meid oma kannatusega. Kristlane ei tunne \u00f5udust, masendu ega lange murre v\u00f5i lootusetusse kohates kannatusi. Vastupidi, ta r\u00f5\u00f5mustab, et v\u00f5ib kannatada Kristuse p\u00e4rast ja koos Kristusega (Mt 5:11\u201312). Paulus \u00fctleb: \u201cN\u00fc\u00fcd ma r\u00f5\u00f5mustan oma kannatustes teie p\u00e4rast, ja oma ihus ma t\u00e4idan puuduvat osa Kristuse kannatustest tema ihu, see t\u00e4hendab koguduse heaks\u201d (Kl 1:24). Paulus \u00f5petab kristlase kannatuse seosest p\u00e4\u00e4stega t\u00f5dedes, et \u201ckui me koos temaga kannatame, siis meid ka koos temaga kirgastatakse\u201d (Rm 8:17).<\/p>\n Miks nimetab kirik siis eriti Maarjat kaaslunastajaks? Seda tuleb m\u00f5ista tema l\u00e4hedases ja eraldamatus \u00fchenduses Kristusega. Koos Jeesusega Maarja pidi olema Saatana ja patu vaenlane (1Ms 3:15), koos Jeesusega on ta ihu ja hingega taevalikus kirkuses, koos nad on kuningas ja kuninganna, koos uus Aadam ja uus Eeva. Ei olnud juhus, et ingli esimesed s\u00f5nad Maarjale peale tervitust olid: \u201cIssand on sinuga!\u201c (Lk 1:28). Ei ole ka \u00fcllatuslik, et kui suurim osa Jeesuse j\u00e4rgijatest h\u00fclgas tema kannatuse hetkel, siis Maarja oli ustavalt l\u00e4hedal (Jh 19:26).<\/p>\n Maarja kannatas Jeesusega l\u00f5puni. Me ei suuda ettegi kujutada, kui suurt valu Maarja tundis s\u00fcdames, n\u00e4hes oma kallist ja s\u00fc\u00fctut poega piitsutatuna, pilgatuna ja tapetuna ristil. Siimeoni ennustus \u201csinu endagi hinge l\u00e4bistab m\u00f5\u00f5k\u201d (Lk 2:35) t\u00e4itus. Kuna kannatusel on eriline v\u00e4\u00e4rtus, ja kuna Maarja osales Kristuse kannatuses erilisel viisi, on ta erilisel viisil ka kaaslunastaja. Ta on t\u00e4iuslikem v\u00f5imalik kaaslunastaja, kuna tal ei olnud omi patte, mille eest pakkuda kannatusi, nii et k\u00f5ik tema kannatused on teistele kasuks.<\/p>\n Neitsi Maarja on teatud viisil proov sellest, kui h\u00e4sti kristlane on m\u00f5istnud ja vastu v\u00f5tnud evangeeliumi. Kristlane, kellele Maarja on ema, elab piibellike t\u00f5dede keskel. Maarjaga kristlase elus teostuvad Vana Testamendi eelpildid Eevast, lepingulaekast ja kuninganna\u00ademast. Kristus l\u00f5i kiriku vaimseks koduks, perekonnaks, kus on Isa, ema, vennad ja \u00f5ed.<\/p>\n Maarja \u2013 igavene neitsi <\/strong><\/p>\n \u201dNeitsi\u201d on Maarja vanim ja tuntuim n-\u00f6 lisanimi. Katoliku kirik \u00f5petab, et Maarja oli neitsi elu l\u00f5puni, hoolimata Jeesuse s\u00fcnnitamisest ja Joosepiga abielus olemisest. K\u00f5ik kristlased usuvad Jeesuse neitsist s\u00fcndimist (Lk 1:34\u201335), aga protestandid ei pea Maarjat igaveseks neitsiks, uskudes, et ta s\u00fcnnitas lapsi ka Joosepile.<\/a><\/p>\n Apostliku usutunnistuse v\u00e4ljend \u201cs\u00fcndinud neitsi Maarjast\u201d on otsustav, sest apostliku usutunnistuse formuleerimise ajal ei oleks Maarja enam neitsi olnud. Protestantliku arusaama kohaselt t\u00e4hendab usutunnistuse lause vaid seda, et Maarja oli neitsi Jeesuse s\u00fcnnitamise ajani.[3]<\/a> Piiblile viidates v\u00e4idetakse, et Jeesusel oli vendi (nt Mt 12:46, 13:55), lisaks viidatakse: \u201c[Joosep] ei puutunud temasse, enne kui Maarja oli poja ilmale toonud\u201d (Mt 1:25) ja \u201c[Maarja] t\u00f5i ilmale oma esimese poja\u201d (Lk 2:7).<\/p>\n Siiski t\u00e4hendas s\u00f5na \u201cvend\u201d tollel ajal ka isa v\u00f5i ema vendade-\u00f5dede lapsi ja onusid. N\u00e4iteks Aabram kutsus Lotti vennaks, kuigi ta oli tegelikult Aabrami vennapoeg (1Ms 13:8, 12:5). Piiblit kasutades v\u00f5ib n\u00e4idata, et Jeesuse mainitud \u201cvennad\u201d ei olnudki Maarja ja Joosepi lapsed (Gl 1:18\u201319, Mt 10:2\u20133, Jh 19:25, Mt 27:56).<\/p>\n Matteuse v\u00e4ljend \u201cenne kui\u201d on kreeka keeles heos hou<\/em> (\u201cenne kui\u201d, \u201ckuni\u201d, \u201cmingi ajani\u201d) ja ei t\u00e4henda v\u00e4ltimatult seda, et mainitud asi oleks hiljem teistmoodi. Piiblis on teisigi kohti, kus heos hou<\/em> ei p\u00f6\u00f6ra tegevust v\u00f5i olukorda vastupidiseks peale lauses k\u00e4sitletud aega (nt Ps 72:7 ja 112:8).<\/p>\n Esimese pojaga seoses on aga nii, et iga juudi perekonda s\u00fcndiv laps on esimene ehk esiklaps s\u00f5ltumata sellest, kas perre s\u00fcnnib teisi lapsi v\u00f5i mitte. Vaevalt et iisraellased ootasid teise lapse s\u00fcndimist, et v\u00f5iksid sooritada esiklapse p\u00fchitsemise (2Ms 13:2).<\/p>\n Maarja poolt v\u00e4ljendatud imestus, kui ingel Gabriel teatab lapse s\u00fcnnitamisest (Lk 1:34), viitab Maarja lubadusele olla igavesti neitsi. Kui Maarjal oleks olnud plaanis seksuaalne suhe Joosepiga, siis ta poleks imestanud, kuidas tema rasedus oleks v\u00f5imalik. Ainuke sobiv selgitus Maarja imestusele on see, et Maarja oli andnud Jumalale vande olla igavesti neitsi. Kogu kristlik traditsioon toetab seda m\u00f5tet.<\/p>\n Aastatel 300\u2013400 kirikuisad v\u00e4itsid muuhulgas, et prohvet Hesekieli s\u00f5nad: \u201cSee v\u00e4rav peab olema suletud, seda ei tohi avada ja \u00fckski ei tohi sellest sisse minna, sest Issand, Iisraeli Jumal, on sellest sisse l\u00e4inud! Seep\u00e4rast peab see olema suletud!\u201d (Hs 44:2) viitavad Maarjale.<\/p>\n Maarja \u2013 uus Eeva <\/strong><\/p>\n Paulus kirjutab: \u201c\u2026Aadam, kes oli eelt\u00e4henduseks temast, kes pidi tulema. Sest kui \u00fche inimese \u00fcleastumise l\u00e4bi paljud on surnud, siis seda kindlamini on paljudele saanud \u00fclirohkeks Jumala arm ja and \u00fche inimese \u2013 Jeesuse Kristuse \u2013 armu kaudu\u2026 Jah, \u00fche inimese \u00fcleastumise t\u00f5ttu on surm valitsenud kuningana selle \u00fche kaudu\u2026 N\u00f5nda siis, nagu \u00fche \u00fcleastumise l\u00e4bi tuli k\u00f5igile inimestele surmam\u00f5istmine, nii on ka selle \u00fche \u00f5igusteo l\u00e4bi k\u00f5igile inimestele saanud \u00f5igekssaamine eluks. Sest otsekui tolle \u00fche inimese s\u00f5nakuulmatuse t\u00f5ttu on paljud saanud patuseks, n\u00f5nda saavad ka selle \u00fche inimese kuulekuse l\u00e4bi paljud \u00f5igeks\u201d (Rm 5:14\u201319, vt ka 1Kr 15:21\u201322, 45\u201349). Samal viisil nagu Eeva uskus saatanat ja t\u00f5i patu maailma, uskus Maarja inglit ja t\u00f5i p\u00e4\u00e4stmise maailma.<\/p>\n Nii nagu Aadamat nii ka Jeesust kiusati aias (Eedenis \u2013 Ketsemanis) (1Ms 3:1\u20135 ja Jh 18:1). Aadama ja Jeesuse surmaga on tihedalt seotud puu (Aadama viljapuu \u2013 Jeesuse ristipuu) (1Ms 3:6\u20137 ja Jh 19:17\u201318). Aadam oli enne vaimset surma (pattu) alasti puu juures, Jeesuse riided v\u00f5eti \u00e4ra enne surma (1Ms 2:25 ja Jh 19:23\u201324). Aadam ja Jeesus j\u00e4id (surma)unne, et nende k\u00fcljest v\u00f5iks tulla uut elu (1Ms 2:21\u201322 ja Jh 19:34).<\/p>\n Selles valguses on Maarja roll p\u00e4\u00e4steloos selgelt n\u00e4htav. Johannes, kelle juures Maarja elas peale Jeesuse surma, mainib Jeesuse ema nii oma evangeeliumi alguses (Kaana pulm) kui l\u00f5pus (risti all). M\u00f5lemas kohas k\u00f5netab Jeesus Maarjat esmapilgul kummaliselt \u2013 \u201cnaine\u201d. Mitte \u201cema\u201d, isegi mitte \u201cMaarja\u201d, vaid \u201cnaine\u201d. Jeesuse s\u00f5nade valik ei osuta sellele, et ta ei austanud oma ema (Jeesus t\u00e4itis k\u00e4sud t\u00e4iuslikult \u2013 ka neljanda), vaid see viitab 1. Moosese raamatule.<\/p>\n \u201dNaine\u201d oli nimi, mille Aadam andis Eevale (1Ms 2:23). Eeva oli k\u00f5igi inimeste (alg)ema (1Ms 3:20), Maarjast aga sai k\u00f5igi Jeesuse j\u00e4rgijate ema (Jh 19:27). Eeva andis Aadamale keelatud puu vilja (1Ms 3:6), Maarja andis uuele Aadamale, Jeesusele, ihu vilja \u2013 inimolemuse (Lk 1:42). Eeva pani Eedenis Aadama tegema esimese patu (1Ms 3) \u2013 Maarja, uus Eeva, pani Kaanas Jeesuse tegema esimese ime (Jh 2).<\/p>\n Madu (see heebrea s\u00f5na v\u00f5ib t\u00e4hendada ka lohemadu) meelitas aegade alguses Eeva pattu tegema ja Jumal \u00fctles maole: \u201c\u2026 ma t\u00f5stan vihavaenu sinu ja naise vahele, sinu seemne ja tema seemne vahele\u2026\u201d (1Ms 3:15). Piibli viimases raamatus kirjutatakse \u201cSuur tunnust\u00e4ht sai n\u00e4htavaks taevas: naine, riietatud p\u00e4ikesesse\u2026 oli lapseootel\u2026 suur tulipunane lohe\u2026 seisatas naise ees, kes oli s\u00fcnnitamas, et niipea kui ta on s\u00fcnnitanud, s\u00fc\u00fca \u00e4ra ta laps. Ja naine t\u00f5i ilmale poeglapse, kes karjasena hoiab raudsauaga k\u00f5iki paganaid\u2026 Ja taevas t\u00f5usis s\u00f5da: Miikael ja tema inglid hakkasid s\u00f5dima lohega\u2026 Lohe ei saanud v\u00f5imust\u2026\u201d (Ilm 12:1\u20138).<\/p>\n Raudsauaga rahvaid karjatav poeg on viide psalmile, mis ennustab Jumala Poja tulemist (Ps 2:7\u20139). See poeg, Messias, on Jeesus \u2013 ja tema ema on Maarja. Maarja \u201cseeme\u201d (Jeesus) purustas Saatana, nagu Jumal aegade alguses ennustas.<\/p>\n Maarja \u2013 uus lepingulaegas <\/strong><\/p>\n Lepingulaegas oli iidses Iisraelis k\u00f5ige p\u00fcham ese. See oli tehtud akaatsiapuust ja kaetud kullaga nii seest kui v\u00e4ljast (2Ms 25:10\u201311), olemaks Jumalalt saadud k\u00fcmne k\u00e4su kivilaudade v\u00e4\u00e4riline. Saalomoni templis oli lepingulaegas k\u00f5ige p\u00fchamas osas. Laekas oli lisaks seadusetahvlitele veel kuldne n\u00f5u mannaga ja Aaroni sau (Hb 9:4). Umbes aastal 587 eKr peitis prohvet Jeremia laeka \u00e4ra (2Mak 2:5\u20138). Jeesuse ajaks oli sellest kulunud umbes 600 aastat ning taastatud Jeruusalemma templis ei olnud seda k\u00f5ige p\u00fchamat eset.<\/p>\n V\u00f5ime vaid ette kujutada Ilmutusraamatu esimeste lugejate m\u00f5tteid ja tundeid, kui peale seitsmendat pasunat (Ilm 11:5; meenutab Jeeriko vallutamist Jos 6:13\u201315) ilmub seaduselaegas. Johannes kirjutab n\u00e4gemuses: \u201cJumala tempel taevas avanes ning tema templis sai n\u00e4htavaks tema lepingulaegas, ja s\u00fcndis v\u00e4lke ja k\u00f5uem\u00fcrinaid ja piksel\u00f6\u00f6ke ja maav\u00e4rin ja suur rahesadu\u201d (Ilm 11:19).<\/p>\n Piibel jagati peat\u00fckkideks alles keskajal, enne seda oli ka Johannese tekst \u00fchtne j\u00e4tkuv jutustus. Seet\u00f5ttu v\u00f5ime lugeda 11. peat\u00fcki l\u00f5pu ja 12. alguse salmid \u00fcheks s\u00fcndmuseks: \u201cSuur tunnust\u00e4ht sai n\u00e4htavaks taevas: naine, riietatud p\u00e4ikesesse, ning kuu tema jalge all, ning p\u00e4rg kaheteistk\u00fcmnest t\u00e4hest tema peas\u201d (Ilm 12:1). See naine s\u00fcnnitab poja, kes karjatab maailma rahvaid raudse sauaga, ja taevas puhkeb s\u00f5da (vt Ilm 12:5,7).<\/p>\n Piltm\u00f5istatuse t\u00fckid leiavad oma koha. Vanas lepingulaekas oli Aaroni (iidse preestri) sau, uues lepingulaekas oli igavene Preester (Hb 5:4\u20136) ja karjane raudse sauaga. Vanas lepingulaekas oli manna, taevane leib (2Ms 16:4,15), uus lepingulaegas kandis endas taevast tulnud igavest eluleiba (Jh 6:48\u201350). Vanas lepingulaekas oli kirjutatud Jumala s\u00f5na, uus lepingulaegas s\u00fcnnitas Jumala lihaks saanud S\u00f5na (Jh 1:14). Iisrael kandis s\u00f5jas kaasas vana lepingulaegast (Jos 6:13\u201317), uus taevane Iisrael peab oma vaimset v\u00f5itlust uue lepingulaeka l\u00e4hedalolus (Ilm 12:1\u201317).<\/p>\n P\u00fcha Vaim annab meile vihjeid Maarjast uue lepingulaekana ka Luuka kaudu. 2. Moosese raamat r\u00e4\u00e4gib, et kui laegas oli pandud paigale \u201csiis pilv kattis kogudusetelgi ja Issanda auhiilgus t\u00e4itis elamu\u201d (2Ms 40:34). Luuka evangeeliumis \u00fctleb ingel Maarjale midagi v\u00e4ga sarnast: \u201cP\u00fcha Vaim tuleb sinu peale ja K\u00f5igek\u00f5rgema v\u00e4gi on varjuks sinu kohal\u2026\u201d (Lk 1:35). 2. Saamueli raamatu jutustuses vanast lepingulaekast ja Luuka jutustuses Maarja k\u00fclask\u00e4igust Eliisabeti juurde on veelgi h\u00e4mmastavamaid paralleele (2Sm 6:1\u201311 ja Lk 1:39). Taavet tantsis ja kargles laeka ees preestri riietes (2Sm 6:14,16), preesterlikust suguv\u00f5sast olev Ristija Johannes h\u00fcppas ema ihus Maarja ees (Lk 1:5,41). Taavet \u00fctles: \u201cKuidas v\u00f5ib Issanda laegas tulla minu juurde?\u201d (2Sm 6:9), Eliisabet \u00fctles: \u201cMiks saab mulle osaks, et mu Issanda ema tuleb minu juurde?\u201d (Lk 1:43). Taavet h\u00f5iskas r\u00f5\u00f5must laeka l\u00e4hedalolus (2Sm 6:15), Eliisabet h\u00fc\u00fcdis \u00f5nnistuse k\u00f5va h\u00e4\u00e4lega Maarja l\u00e4hedalolus (Lk 1:42). Laegas j\u00e4i Oobed-Edomi majja kolmeks kuuks (2Sm 6:11), Maarja j\u00e4i Eliisabeti juurde kolmeks kuuks (Lk 1:56). Laegas viidi l\u00f5puks tagasi koju ja j\u00f5udis Jeruusalemma templisse (2Sm 6:12; 1Kn 8:1\u201311), Maarja l\u00e4ks koju tagasi ja t\u00f5i lihaks saanud Jumala Jeruusalemma templisse (Lk 1:56; 2:22).<\/p>\n Nii nagu vana lepingulaegas oli v\u00e4ga keskne juutide jumalateenistuselus, nii peaks ka Maarja olema keskne kristlikus p\u00fchitsuselus.<\/p>\n P\u00e4rispatuta sigimine <\/strong><\/p>\n Kirik \u00f5petab, et Kristuse teenete p\u00e4rast on Neitsi Maarja juba sigimise hetkest alates olnud hoitud k\u00f5igest p\u00e4rispatuga m\u00e4\u00e4rdumisest ja et ta kogu oma elu jooksul ei langenud kordagi pattu.<\/p>\n Levinuimad vastulaused p\u00e4rispatuta sigimise vastu on Pauluse s\u00f5nad: \u201csest k\u00f5ik on pattu teinud ja ilma j\u00e4\u00e4nud Jumala kirkusest ning m\u00f5istetakse \u00f5igeks tema armust p\u00e4ris muidu\u2026\u201d (Rm 3:23\u201324) ja Maarja t\u00e4nulaulu koht \u201cmu vaim h\u00f5iskab Jumala, minu P\u00e4\u00e4stja p\u00e4rast\u201d (Lk 1:47).<\/p>\n Pauluse m\u00f5tet v\u00f5ib m\u00f5ista kolmel viisil: 1) k\u00f5ik inimesed on teinud isiklikult pattu, 2) k\u00f5ik inimesed on p\u00e4rispatu all, 3) k\u00f5ik inimesed = k\u00f5ik, v\u00e4lja-arvatud erandjuhtumid, kelle mainimiseks Paulusel ei olnud kontekstiliselt p\u00f5hjust.<\/p>\n Esimene viis ei v\u00f5i olla \u00f5ige, sest n\u00e4iteks enne s\u00fcndimist v\u00f5i beebieas surnud lapsed ei ole v\u00f5inud teha isiklikult pattu, sest selleks on vaja teadlikku ja vabalt valitud kurja.<\/p>\n Teine viis m\u00f5ista on lause loogika koha pealt v\u00f5imalikum, kuid Pauluse s\u00f5nad ei ole \u201ck\u00f5ik on p\u00e4rispatu all\u201d, vaid \u201ck\u00f5ik on teinud pattu\u201d. Pealegi ei ole p\u00e4rispatt iga inimese tegu, vaid armu, kirkuse ja p\u00fchaduse puudumine, millesse iga\u00fcks s\u00fcnnib. Isegi kui Paulus olekski m\u00f5elnud p\u00e4rispattu, teame lisaks Maarjale teisegi erandi: Jeesuse. Paulus ei \u00f6elnud \u201cv\u00e4lja-arvatud Jeesus\u201d, j\u00e4relikult on v\u00f5imalik, et ka Maarja on selles lauses erand.<\/p>\n J\u00e4rele j\u00e4\u00e4b kolmas v\u00f5imalus, sest nagu m\u00e4rkasime, reeglil on erandeid, ja nende loetlemine ei olnud antud kontekstis vajalik.<\/p>\n Mis puudutab Maarja kiituslaulu, siis Maarjagi vajas p\u00e4\u00e4stjat. Vaid tema sai erilise kingitusena Jumala armu ja p\u00e4\u00e4ste enne patu alla langemist ja enne Kristuse lunastust\u00f6\u00f6d, mitte alles peale seda, nagu k\u00f5ik meie \u00fclej\u00e4\u00e4nud. Jumal oli p\u00e4\u00e4stnud Maarja enne Kristuse ristisurma ja \u00fclest\u00f5usmist, juba Maarja sigimise hetkel. Ingel Gabriel tundub olevat samal joonel tervitades Maarjat s\u00f5naga \u201carmuleidnu\u201d (Lk 1:28) ammu enne, kui Jeesus hankis armu inimkonnale oma lunastust\u00f6\u00f6ga.<\/p>\n Kreekakeelne s\u00f5na kecharitomene<\/em> (\u201carmuleidnu\u201d) on perfektis, mis t\u00e4hendab t\u00e4ielikult l\u00f5puni viidud tegevust, millel on j\u00e4tkuv m\u00f5ju praeguselgi hetkel. Ladina ja paljud muud keeled, milles selline ajavorm puudub, on t\u00f5lkinud tervituse s\u00f5nad \u201ct\u00e4is armu\/kirkust\u201d. Kuidas oleks v\u00f5inud Maarja olla t\u00e4is kirkust ja t\u00e4iuslikult armuleidnu, kui temas oleks olnud v\u00e4ikseimgi patu plekk? Jumal andis Maarjale armu juba enne, et ta oleks v\u00e4\u00e4riline elukoht inimeseks tulnud, \u00e4\u00e4retult puhtale ja t\u00e4iuslikule Jumalale. Maarja on \u201c\u00f5nnistatud naiste seas\u201d (Lk 1:42), isegi Eeva suhtes, kuigi Eeva oli p\u00e4rispatuta.<\/p>\n Taevasse v\u00f5tmine <\/strong><\/p>\n Maarja ihulik taevasse v\u00f5tmine on loogiline j\u00e4rg p\u00e4rispatuta sigimisele, sest surm on patu palk (Rm 6:23). Maarja ei astunud taevasse nagu Jeesus, vaid ta v\u00f5eti sinna Jumala v\u00e4es, nagu m\u00f5ned vana lepingu p\u00fchad (Mt 27:52\u201353, 2Kn 2:11). Tugev asit\u00f5end Maarja taevasse v\u00f5tmise toetuseks on see, et \u00fckski vana tekst ei maini tema surnukeha v\u00f5i reliikviaid. Apostlite ja m\u00e4rtrite surnukehad ja reliikviad pandi alati hoolikalt tallele ning neid austati. Maarja surnukehast ei ole aga j\u00e4lgegi, kuigi ta oli Jeesuse emana kiriku t\u00e4htsaim liige.<\/p>\n Maarja mitmed kehalised ilmumised (Guadalupe, Lourdes, Fatima) ja ilmutustega seoses olevad imed tunnistavad Maarja taevasse v\u00f5tmise poolt. Lisaks sellele tunnistab ka Piibel kehaliselt taevas olevast Jeesuse emast (Ilm 12:1,5).<\/p>\n L\u00f5plik v\u00f5ti puhta sigimise ja taevasse v\u00f5tmise m\u00f5istmiseks on siiski Maarja positsioon uue Eevana ja uue lepingulaekana. 1. Moosese raamatus on kolm tegelast, kes viivad inimkonna patu alla: Aadam, Eeva ja langenud ingel ehk Saatan (madu). Sellel vastab Ilmutusraamatus kolm tegelast, kes viivad inimkonna patu alt v\u00e4lja: Jeesus, Maarja ja ingel Gabriel. Viimased on selgelt esimestest k\u00f5rgeaulisemad. Kui Eeva loodi ilma p\u00e4rispattu ja uus Eeva on temast k\u00f5rgem ja aulisem, siis Maarja ei saanud olla p\u00e4rispatu all.<\/p>\n Aadam ja Eeva tegid pattu, uus Aadam ja uus Eeva ei teinud. Aadam ja Eeva said taas p\u00f5rmuks, uus Aadam ja uus Eeva on kirgastatud ihudega taeva aus. 2. Moosese raamat r\u00e4\u00e4gib, kuidas Jumal ise andis Moosesele t\u00e4psed juhised lepingulaeka tegemiseks, sest ta tahtis, et see oleks v\u00f5imalikult t\u00e4iuslik ja veatu olemaks tema kirjutatud s\u00f5na kandmise v\u00e4\u00e4riline. Veelgi p\u00fchamaks, t\u00e4iuslikumaks ja veatumaks tahtis Jumal teha Maarja, kes kandis enda sees Jumala lihaks saanud S\u00f5na.<\/p>\n Vana Testamendi tekst: \u201cT\u00f5use, Issand, minema oma hingamispaika, sina ja su v\u00f5imsuselaegas!\u201d (Ps 132:8) avaneb Issand Jeesuse ja uue lepingulaeka, Maarja, taevasse v\u00f5tmise valguses.<\/p>\n Koostanud Margus Heil\u00e4 <\/em><\/p>\n ARTIKKEL P\u00c4RINEB PORTAALIST “MEIE KIRIK”<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Neitsi Maarja ja tema t\u00e4htsus on t\u00f5en\u00e4oliselt paavstluse k\u00f5rval suurim protestante ja katoliiklasi eraldav asjaolu. Katoliiklik suhtumine Maarjasse tundub protestantidele sageli liialdusena. Piiblis on Maarjast otseselt juttu \u00fcsna v\u00e4he ja seet\u00f5ttu peetakse enamikke traditsiooniliste kirikute (katoliku ja ortodoksi, aga ka … J\u00e4tka lugemist