Kuningriigiaja XXIII pühapäev

Kuningriigiaja XXIII pühapäev

Lugemine Saalomoni Tarkuseraamatust:
Missugune inimene suudab ära mõista Jumala kavatsused, või kes oskab aru saada,
mida tahab Jumal. Surelike mõtlemised on haprad ja meie mõtted käivad eksiteed;
sest kõdunemisele määratud ihu lasub raskesti hinge peal ning maine eluase
koormab vaimu, nii et sel on palju muret. Vaevu suudame haarata sedagi, mis maa
peal, raskustega leiame selle, mis on meie käeulatuses. Kes aga suudaks ära
mõista seda, mis on taevas. Kes oskaks ära tunda sinu tahet, kui sina ei kingiks
tarkust ega lähetaks ülalt oma Vaimu. Nii said sirgeks nende teed, kes maa peal
elavad, ja inimesed õppisid mõistma, mis on sinule meelepärane, ning pääsesid
tarkuse abil. See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Issand, sina oled meie varjupaik põlvest põlve!
Sina lased inimesel taas põrmuks saada
ja ütled: pöörduge tagasi, teie, inimeselapsed!
Sest tuhat aastat on sinu silmis nagu eilne päev, kui see on möödunud
ja nagu vahikord öösel.
Sina uhud nad ära ja unenäoks nad saavad,
nagu rohi, mis hommikul haljendab.
Hommikul see õitseb ja hällib,
õhtuks see närtsib ja kuivab.
Õpeta meid arvestama oma päevi,
et me saaksime targa südame.
Pöördu tagasi, Issand, miks viibid nii kaua?
Ja ole armuline oma sulaste vastu.
Täida meid hommikul oma heldusega,
siis me hõiskame ja oleme rõõmsad kogu eluaja.
Tulgu Issanda, meie Jumala, arm meie üle,
meie kätetööl lase korda minna, korda minna lase me kätetööl
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Issand, sina oled meie varjupaik põlvest põlve!

Teine lugemine püha apostel Pauluse kirjast Fileemonile:
Mina, Paulus, olen vana mees, kes Kristuse pärast vangis istub; ja ma palun Sind
oma lapse Oneesimose pärast, kelle isaks ma olen saanud vangipõlves. Ma saadan
ta sinu juurde tagasi, tema – see tähendab mu enda südame. Ma oleksin meeleldi
tahtnud, et ta minu juurde jääks ja kannaks sinu asemel minu eest hoolt, nii
kaua, kui ma evangeeliumi pärast vangis olen. Aga ilma sinu nõusolekuta ei taha
ma teha midagi, et sinu hea tegu poleks sunnitud, vaid vabatahtlik. Ometi oli ta
just sellepärast mõneks ajaks sinu juurest ära, et sa saaksid ta tagasi
igaveseks, ja nüüd mitte enam orjana, vaid ülemana orjast – armsa vennana. Minu
jaoks ta on juba vend, ja kui palju enam sinu jaoks – nii inimesena kui Issanda
ees. Niisiis, kui sa mind oma vennaks pead, siis võta teda vastu nagu mind
ennast.See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Halleluuja!
Nii ütleb Issand: mina olen maailma valgus,
kes minu järel käib, sellel on eluvalgus!
Halleluuja!

Evangeelium püha Luukajärgi:
Sel ajal käisid paljud inimesed Jeesuse järel, aga tema pöördus nende poole ja
ütles: “Kui keegi tuleb minu juurde, aga ei vihka oma isa ja ema, naist ja
lapsi, õdesid ja vendi ning lisaks veel oma elu, see ei saa olla mu jünger. Kes
ei kanna oma risti ega käi minu järel, see ei saa olla mu jünger.
Sest kes teie seast, kui ta tahab torni ehitada, ei istu enne ega arva kulusid
kokku, kas tal ikka on küllalt vara selleks, et toime tulla. Muidu võib juhtuda,
et kui ta aluse on valmis teinud aga ei suuda lõpetada, hakkavad need, kes seda
näevad, teda pilkama ja ütlema: “See mees hakkas ehitama, aga ei tulnud toime”.
Või kui keegi kuningas läheb sõtta teise kuninga vastu, eks istu ta siis enne ja
pea nõu, kas ta ikka suudab kümne tuhande mehega seista selle kuninga vastu, kes
kahekümne tuhandega teda vallutama tuleb? Ja kui ta ei arva end hakkama saavat,
eks ta läkita siis, kui vaenlane on alles kaugel, oma saadikud tema käest
küsima, mis tingimustel ta võiks rahu sõlmida. Nõnda ka igaüks teie seast, kes
ei jäta maha kõike, mis talle kuulub, ei saa olla minu jünger”.
See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!

Mõtisklus
Tänased lugemised toovad meieni keerulised mõtted. Meie tegelik seisukord
Jumala ees saab avalikuks ja meilt küsitakse mida või keda armastame üle
kõige. Iga kristlane peab oma elu jooksul tegema valikuid. Täna Jeesuse poolt
meile üteldu ei tähenda et peame kedagi vihkama vaid keda me armastame ja kuidas
seostame end Kristuse lunastustööga siin maailmas. Meie tee vabadusele Jumalas
on teadlik kutsele vastamine ja selle kutse järgi elamine.
Eile otsis üks kärbes aknal väljapääsu vabadusse, kui avasin akna ja suunasin
teda õiges suunas sai ta minu peale päris pahaseks aga tahtis ikka väljuda
enda poolt ettekujutatud teed. Nõndasamamoodi on ka meil vahel läbisaamine
Jumalaga. Tema, kes on tee, tõde ja elu, juhatab meid läbi Kiriku taevase poole.
Võtkem seda tõsiselt. Ärgem tõtakem pühaduse teel Temast ette. Järgigem
Teda ja võtkem Teda ühe olulise osana oma elust ning me näeme kuidas meie
ellu tulevad imelised olukorrad ja Jumala arm saab ilmsik läbi meie.
Aamen.

Rubriigid: EAKK. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga