ÜLESTÕUSMISAJA II PÜHAPÄEV

Lugemine apostlite tegude raamatust:
Neil päevil sündis rahva seas apostlite käe läbi palju tunnustähti ja
imetegusid. Ja apostlid olid kõik ühel meelel koos Saalomoni sammaskäigus.
Keegi ei julgenud küll nendega avalikult ühte hoida, kuid rahvas pidas
neist väga lugu. Aga nende hulka, kes uskusid Issandasse, tuli juurde
hulgaliselt mehi ja naisi. Kandsid ju inimesed haigeid voodite ja
kanderaamidega tänavatele selleks, et kui Peetrus mööda läheb, langeks
kasvõi tema varigi mõnede peale nende seast. Rahvast tuli Jeruusalemma
ka ümberkaudsetest linnadest, ja nad tõid enestega haigeid ja kurjadest
vaimudest vaevatuid, kes said kõik terveks. See on Jumala Sõna.
Tänu olgu Jumalale!

Tänage Issandat, sest Tema on hea!
Tänage Issandat, sest Tema on hea
ning Tema heldus kestab igavesti.
Öelgu need, kes kardavad Issandat:
Tema heldus kestab igavesti.
Mind löödi ja tõugati, et ma kukuksin,
kuid Issand hoidis mind langemast.
Öelgu need, kes kardavad Issandat:
Tema heldus kestab igavesti.
Kivi, mille hooneehitajad ära põlgasid,
on nurgakiviks saanud.
See on päev, mille Issand on teinud,
rõõmustagem ja hõisakem selle üle.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Tänage Issandat, sest Tema on hea!

Teine lugemine püha apostel Johannese ilmutuse raamatust:
Mina, Johannes, teie vend ja kaasosaline ahistuses, samuti teie kuningriigis
ja vankumatus usalduses Issanda vastu, olin Jumala Sõna ja Jeesuse tunnistuse
pärast saarel, mida hüütakse Patmoseks. Ja Issanda päeval ma olin Vaimust
haaratud ja kuulsin oma selja taga vägevat häält, otsekui pasunahäält, mis
ütles: “Mida sa näed, see kirjuta raamatusse ja saada seitsmele Aasia
kogudusele”. Aga mina pöördusin ümber, et näha, kelle hääl see minuga räägib.
Ja ma nägin seitset kuldset lambijalga ja lambijalgade keskel kedagi, kes oli
Inimese Poja sarnane. Tal oli seljas pikk kuub, mis oli vöötatud kuldvööga,
ja kui ma teda nägin, langesin ma nagu surnu tema jalge ette. Aga tema pani
oma parema käe minu peale ning ütles: “Ära karda, mina olen esimene ja viimne;
mina olen elus, sest vaata, ma olin surnud, aga nüüd ma elan igavesest ajast
igavesti. Ja minu käes on surma ja surmavalla võtmed. Kirjuta üles, mida sa
oled näinud, mis nüüd on ja mis hakkab sündima pärast seda.”
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Halleluuja!
Sina usud mind sellepärast, et sa oled mind näinud.
Õndsad on need, kes ei näe, aga siiski usuvad!
Halleluuja!

Evangeelium püha Johannese jäegi:
Nädala esimese päeva õhtul, kui jüngrid olid riivistatud ukse taga, hirmust
juutide ees, tuli Jeesus ja seisis nende seas ning ütles: “Rahu olgu teiega.” Ja
kui ta seda oli öelnud, näitas ta neile oma käsi ja külge. Jüngrid said Issandat
nähes väga rõõmsaks. Jeesus aga ütles taas: “Rahu olgu teiega. Nii nagu minu Isa
on mind läkitanud, nõnda läikitan ka mina teid.” Ja kui ta seda oli öelnud,
hingas ta nende peale ja ütles: “Võtke vastu püha Vaim! Kellele teie patud
andeks annate, neile on need andeks antud; kellele te patud kinnitate, neile on
need kinnitatud.”
Aga Toomas, üks kaheteistkümnest, keda hüüti Kaksikuks, ei olnud nende hulgas
kui Jeesus (esimest korda nende juurde) tuli. Ning jüngrid ütlesid temale: “Me
nägime Issandat.” Aga tema ütles neile: “Kui ma ei näe tema kätes naelte jälgi
ega pane oma sõrme naelte asemesse ja oma kätt tema külje sisse, siis ma ei usu”.
Kaheksa päeva pärast, kui jüngrid olid taas toas ja Toomas oli ühes nendega,
tuli Jeesus, olgugi et uks oli riivis, seisis nende keskel ja ütles: “Rahu olgu
teiega!” Seejärel ütles ta Toomasele: “Pane oma sõrm siia ja vaata minu käsi;
siruta oma oma käsi siia ja pane see minu külje sisse ning ära ole uskumatu,
vaid usklik!” Toomas vastas ning ütles talle: “Minu Issand ja minu Jumal!” Aga
Jeesus ütles talle: “Et sa mind oled näinud, siis usud sa; õndsad on need, kes
ei näe, aga siiski usuvad”.
Ja Jeesus tegi veel teistsuguseidki tunnustähti oma jüngrite ees, mida ei ole
kirjutatud sellesse raamatusse. Aga need siin on kirjutatud, et te usuksite, et
Jeesus on Jumala Poeg, ja et teil uskudes oleks elu tema nimes.
See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!

Mõtisklus
Täna, Jumala Halastuse pühapäeval kutsub püha Kirik meid mõtlema Jumala
ülisuurele andestusele ja armule. Jüngrite jaoks on õhtuse liturgilise
palvetunni aeg, aeg millal algab ka jumalateenistus Templis. Selleks ajaks on
mõned juba teatanud, et Jeesust pole hauas, mõned olevat Temaga isegi kohtunud.
Jüngrid on veidi pelglikud ja lukustanud ukse. Nende keskele tuleb Jeesus
ja kingib neile rahu. Kuigi selles tekstis kasutatakse rahu tähistamiseks
kreeka sõna ειρήνη (eirene) , on selle vaste juudi שלום (shalom) – rohkem kui lihtsalt
rahu – see on täielik sisemine rahu, mis on Jumala kingitus. See tähistab rahu
mis meil on Jumalaga, kes on andnud meile selle armuanni Jeesuse Kristuse kaudu
( Rm 5:1-2a ).Jeesuse sõnu: “Nii nagu minu Isa on mind läkitanud, nõnda läikitan
ka mina teid.” on nn. misjonikäsuna kirjas ka Matteuse EV.( Mt 28:19-20 ).
Siinkohal on meil vaja meelde tuletada ja seal hoida nende sõnade olulist tähendust.
Läkitatu autoriteet on sama, mis ta läkitaja autoriteet – kuninga saadik räägib
kuningliku autoriteediga. Jumal on Jeesuse töös kohal; Jeesus on kohal jüngrite töös.
Nii nagu Jumal puhus inimesele eluhinguse ( 1.Ms 2:7), puhub Jeesus jüngritele
eluvaimu. See Vaimu and uuendab nende jüngrite uue elu. Nad olid kartnud ja
segaduses – ohu eest põgenenud lukustatud ruumi. Nüüd leiavad nad jõudu püsti
tõusta, ukse lukust lahti teha, välja minna ja kuulutustööd alustada.
Võime ju küsida, mida siis kuulutati – looulikult ülestõusnud Jeesus Kristust
ja Tema halastust kõigile neile, kes Teda vastu võtavad.
Armas taevane Isa, Sina oled meid kutsunud ja läkitanud, Sina kingid oma rahu
ja rõõmu meie hinge, palun luba meil väärikalt oma eluga tunnistust anda Sinu
ligiolust. Aamen.

Püha Faustina päevikus selle püha päritolu kohta rääkis Jeesus talle:
„…rääkige kogu maailmale Minu kujuteldavast halastusest. Soovin, et halastuspüha
oleks pelgupaigaks ja peavarjuks kõigile hingedele ja eriti vaestele patustele.
Sel päeval on avatud Minu õrna halastuse sügavused. Valan terve armuookeani hingedele,
kes lähenevad Minu Halastuse Lättele. Sel päeval avanevad kõik jumalikud tõuväravad,
mille kaudu armud voolavad. Ükski hing ärgu kartku Minule läheneda, kuigi tema patud
on helepunased… Inimkond ei saa rahu enne, kui ta pöördub Minu Halastuse Lätte poole.

Rubriigid: EAKK. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga