Kuningriigiaja XXI pühapäev

Kuningriigiaja XXI pühapäev

Lugemine prohvet Jesaja raamatust:
Lugemine prohvet Jesaja raamatust:
Nii ütleb Issand: “Mina tunnen nende tegusid ja mõtteid, ometi
tulen ma koguma kõiki rahvaid ja rahvusi. Ning nad tulevad ja
näevad minu auhiilgust. Ja ma teen neile ühe tunnustähe: ma saadan
nende hulgast – pääsenute hulgast – saadikuid rahvaste juurde
Tarsisesse ja Puudi, Luudi ja Meesekisse, Rossi ja Tuubalisse,
Jaavanisse ning kaugetele saartele, kus pole minust kuuldud ega
nähtud minu auhiilgust. Ja nad kuulutavad rahvaste keskel minu
auhiilgusest, ning toovad kõik teie vennad kõigi rahvaste keskelt
nagu ohvrianni Issanda ette – hobuste ja vankritega, kandetoolide,
hobueeslite ja kärmete kaamelitega. Nad tulevad mu pühale mäele
Jeruusalemma,” ütleb Issand, “nagu Iisraeli lapsed toovad roaohvri
puhastes astjates Issanda kotta. Ja nendegi hulgast ma võtan
preestreid ja leviite.” See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Minge kogu maailma ja kuulutage evangeeliumi!
Kiitke Issandat, kõik rahvad,
ülistage teda, kõik rahvahõimud.
Sest vägev on tema halastus meie üle
ja tema ustavus püsib igavesti.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Minge kogu maailma ja kuulutage evangeeliumi!

Lugemine kirjast heebrealastele:
Te olete unustanud manitsuse, mis teile nagu lastele ütleb: “Mu
poeg, ära pane halvaks Issanda karistust ja ära pöördu kõrvale,
kui ta sind noomib. Sest keda Issand armastab, seda ta karistab ja
lööb vitstega iga poega, kelle ta vastu võtab. Taluge karistust
kasvatuseks; Jumal kohtleb teid kui poegi, sest mis poeg see on,
keda isa ei kasvata. Ükski kasvatamine, kui see kestab, ei tee
rõõmsaks, vaid kurvaks, aga pärast kannab see õigluse ja rahu
vilja neile, kes seeläbi on õpetust saanud. Sellepärast, ajage
sirgu rammestunud käed ja nõrgaks läinud põlved, tehke sirgeks oma
teed, et lonkaja ei väänaks oma jalga, vaid saaks terveks.”
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Halleluuja.
Rahvast tuleb idast ja läänest, põhjast ja lõunast,
ja nad peavad pidu Jumala riigis!!
Halleluuja.

Evangeelium püha Luuka järgi:
Teel Jeruusalemma rändas Jeesus linnast linna ja külast külasse
ning õpetas. Ja keegi küsis tema käest: “Issand, kas neid, kes
pääsevad, saab olema vähe?” Aga tema vastas: “Püüdke kõigest
väest, et teie läheksite sisse kitsast uksest, sest paljud – ütlen
ma teile – üritavad, aga ei suuda.
Sest sellest ajast peale, mil kojaisand on üles tõusnud ja ukse
riivi pannud, jääte teie õue seisma, koputama ja ütlema: “Issand,
ava meile!” Aga tema vastab teile: “Mina ei tunne teid, kust te
olete tulnud.” Siis te ütlete: “Me oleme ju sinuga koos söönud ja
joonud, meie tänavail oled sa õpetanud!” Aga tema vastab: “Ma ei
tunne teid, kust te olete tulnud! Jääge minust eemale, kõik teie
ülekohtutegijad.”
Ja seal saab olema ulumine ja hammaste kiristamine, kui te näete
Aabrahami, Iisakit, Jaakobit ja kõiki prohveteid Jumala riigis,
aga endid olevat välja tõugatud. Ja inimesi tuleb idast ja läänest,
põhjast ja lõunast, ning istub lauda Jumala riigis. Ja vaata, on
viimaseid, kes saavad esimesteks ja esimesi, kes saavad viimasteks.”
See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!

Mõtisklus
Jumal on oma armulisuses andnus vabaduse teha valikuid. See annab
justkui arusaama kogu elu suhtelisusest, lootus et meie elu on täiesti
vaba normidest ja piirangutest. Kohati tahaks tunda nagu oleks selleks
isegi õigus. Kui kõik saavad lunastuse on meil raske mõista vajadust
evangeliseerimise, vooruste ja moraali järgi. Rääkimata pühade askeesist.
Jumala kingitud vabadus annab meile valikuvabaduse teha midagi
või mitte teha. On oluline meeles hoida, et see ei vabasta vastutusest.
Omaenese valikute tagajärgedest. Seda nii maises kui igaveses elus.
Jeesuse vastus “püüdke kõigest väest, et teie läheksite sisse kitsast uksest”
seab meile üsnagi korraliku ülesande. Püüda sisse pääseda Jumala
juurde on ju ühtepidi meie valik, kuid selle püüde ellu rakendamine toob
meile võimaluse pääseda Jumala riiki. Meie püüded teha head ja peljata
kurja, igatsus pühaduse järgi ja lootus et keegi meid armastab on edasiviiv
jõud. Samas ei saa me jätta meeles hoidmata manitsust teisest lugemisest.
Vahest ei jaksa enam, tahaks jätta kõik sinna kus nad on ja lihtsalt mitte
midagi teha.” Sellepärast, ajage sirgu rammestunud käed ja nõrgaks läinud
põlved, tehke sirgeks oma teed” – on manitsus pühakirjast. Alanud nädalal
palugem siirast südamest Jumala armu ja tarkust. Katsugem ennast läbi,
kas alati ja kõiges mida teeme hoiame oma silme ees sissepääsu kitsast
väravast.
Armas taevane Isa, palun saada Püha Vaimu juhtimist, et Ta aitaks avada meie
silmad nägemaks pühaduse teed.
Aamen.

Rubriigid: EAKK. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga